RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

7.5.2019 - (COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)) - ***I

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Eric Andrieu


Menetlus : 2018/0218(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0198/2019

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

(COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0394),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 118 esimest lõiku ja artiklit 349, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0246/2018),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 17. oktoobri 2018. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 5. detsembri 2018. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit ning arengukomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni ning regionaalarengu komisjoni arvamusi ja muudatusettepanekutena esitatud seisukohti (A8-0198/2019),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab oma ettepaneku, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega (sh suurema tähelepanu pööramise kaudu agrometsandusele), toidu raiskamise vähendamist ja tervislike toitumisharjumuste alase hariduse edendamist, tervisliku toidu tootmist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Kaubanduslepingute väljatöötamine toob kaasa põllumajandustootjate konkurentsivõime suurenemise rahvusvahelisel tasandil, avades neile samas uued perspektiivid. Selleks et säilitada aus konkurents ja tagada vastastikkus rahvusvahelises kaubanduses, peab liit tagama tema enda tootjate jaoks kehtestatud tootmisstandarditele vastavate tootmisstandardite järgimise eelkõige keskkonna- ja tervishoiuvaldkonnas, lähtudes vastastikkuse põhimõttest.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt ja esmajoones tootjatele jätkusuutliku sissetuleku tagamisele tähelepanu pöörates peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriigid kannavad suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

Selgitus

Liikmesriikidele võib anda suurema autonoomia ÜPP rahaliste vahendite jagamisel, kuid mõned neist kasutavad ikka veel ebaõiglast pindalapõhist süsteemi, kus ei võeta arvesse väikepõllumajandustootjaid, kes kõige enam abi vajavad.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Sellest hoolimata on hindade üha suurem kõikumine ja põllumajandustootjate vähenevad sissetulekud, mida on süvendanud ÜPP üha suurem keskendumine turgudele, tekitanud vajaduse luua uusi avaliku sektori vahendeid pakkumise reguleerimiseks, millega tagatakse tootmise õiglane jaotumine riikide ja põllumajandustootjate vahel.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  ÜPP sidususe tagamiseks peaksid kõik tulevase ÜPP sekkumismeetmed moodustama osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.

(3)  ÜPP sidususe tagamiseks tuleks kõigis tulevase ÜPP sekkumismeetmetes järgida kestliku arengu, soolise võrdõiguslikkuse ja põhiõigustega seotud põhimõtteid ning need meetmed peaksid olema osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.

_________________

_________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide konkretiseerimiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada oma hiljuti üleskerkinud probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, mis kajastavad teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Ilma et see piiraks ÜPP strateegiakavades sätestatud erieesmärke, tuleks ka määratleda terve rida põllumajandusturgude ühise korraldusega seotud lisaeesmärke.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on sätestada ühise turukorralduse erieesmärgid ja seda tuleb lugeda seoses uue artikli 1a ettepanekuga.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste muudatusi. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste ajakohastamist ilma uusi lisamata. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga soovitakse täpsustada, et eesmärk on ajakohastada mõisteid turu arengust sõltuvalt nii palju kui võimalik,.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Võttes arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmiskadu, peaks liikmesriikidel olema võimalik määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EL) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.

(8)  Seadmata kahtluse alla asjaolu, et rahvusvahelisel turul prognoositavale nõudluse kasvule vastav liiga kiirelt kasvav viinapuude uusistutus võib keskpikas perspektiivis viia uuesti olukorrani, kus tarnemaht on liiga suur, tuleks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõikes 1 nimetatud alade kindlaksmääramisel, mille jaoks väljastatakse uus luba uusistutuseks, võtta arvesse viinapuude tegeliku kasvuala vähenemist mitmes liikmesriigis aastatel 2014–2017 ning sellest tulenevat võimalikku tootmise vähenemist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida kas olemasolev baasmäär või protsendimäär kogu oma territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast 31. juuli 2015. aasta seisuga, mida suurendatakse ala võrra, mis vastab määruses (EL) nr 1234/2007 sätestatud alale, millele antakse istutusõigused, mida saab asjaomases liikmesriigis 1. jaanuaril 2016 loaks ümber vormistada.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tuletada meelde olukorda, mis tõi veinisektoris kaasa istutuseks lubade andmise süsteemi alalise pidamise.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Selleks et reageerida kõrvalehoidmise juhtumitele, millega käesolevas määruses ei ole arvestatud, tuleks liikmesriikidele anda volitused võtta meetmeid selle vältimiseks, et loataotlejad ei saaks kõrvale hoida rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest, kui nende tegevus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse kohaste konkreetsetest rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest kõrvalehoidmise vastaste sätetega.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleb lugeda koostoimes artiklitesse 63 ja 64 lisatud muudatustega, millega volitatakse liikmesriike teostama oma reguleerivaid volitusi, et tagada, et ettevõtjad ei püüa eirata ühelt poolt piiravaid meetmeid ja teiselt poolt kõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumeid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikide eeskirju veiniviinamarjasortide liigitamise kohta tuleks muuta, et lisada varem välja jäetud veiniviinamarjasordid Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont. Tagamaks, et liidu veinitootmine muutub haiguskindlamaks ning et kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid viinamarjasorte, tuleks liidus lubada istutada veinitootmise jaoks liigi Vitis Labrusca sorte ning liikide Vitis vinifera, Vitis Labrusca sortide ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud sorte.

