Eelarvepädevus 

Lissaboni lepingu jõustumisest saadik on Euroopa Parlamendil koos Euroopa Liidu Nõukoguga kogu ELi iga-aastase eelarve üle kaasotsustamisõigus ning parlamendi öelda on viimane sõna.

Eelarvemenetlus

Menetluses osalevad institutsioonid:
  • Euroopa Parlament 
  • Euroopa Komisjon 
  • Euroopa Liidu Nõukogu 
  1. Enne 1. septembrit

    Lühikirjeldus: Eelarveprojekt

    1. Euroopa Komisjon  koostab eelarveprojekti  
    2. Eelarveprojekt esitatakse:   
      • Euroopa Liidu Nõukogu  (mille moodustavad 27 liikmesriikide ministrit )
      • Euroopa Parlament 

    Täielik kirjeldus: Eelarveprojekt

    Kõik ELi institutsioonid panevad igal aastal 1. juuliks kokku oma arvestused eelarveprojekti jaoks. Euroopa Komisjon koondab need arvestused kokku ning koostab vastava aasta eelarveprojekti, mis esitatakse parlamendile ja nõukogule hiljemalt 1. septembriks.

  2. Enne 1. oktoobrit

    Lühikirjeldus: Nõukogu seisukoht

    •   Nõukogu pool: Nõukogu seisukoht edastatakse Euroopa Parlamendile
    • Parlamendi pool: Sisearutelud eelarveprojekti üle. Järeldused esitatakse eelarvekomisjonile

    Täielik kirjeldus: Nõukogu seisukoht

    Nõukogu võtab eelarveprojekti suhtes vastu oma seisukoha ning edastab selle enne 1. oktoobrit koos põhjendustega parlamendile.

    Samal ajal on eelarveprojekt arutlusel parlamendi komisjonides, kes esitavad oma arvamused parlamendi seisukoha väljatöötamise eest vastutavale eelarvekomisjonile.

  3. Maksimaalselt 42 päeva

    Lühikirjeldus: Parlamendi seisukoht

    1.   Eelarvekomisjon peab koostama parlamendi jaoks seisukoha.  
    2.   Euroopa Parlament  saab nõukogu seisukoha ja eelarvekomisjoni seisukoha.
    3. Parlamendiliikmetele esitatakse hääletamiseks eelarvekomisjoni koostatud seisukoht ja esitatud Muudatusettepanekud. .  
    4. Parlamendi seisukoht . Kui parlament projekti muudab, edastatakse see nõukogule.  

    Täielik kirjeldus: Parlamendi seisukoht

    Parlamendil on aega 42 päeva, et nõukogu seisukoht heaks kiita või võtta liikmete absoluutse häälteenamusega vastu muudatusettepanekud. Parlamendiliikmed hääletavad eelarvekomisjoni koostatud seisukoha ning kõikide esitatud muudatusettepanekute üle tavaliselt täiskogu oktoobrikuisel istungil.

    Kui parlament kiidab nõukogu seisukoha heaks või ei esita seisukohta, on eelarve vastu võetud. Tavaliselt teeb parlament siiski ettepanekuid eelarve muutmiseks ning muudetud tekst edastatakse nõukogule. Sellisel juhul kutsub Euroopa Parlamendi president viivitamatult kokku lepituskomitee. Kui nõukogu teatab parlamendile kümne päeva jooksul, et on kõik muudatused heaks kiitnud, siis lepituskomitee kokku ei tule.

  4. Maksimaalselt 21 päeva

    Lühikirjeldus: Lepitusmenetlus

    1.   Lepituskomitee (mille moodustavad 27 nõukogu esindajat ja 27 EP esindajat ) peab jõudma kokkuleppele.  
    2.   Koostatakse Ühine tekst .  

    Täielik kirjeldus: Lepitusmenetlus

    Võrdsest arvust nõukogu esindajatest ja parlamendiliikmetest koosneval lepituskomiteel on aega 21 päeva, et jõuda ühises tekstis kokkuleppele.

  5. Maksimaalselt 14 päeva

    Lühikirjeldus: Viies etapp: Vastuvõtmine

    Kui ühine tekst on kinnitatud:   Euroopa Parlament   ja   Euroopa Liidu Nõukogu   saavad 14 päeva aega see heaks kiita.

    Täielik kirjeldus: Viies etapp: Vastuvõtmine

    Kui lepituskomitee jõuab ühises tekstis kokkuleppele, on parlamendil ja nõukogul selle heakskiitmiseks aega 14 päeva. Seejärel allkirjastab Euroopa Parlamendi president eelarve ning kuulutab selle lõplikult vastuvõetuks.

    Kui lepitusmenetlus luhtub või kui parlament ühise teksti tagasi lükkab, esitab Euroopa Komisjon uue eelarveprojekti. Kui nõukogu ühise teksti tagasi lükkab, võib parlament selle siiski heaks kiita.

Mitmeaastane finantsraamistik

Parlamendi ja nõukogu otsused järgmise aasta kulude ja tulude kohta peavad jääma iga seitsme aasta tagant läbivaadatava ELi pikaajalise rahastamiskava ehk mitmeaastase finantsraamistikuga ettenähtud piiridesse.

Eelarvekontroll

Kui ELi eelarve on vastu võetud, on Euroopa Komisjoni ülesandeks selle täitmine (muud institutsioonid vastutavad ise oma halduseelarvete eest).

Kuna Euroopa Parlamendi liikmed on otse valitud ning EP esindab ELi maksumaksjaid, teostab parlament demokraatlikku järelevalvet selle üle, kas komisjon ja teised institutsioonid kasutavad ELi rahalisi vahendeid nõuetekohaselt.

Parlament otsustab ELi Nõukogu soovituse põhjal eelarve täitmisele heakskiidu andmise üle – see tähendab konkreetse aastaeelarve täitmise lõplikku kinnitamist.

Parlament langetab otsuse pärast seda, kui eelarvekomisjon on põhjalikult analüüsinud vastava aasta raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mille on eelnevalt koostanud Euroopa Komisjon. Parlament arvestab ka kontrollikoja iga-aastast aruannet ning Euroopa Komisjoni vastuseid parlamendiliikmete konkreetsetele küsimustele.

Parlament võib Euroopa Komisjonile eelarve täitmise kohta jagada soovitusi. Taoliste tähelepanekute ja märkuste korral peab komisjon parlamendi nõudmisel andma aru rakendatud meetmetest.

Eelarvemenetlus lõpeb eelarve täitmisele heakskiidu andmise, selle edasilükkamise või heakskiidu andmisest keeldumisega.

Parlament annab teiste institutsioonide raamatupidamiste aastaaruannete ja ka enda halduskulude eelarve täitmisele heakskiidu samasuguse menetlusega.