skip to content
 
 
ajakirjanikud
ajakirjanikud
 
16/09/2020

Olukorrast Euroopa Liidus: parlamendiliikmed avaldasid toetust taastumiskavale ning rohelisele üleminekule

Euroopa Komisjoni president von der Leyen pidas 16. septembril Euroopa Parlamendiga aastaarutelu, mis keskendus kliimamuutusele, terviseohtudele, rassismi- ja sisserände küsimustele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen esitles oma esimesse aastakõnes “Olukorrast Euroopa Liidus“ komisjoni uusi plaane COVID-19 kriisi seljatamiseks, sealhulgas Euroopa miinimumpalga kehtestamiseks ning ELi tervishoiualase pädevuse suurendamiseks.

 

Kliimaneutraalsuse suunas

Lisaks toonitas von der Leyen korduvalt, et EL peab pühenduma roheleppe elluviimisele. Selleks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada saasteainete heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% ulatuses.

„Meie jaoks on 2030. aasta eesmärk ambitsioonikas, saavutatav ja Euroopale kasulik.
Me saame hakkama. Oleme juba näidanud, et saame hakkama,“ sõnas ta viidates sellele, et heitkogused on alates 1990. aastast langenud 25%, samal ajal on ELi majandus kasvanud enam kui 60%. „Erinevus seisneb selles, et meil on nüüd rohkem tehnoloogiat, rohkem teadmisi ja rohkem investeeringuid. Ja me liigume juba ringmajanduse suunas, kus tootmine on süsinikuneutraalne. Meil on ka rohkem noori, kes soovivad muutusi. Meil on rohkem tõestusmaterjali selle kohta, et mis on kasulik kliimale, on kasulik ka ettevõtlusele ja meile kõigile.“

 

Rahvusvahelised suhted

Kõneldes olukorras maailmas rõhutas komisjoni president koostöö olulisust, kuid viitas ka pingekolletele ELi lähiümbruses. "Ma ütlen valjult ja selgelt: Euroopa Liit on Valgevene inimeste poolel,“ teatas von der Leyen. Aleksei Navalnõi mürgitamise kohta Venemaal ütles ta: „See pole esimene kord. Sama mustrit oleme näinud Gruusias ja Ukrainas, Süürias ja Salisbury's ning kogu maailmas valimistesse sekkumise näitel. See muster ei muutu ning seda ei muuda ka ükski toru juhe.” Lisaks lubas von der Leyen, et komisjon tuleb välja Euroopa Magnitski-seaduse algatusega.

 

Võitlus COVID-19 kriisiga

Koroonaviiruse pandeemiast rääkides sõnas von der Leyen, et tänavune sündmuste kulg näitas selgelt vajadust luua tugevam Euroopa Liit.

„Miljonid inimesed elavad sügavas ärevuses. Nad on mures oma pere tervise, töökoha tuleviku või selle pärast, kuidas kuu lõpuni toime tulla. Pandeemia ja sellega kaasnev ebakindlus ei ole veel läbi. Ja taastumine on alles varases staadiumis. Seetõttu on meie esmane prioriteet üksteise aitamine,“ lisas von der Leyen. „Üksikisikutena oleme kõik ohverdanud killukese oma isiklikust vabadusest teiste turvalisuse nimel. Näitasime, mis on võimalik, kui usaldame üksteist ja usaldame Euroopa institutsioone. Ja kõige selle valguses soovime mitte ainult taastuda, vaid kujundada parema homse. See on NextGenerationEU.“


Euroopa Parlamendi liikmete reaktsioonid

Parlamendiliikmed toetasid üldjoontes komisjoni uusi algatusi, kuid soovisid ka rõhutada valdkondi, millele EL peaks enam tähelepanu pöörama.


Manfred Weber (EPP, Saksamaa) ütles, et töökohtade loomine peaks olema prioriteet. „Võtame näiteks Itaalia: 40% Itaalia noortest on endiselt töötud. Me ei tohi eales aktsepteerida järjekordset kadunud põlvkonda tänases Euroopa Liidus,“ sõnas ta. „Taastumisfondi raha saab kulutada vaid üks kord ja meie prioriteet on Euroopa noore põlvkonna tulevik.“ Weber rõhutas ka vajadust, et EL tegutseks välissuhetes ühtselt.

S&D fraktsiooni juht Iratxe García Pérez (Hispaania) rääkis mitmetest eelseisvatest väljakutsetest. Ta toetas mõtet maksustada finantstehinguid: „Ainult nii saame toetada ökoloogilist üleminekut ja ühiskonda nõnda, et kedagi maha ei jäeta.“ Ta kiitis uut 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärki, kuid rõhutas ühtlasi, et „inimesed on osa nendest üleminekutest, nii et meil on vaja strateegiat vaesuse, sealhulgas laste vaesusega võitlemiseks ning miinimumpalgaga kehtestamiseks.“


Dacian Cioloş (Renew, Rumeenia) ütles, et Euroopa on viimastel kuudel teinud märkimisväärseid edusamme: „Ei ole kahtlustki, et majanduse elavdamise kava on ajalooline samm edasi ning see näitab meie võimet kriisidest koos üle saada.“ Siiski rõhutas ta vajadust austada õigusriigi põhimõtet kui kõige alust, mille põhjal jagada ELi toetusi ning hoida inimeste usaldust.


Nicolas Bay (ID, Prantsusmaa) kurtis, et tervishoiukriisi kõrghetkel puuduvad Euroopas turukaitsemeetmed ning Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet nõrgendavad ranged keskkonnaeeskirjad: „See ei aita kaasa Euroopa tuleviku sõltumatusele ja õitsengule, vaid muudab Euroopa maailmaareenil üha hapramaks.“


Ska Keller (Rohelised/EFA, Saksamaa) kritiseeris sisserändajate vastuvõtmise tingimusi ELi välispiiridel. Ta tervitas plaani vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 55% võrra. „Kliimaga ei saa läbi rääkida, nii et me peaksime liikuma kiiresti,“ lisas Keller.


Ryszard Antoni Legutko (ECR, Poola) ütles, et viimane aastakümme on olnud ELi jaoks rahutu aeg ning liit on hetkel halvemas olukorras kui kümme aastat tagasi.


Manon Aubry (GUE/NGL, Prantsusmaa) kritiseeris von der Leyeni kõnet, kuna komisjoni president ei maininud ELis valitsevat solidaarsuskriisi (s.h. maksuparadiiside näol) ega õigusriigiga seotud küsimusi Poolas ja Ungaris. Ta kritiseeris ka eesmärki vähendada heitkoguseid 55% võrra, sest sellest ei piisa. „Meie ainus fookus peaks olema keskkond ja sotsiaalsed aspektid," ütles ta.

Lisateave
 
Arutelu täispikkuses
Olukorrast Euroopa Liidus veebileht
Kõne "Olukorrast Euroopa Liidus" videosalvestus ja transkriptsioon
 
Inga HÖGLUND
Pressiteenistus
(+32) 2 283 22 82 (BXL)
(+32) 498 98 33 29
inga.hoglund@europarl.europa.eu
press-ET@europarl.europa.eu
 
Kadi HERKÜL
Euroopa Parlamendi büroo pressinõunik
(+372) 630 69 42
(+372) 511 75 10
kadi.herkuel@europarl.europa.eu