välja jäetud

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga.

(11)  Vastavussertifikaate ja veini impordi analüüsiaruandeid käsitlevate sätete kohaldamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kooskõlas ELi toimimise lepinguga, tagades, et jälgitavus- ja kvaliteedistandardid on vastavuses Euroopa standarditega („ELi toimimise leping“).

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Päritolunimetuse mõiste määratlus tuleks viia kooskõlla intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga12 (TRIPS-leping), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ13 ja eelkõige selle artikli 22 lõikega 1, st nimetus peab näitama, et toode on pärit teatud piirkonnast või teatud kohast.

välja jäetud

__________________

 

12 Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – lisa 1 – lisa 1C – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (WTO) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214).

 

13 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

 

Selgitus

Kuna me oleme säilitanud rahvusvahelises Lissaboni lepingus sätestatud päritolunimetuse mõiste määratluse, muutub kõnealune põhjendus ebaasjakohaseks, kuna selles osutatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) kehtestatud teisele päritolunimetuse mõiste määratlusele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 nimetatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega, tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muudes asutustes. Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused, et sellistel asjaoludel ja vajaduse korral peatada taotluse kontrollimine kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud liikmesriigi taotluse hindamise küsimuse üle riiklikus eelmenetluses.

(13)  Ühtse otsustusprotsessi tagamiseks seoses määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 96 nimetatud riiklikus eelmenetluses esitatud kaitsetaotluste ja vastuväidetega, tuleks komisjonile õigel ajal ja korrapäraselt teatada liikmesriigi poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 96 lõikega 5 komisjonile edastatud kaitsetaotlusega seotud menetluse algatamisest liikmesriigi kohtus või muudes asutustes.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on lükata tagasi komisjoni ettepanek, mis tooks kaasa kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste süsteemiga seotud kohtuasjade arvu olulise suurenemise ning võiks kogu süsteemi halvata, pidades silmas kohtumenetluste toimumiseks vajaminevat aega. Lisaks ettevõtjate jaoks õiguskindlusetuse tekitamisele on see vastuolus põhimõttega, mille kohaselt ei tohiks tühistamishagidel olla siseriiklikes või Euroopa kohtutes peatavat mõju.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Geograafiliste tähiste registreerimine tuleks muuta lihtsamaks ja kiiremaks, eraldades intellektuaalomandi eeskirjadele vastavuse hindamise muudele toote spetsifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisest ning turustamisstandardeid ja märgistamist käsitlevatele eeskirjadele vastavuse hindamisest.

välja jäetud

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on lükata tagasi komisjoni ettepanek, arvestades et ELi kvaliteedipoliitikat ei saa määratleda üksnes kui lihtsat geograafiliste tähiste omandiõiguste kaitse mehhanismi.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Liikmesriike, kes ühinesid liiduga alates 2004. aastast, tuleks julgustada alustama geograafiliste tähiste registreerimisega seotud menetlusi, hõlbustades liikmesriikide vahel parimate tavade vahetamist.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 b)  Seetõttu tuleks arenguriikides asuvaid partnereid aidata geograafiliste tähiste ja märgiste süsteemi arendamisel. Neid tähiseid ja märgiseid peaksid tunnustama ka liit ja selle liikmesriigid.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.

(15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki ja väljaspool liitu tegutsevate sidusrühmade huvisid.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a)  Veinisektori päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitsmisel saadud kogemus on näidanud, et kehtivad liidu või kolmandate riikide päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registreerimis-, muutmis- ja tühistamismenetlused võivad olla keerulised, koormavad ja pikaajalised. Määrusega (EL) nr 1308/2013 loodi õiguslikud lüngad, eelkõige seoses menetlusega, mida tuleb järgida tootespetsifikaatide muutmise taotluste puhul. Päritolunimetusi ja geograafilisi tähiseid käsitlevad menetluseeskirjad veinisektoris ei ole kooskõlas liidu õiguse alusel kvaliteedisüsteemidele kohaldatavate eeskirjadega toiduainete-, piiritusjookide ja aromatiseeritud veinide sektoris. See olukord on toonud kaasa ebakõlad selle intellektuaalomandiõiguste kategooria kohaldamise viisis. Neid ebakõlasid tuleks käsitleda intellektuaalomandiõiguste kaitse kontekstis, mis on kehtestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 17 lõikes 2. Käesoleva määrusega tuleks seepärast asjaomaseid menetlusi lihtsustada, selgitada, täiendada ja ühtlustada. Menetlused tuleks võimalikult suurel määral kehtestada nii, et need järgiksid põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsele kohaldatavaid mõjusaid ja nõuetekohaselt tõestatud menetlusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 ja selle rakendusmäärustes, võttes samas arvesse veinisektori eripära.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 2.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 b)  Päritolunimetused ja geograafilised tähised on lahutamatult seotud liikmesriikide territooriumiga. Kõige suuremad teadmised asjaomastest üksikasjadest on siseriiklikel ja kohalikel ametiasutustel, kes tunnevad neid kõige paremini. Seda tuleks võtta arvesse asjaomastes menetluseeskirjades, arvestades ELi toimimise lepingu artikli 5 lõikega 3 kehtestatud subsidiaarsuse põhimõtet.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 3.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 c)  Liikmesriigi pädevate asutuste tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja faktidele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas päritolunimetuse või geograafilise tähise taotlus vastab kaitse saamise tingimustele. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 9.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 d)  Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjad tegutsevad muutuval ja nõudlikul turul. Olgugi et nad vajavad menetlusi, mis lubaksid neil kohaneda kiiresti turu nõudmistega, karistatakse neid hoopis praegu jõus oleva muutmismenetluse pikkuse ja keerukusega, mis piirab nende turule reageerimise suutlikkust. Kaitstud nimetuse kui päritolunimetuse või geograafilise tähisega viinamarjasaaduste tootjail peaks samuti olema võimalik võtta arvesse teaduslike ja tehniliste teadmiste arengut ja keskkonnamuutusi. Selleks et vähendada nimetatud menetluste etappide arvu ja kohaldada selles valdkonnas subsidiaarsuse põhimõtet, on oluline, et otsused muudatuste kohta, mis ei puuduta tootespetsifikaadi olulisi elemente, oleks võimalik heaks kiita liikmesriigi tasandil. Tootjad peaksid saama neid muudatusi kohaldada alates sellest, kui siseriiklik menetlus on lõpule viidud. Ei ole vaja, et taotlus tuleks heakskiidu saamiseks liidu tasandil uuesti läbi vaadata.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 15.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 e)  Selleks et kaitsta selliste kolmandate isikute õigusi, kes on asutatud muudes liikmesriikides kui liikmesriik, kus viinamarjasaadusi toodetakse, on siiski oluline, et muudatuste heakskiitmine, mis nõuab vastuväitemenetlust liidu tasandil, kuuluks jätkuvalt komisjoni pädevusalasse. Seepärast on vaja lisada uus muudatuste klassifikatsioon: tüüpmuudatused, mis ei anna alust vastuväitemenetlusele ELi tasandil ning on seega kohaldatavad alates sellest, kui liikmesriik need heaks kiidab, ning liidu tasandi muudatused, mis on kohaldatavad üksnes pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt pärast liidu tasandi vastuväitemenetluse lõppu.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 16.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 f)  Lisada tuleks mõiste „ajutine muudatus“, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega viinamarjasaadusi saaks loodusõnnetuse või halbade ilmastikutingimuste korral või sanitaar- või fütosanitaarmeetmete vastuvõtmise korral, mis takistavad ajutiselt ettevõtjail spetsifikaatidest kinnipidamist, selliste kaitstud nimetuste all jätkuvalt turustada. Ajutiste muudatuste kiireloomulise iseloomu tõttu on oluline, et need hakkaksid kehtima kohe, kui liikmesriik need heaks kiidab. Ajutiste muudatuste vastuvõtmist õigustavate kiireloomuliste põhjuste loetelu on nende muudatuste erakorralisuse tõttu ammendav.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 17.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 g)  On oluline, et liidu muudatuste puhul järgitaks kaitsetaotluste menetlust, et kindlustada samaväärne tõhusus ja samaväärsed tagatised. Neid tuleks kohaldada mutatis mutandis, välja arvatud mõne etapi puhul, mis tuleks halduskoormuse vähendamise eesmärgil välja jätta. Tuleks määratleda tüüp- ja ajutiste muudatuste puhul järgitav menetlus, et võimaldada liikmesriikidel taotlusi asjakohaselt hinnata ja tagada liikmesriikides vastu võetud lähenemisviisi sidusus. Liikmesriikide tehtud hindamine peaks olema ranguse ja ammendavuse mõttes samaväärne hindamisega, mida tehakse kaitsetaotluste menetluse raames.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 18.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 h (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 h)  On oluline, et kolmandate riikide kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega seotud tüüp- ja ajutised muudatused tehtaks kooskõlas liikmesriikides sätestatud lähenemisviisiga ja heakskiitmise otsused võetaks vastu kooskõlas asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemiga.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 19.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17 i (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 i)  Selleks et kaitsta ettevõtjate seadusjärgseid huve, võttes samas arvesse konkurentsipõhimõtet ja kohustust anda tarbijatele asjakohast teavet, tuleks võtta vastu eeskirjad selliste viinamarjasaaduste ajutise märgistamise ja esitlusviisi kohta, mille nimetuse suhtes on esitatud taotlus kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise saamiseks.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on ühitada turukorralduse ühtse määruse sätted määruse (EL) nr 1308/2013 alusel vastu võetud 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) vastuvõtmisega komisjoni poolt ja lisada sellesse alusakti poliitilised põhimõtted, mis on aluseks käesolevale läbivaatamisele. Käesolev muudatusettepanek vastab eespool nimetatud delegeeritud määruse põhjendusele 21.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Artikli 119 lõike 1 punkti gb (mis käsitleb veinis sisalduvate koostisosade loetelu kohustuslikku lisamist märgisele) kohaldamisel delegeeritud õigusaktiga ei esitata loetelu partii kaupa.

Selgitus

Rakendusmeetmete võtmisel veinis sisalduvate koostisosade loetelu esitamiseks märgisel tuleb hoolitseda selle eest, et viinamarjakasvatajate ülesannet ei tehtaks liiga keeruliseks, tagades, et teave antakse kogu aasta toodangu kohta, mitte aasta eri aegadel müüdud partiide kohta.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 a)  Selleks et tagada õiguskindlus seoses Euroopa piimatootmise kestliku arenguga ja võtta arvesse ühtse turu kahanemist pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist, on vaja ajakohastada kehtivaid Euroopa Liidu kvantitatiivseid piiranguid, et võimaldada piimatootjatest või nende ühendustest koosnevatel tootjaorganisatsioonidel pidada meiereidega oma liikmete ühise toorpiimatoodangu või selle osa suhtes kollektiivläbirääkimisi lepingutingimuste, sealhulgas hindade üle.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleks lugeda seoses artikli 149 muudatusettepanekutega, mille eesmärk on teha tehnilisi kohandusi reeglites, mis võimaldavad piimatootjatel pidada lepingu sõlmimisega seotud läbirääkimisi tingimusel, et toorpiima maht ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust. Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu muutub siseturg siiski väiksemaks ja seega tehakse lihtsalt ettepanek korrigeerida 27 liikmesriigiga siseturul toorpiima mahtu 3,5 %-lt 4 %le.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 b)  Selleks et võtta arvesse määruses (EL) 2017/2393 sätestatud viimaseid arengusuundumusi õigusloomes ja kaotada teatavad erireeglid, mis on muutunud võrreldes üldise korraga piiravaks, tuleks täpsustada, et piimatootjatest või nende ühendustest koosnevaid tootjaorganisatsioone võib määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 152 ja 161 kohaselt tunnustada ning et piima- ja piimatoodete sektori tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad erireeglid nende tunnustamise kohta ja tunnustamise äravõtmist käsitlevad reeglid tuleks välja jätta.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleb lugeda koos artiklitesse 150, 157, 158 ja 163 lisatud muudatustega, mille eesmärk on selgitada piimatootjate organisatsioonide tunnustamise võimalusi ja viia piima- ja piimatoodete sektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide erandikord osaliselt kooskõlla tootmisharudevaheliste organisatsioonide üldkorraga. Seda viimast eristamist, mis pärineb piimapaketist, ei ole enam vaja ja selle väljajätmine võimaldab tootmisharudevahelistel piimatootjate organisatsioonidel teatavaid uusi volitusi saada.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 c)  Vaja oleks kodifitseerida riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise reeglid ning reeglid asjaomaste liikmesriikide vastutusala selgitamise kohta. Selleks et austada asutamisõigust, tunnistades samas raskusi, mis seisavad selliste organisatsioonide ees nende tunnustamisel liikmesriigi poolt, kus nendel organisatsioonidel või liitudel on märkimisväärne arv liikmeid või kus neil on märkimisväärne turustatava toodangu maht või väärtus, või tootmisharudevaheliste organisatsioonide ees nende tunnustamise üle otsustamisel liikmesriigi poolt, kus on nende asukoht, on asjakohane teha selliste organisatsioonide ja liitude tunnustamise eest vastutavaks Euroopa Komisjon ja kehtestada reeglid, mis käsitlevad haldusabi kehtestamist, mida liikmesriigid peavad andma üksteisele ja komisjonile, et komisjon saaks otsustada, kas organisatsioon või liit täidab tunnustamise tingimusi, ning tegelda tingimustele mittevastavuse juhtumitega.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleks lugeda seoses ettepanekuga lisada uus artikkel 158b, mille eesmärk on kodifitseerida alusaktis eeskirjad, mis käsitlevad delegeeritud määruses nr 2016/232 sisalduvaid tunnustatud riikidevahelisi organisatsioone (tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud või rahvusvahelised organisatsioonid). Sellega tehakse siiski oluline muudatus, mille eesmärk on anda volitused otsustada nende riikidevaheliste organisatsioonide üle Euroopa Komisjonile, kuna liikmesriikidevahelise halduskoostöö põhimõtted selliste üksuste tunnustamiseks ei ole end õigustanud.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 d)  Selleks et võimaldada põllumajandustootjail reageerida teiste lülide kontsentreerumisele põllumajanduslike tarnete väärtusahelas, tuleks võimaldada tootjaorganisatsioonide liitudel osaleda tootjaorganisatsioonide liitude loomises. Sama eesmärgi saavutamiseks tuleks lubada tootmisharudevahelistel organisatsioonidel luua tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleks lugeda koos artikli 156 muudatustega ja ettepanekuga lisada uus artikkel 158a, mille eesmärk on lubada tootjaorganisatsioonide liitudel osaleda tootjaorganisatsioonide liitude loomisel ja lisada määrusesse nr 1308/2013 võimalus tunnustada tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite vastavalt tootjaorganisatsioonide liitude mudelile.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 e)  Pidades silmas kaitstud päritolunimetuste (KPNid) ja kaitstud geograafiliste tähiste (KGTd) olulisust liidu põllumajandustootmises ja võttes arvesse, kui edukas on olnud kvaliteedimärgisega juustu ja kuivatatud singi tarnekorralduse reeglite kasutuselevõtt, et tagada lisaväärtus ja säilitada nimetatud toodete kvaliteet, tuleks laiendada nendest reeglitest saadavat kasu kõigile kvaliteedimärgisega põllumajandustoodetele. Seetõttu tuleks lubada liikmesriikidel neid reegleid kohaldada, et tootmisharudevahelise organisatsiooni, tootjaorganisatsiooni või või määruses (EL) nr 1151/2012 määratletud rühma taotlusel reguleerida kogu piiritletud geograafilises piirkonnas toodetud kvaliteetsete põllumajandustoodete tarnet, tingimusel et suurem osa nimetatud toodete tootjaid ja asjakohasel juhul suurem osa põllumajandustootjaid asjaomases geograafilises piirkonnas neid reegleid toetavad.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleks lugeda koos artiklisse 172 lisatud muudatustega ning selle eesmärk on tunnistada käesoleva määruse artiklites 150 ja 170 sätestatud juustu ja singi tarnekorra edukust ning laiendada neid võimalusi teistele määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohastele kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodetele. Muudatusettepanekuga säilitatakse siiski artiklis 150 sisalduvate juustude iseärasused.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 f)  Selleks et soodustada paremat turusignaalide edastamist ja tugevdada tootjahindade ja lisaväärtuse vahelist seost kogu tarneahelas, oleks vaja laiendada põllumajandustootjate (sealhulgas põllumajandustootjate liitude) ja nende esmaostjate vahelisi väärtuse jaotamise mehhanisme ülejäänud tootesektoritele, millel on Euroopa või siseriikliku õigusega tunnustatud kvaliteedimärgis. Põllumajandustootjatele, sealhulgas põllumajandustootjate liitudele tuleks anda luba leppida tootmise, töötlemise ja turustamise eri etappides tegutsevate osalejatega kokku väärtuse jaotamise klauslites, sealhulgas turukasumis ja -kahjumis.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23 g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(23 g)  Selleks et tagada iga tüüpi väärtuse jaotamise klauslite tegelik kasutamine, tuleks täpsustada, et sellised klauslid võivad põhineda eelkõige majandusnäitajail, mis on seotud asjakohaste tootmis- ja turustamis- ning väljatöötamiskuludega, asjaomasel turul või asjaomastel turgudel valitsevate põllumajandustoodete ja toiduainete hindade ja nende muutumisega või koguste, koostise, kvaliteedi ja jälgitavusega või asjakohasel juhul tootespetsifikaatidele vastavusega.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Selleks et saavutada eesmärk aidata kaasa põllumajandusturgude stabiilsusele, tuleks tugevdada vahendeid, millega nähakse ette põllumajandusturgude läbipaistvus. Kuna Euroopa põllumajandustoodete turgude eri vaatluskeskuste kogemus on osutunud ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valikute tegemisel ning turu muutumise jälgimise ja registreerimise lihtsustamisel kasulikuks, tuleks luua Euroopa põllumajandustoodete turgude vaatluskeskus ja kehtestada vaatluskeskuse tööks vajaliku teabe edastamise süsteem.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleb lugeda koos ettepanekuga lisada uus artikkel 218a, mille eesmärk on lisada ühise turukorralduse ühtsesse määrusesse põllumajandustoodete turgude vaatluskeskus, mis põhineb eri valdkondlike vaatluskeskuste tööl, ning kehtestada vaatluskeskuse töö jaoks vajaliku teabe edastamise süsteem.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b)  Selleks, et hõlbustada kõigi liidu asutuste ja institutsioonide valikute tegemist ning suurendada turuhäirete ennetamise ja juhtimise meetmete mõjusust, tuleks näha ette varajase hoiatamise mehhanism, mille abil Euroopa põllumajandusturgude vaatluskeskus hoiataks Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni turuhäire ohust ja soovitaks asjakohasel juhul meetmeid, mida võtta. Komisjonil – ainsal algatusvolitusega organil selles valdkonnas – oleks aega 30 päeva, et pakkuda Euroopa Parlamendile ja nõukogule turuhäiretega toimetulekuks asjakohaseid meetmeid või põhjendada nende puudumist.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleb lugeda koos ettepanekuga lisada uus artikkel 218b, mille eesmärk on kehtestada varajase hoiatamise mehhanism, et hoiatada komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu turuhäirete ohtudest, ja kutsuda Euroopa Komisjoni üles kavandama meetmeid või põhjendama nende puudumist 30 päeva jooksul alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamisest.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013,17 tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… (ÜPP strateegiakava määrus), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013.

(29)  Võttes arvesse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013,17 tunnistatakse kehtetuks määrusega …/… (horisontaalmäärus), tuleks turustamisstandardite ja kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetustega seotud kontrolle ja karistusi käsitlevad sätted lisada määrusesse (EL) nr 1308/2013, täpsustades tõhususe huvides, et kõnealused kontrollid võivad hõlmata dokumendikontrolle ja kohapealseid kontrolle, mida vajatakse üksnes juhul, kui toote spetsifikatsioonis nähakse ette nõuded, millele vastavust ei ole võimalik dokumentide kontrollimise kaudukindlalt kontrollida.

__________________

__________________

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek on puhtalt tehnilist laadi ja selle eesmärk on parandada komisjonipoolne teksti koostamisel tehtud viga ning selgitada seoses artikli 116a uue lõikega 3a, et tõhususe huvides on vaja täpsustada, et kõnealused kontrollid koosnevad dokumendikontrollidest ja kohapealsetest kontrollidest ning et viimaseid vajatakse üksnes juhul, kui toote spetsifikatsioonis nähakse ette nõuded, millele vastavust ei ole võimalik turvalisel viisil kontrollida dokumentide kontrollimise kaudu.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(30 a)  Selleks et jätkuvalt toetada suhkrusektori arengut ja selle üleminekuperioodi pärast kvoodisüsteemi kohaldamise lõppu, on vaja täpsustada, et turuhindadest teatamine hõlmab ka etanooli, lubada kasutada vahekohtumenetluse alternatiivina lepitus- või vahendusmehhanisme ja kodifitseerida käesolevas määruses väärtuse jaotamise klausel.

Selgitus

Käesolevat muudatusettepanekut tuleb lugeda koos artikli 126 ja X lisa muudatustega.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(33 a)  Tuleks kehtestada õigusmehhanismid, millega tagatakse, et tooteid, mis kannavad vabatahtlikku kvaliteedinimetust „mägipiirkonna toode“, võib turustada muu riigi turul ainult siis, kui sellega ei rikuta asjaomases riigis selle kvaliteedinimetuse kasutamise nõudeid, kui need on olemas.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(34 a)  Kaitstud päritolunimetusega (KPN) ja kaitstud geograafilise tähisega (KGT) tähistatud toodete nimekirja tuleks täiendada toodetega, mille nõudlus liidu tarbijate seas suureneb, näiteks mesilasvaha, mis leiab toiduaine- ja kosmeetikatööstuses üha suuremat kasutust.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35)  Määruse (EL) nr 228/201320 ja määruse (EL) nr 229/201321 kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summasid tuleks ajakohastada.

(35)  Määruse (EL) nr 228/201320 ja määruse (EL) nr 229/201321 kohaste finantsmeetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite summad tuleks säilitada.

__________________

__________________

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 229/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga soovitakse taastada programmi POSEI raames äärepoolseimate piirkondade tarbeks eraldatud summad kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. novembri 2018. aasta resolutsiooniga mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2021–2027 – parlamendi seisukoht kokkuleppe kohta ning komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri võetud kohustused Cayennis 27. oktoobril 2017.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a)  Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid on äärepoolseimate piirkondade mitmekesistamisega seotud põllumajandustegevuse arenguks hädavajalikud ettevõtjad, seda eriti loomakasvatussektorites. Äärepoolseimate piirkondade kohalikud turud on oma väiksuse ja saarelise asendi tõttu eriti haavatavad hinna kõikumisele, mis on seotud impordivoogudega mujalt liidust või kolmandatest riikidest. Kõnealused tootmisharudevahelised organisatsioonid koondavad kokku turul osalevad kõigi etappide ettevõtjad ja võtavad kollektiivseid meetmeid, eelkõige andmete kogumise või teabe levitamise meetmete kaudu, mis võimaldavad kohalikul toodangul asjaomasel turul konkurentsivõimeliseks jääda. Selleks on asjakohane lubada, piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 28, 29 ja 110 ning määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 164 ja 165 kohaldamist, et kõnealune liikmesriik võib tootmisharudevahelistes kokkulepetes ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist teha vastutavaks kohalikul turul osalevad, kuid organisatsiooni mittekuuluvad üksikud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad, olenemata nende päritolust, sealhulgas juhtudel, kui osamaksude kogusummast rahastatakse üksnes kohaliku tootmise alalhoidmiseks võetavaid meetmeid või kui osamaks kehtestatakse mingile teisele turustustegevuse etapile.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on viia tootmisharudevaheliste reeglite laiendamine vastavusse äärepoolseimate piirkondade tegeliku olukorraga. Kõnealused organisatsioonid on hinnamuutustele avatud turgudega äärepoolseimate sektorite arenguks vältimatult vajalikud. Need organisatsioonid võtavad andmete kogumise või teabe levitamise meetmeid ning nimetatud kokkulepete kohaselt kogutud osamakse peaksid liikmesriigid saama laiendada kõigile kohalikule turule lastud põllumajandustoodetele, olenemata nende päritolust.

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 25a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1)  Lisatakse järgmine põhjendus:

 

„(25a)  Toetuse abil, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, tuleks võimaluse korral edendada lühikese tarneahela tooteid.“

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 127 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 a)  Lisatakse järgmine põhjendus:

 

„(127a)  Piima- ja piimatoodetesektori kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Põhjendus 139a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 b)  Lisatakse järgmine põhjendus:

 

„(139 a)  Kirjalikes lepingutes, mis võivad mõnes liikmesriigis olla kohustuslikud või mida tootjad, tootjaorganisatsioonid või nende liidud võivad igal juhul nõuda, tuleks lisaks muudele elementidele sätestada tarne eest makstav hind, mis kataks ideaalis tootmiskulud ja mille saab arvutada kergesti kättesaadavate ja arusaadavate tootmis- ja turustamiskulusid kajastavate näitajate põhjal, mille liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsetele kriteeriumitele ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringutele tuginedes.“

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1 c)  Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 1

Artikkel 1

Reguleerimisala

Reguleerimisala

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on määratletud liidu õigusaktides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta.

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, mis hõlmab kõiki aluslepingute I lisas loetletud tooteid, v.a kalapüügi- ja vesiviljelustooted, mis on määratletud liidu õigusaktides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta. Käesolevas määruses määratakse kindlaks avalik-õiguslikud standardid, turu läbipaistvuse reeglid ja kriisijuhtimisvahendid, mis võimaldavad ametiasutustel, eeskätt komisjonil, tagada järelevalve põllumajandusturgude üle, nende juhtimise ja reguleerimise.

2.  Lõikes 1 piiritletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisa asjakohastes osades loetletud sektoriteks:

2.  Lõikes 1 piiritletud põllumajandustooted jagatakse järgmisteks I lisa asjakohastes osades loetletud sektoriteks:

a) teravili, I osa;

a) teravili, I osa;

b) riis, II osa;

b) riis, II osa;

c) suhkur, III osa;

c) suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog, III osa;

d) kuivsööt, IV osa;

d) kuivsööt, IV osa;

e) seemned, V osa;

e) seemned, V osa;

f) humal, VI osa;

f) humal, VI osa;

g) oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;

g) oliiviõli ja lauaoliivid, VII osa;

h) lina ja kanep, VIII osa;

h) lina ja kanep, VIII osa;

i) puu- ja köögiviljad, IX osa;

i) puu- ja köögiviljad, IX osa;

j) töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;

j) töödeldud puu- ja köögiviljasaadused, X osa;

k) banaanid, XI osa;

k) banaanid, XI osa;

l) vein, XII osa;

l) vein, XII osa;

m) eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;

m) eluspuud ja muud taimed, taimesibulad, -juured jms, lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal, XIII osa;

n) tubakas, XIV osa;

n) tubakas, XIV osa;

o) veise- ja vasikaliha, XV osa;

o) veise- ja vasikaliha, XV osa;

p) piim ja piimatooted, XVI osa;

p) piim ja piimatooted, XVI osa;

q) sealiha, XVII osa;

q) sealiha, XVII osa;

r) lamba- ja kitseliha, XVIII osa;

r) lamba- ja kitseliha, XVIII osa;

s) munad, XIX osa;

s) munad, XIX osa;

t) linnuliha, XX osa;

t) linnuliha, XX osa;

u) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;

u) põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol, XXI osa;

v) mesindustooted, XXII osa;

v) mesindustooted, XXII osa;

w) siidiussid, XXIII osa;

w) siidiussid, XXIII osa;

x) muud tooted, XXIV osa.

x) muud tooted, XXIV osa.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1 d)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 1a

 

Erieesmärgid

 

Ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklites 5 ja 6 osutatud üld- ja erieesmärkide kohaldamist ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 39, aidatakse artiklis 1 nimetatud põllumajandustoodete ühise turukorraldusega kaasa järgmiste erieesmärkide saavutamisele:

 

a) põllumajandusturgude stabiliseerimises osalemine ja nende läbipaistvuse suurendamine;

 

b) toidutarneahela tõrkevaba toimimise soodustamine ning õiglase sissetuleku tagamine põllumajandustootjatele;

 

c) tootjate positsiooni parandamine väärtusahelas ja põllumajandustoodete pakkumise kontsentreerimise edendamine;

 

d) põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimuste parandamisele kaasa aitamine ning Euroopa põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine;“

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada ÜPP ühise turukorralduse eesmärgid, mida kohaldatakse ilma, et see piiraks määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakavade määrus] eesmärkide kohaldamist ning vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 39.

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1 e)  Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Artikkel 2

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üldsätted

Määrust (EL) nr 1306/2013 ja selle alusel vastu võetud sätteid kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes.

Käesolevas määruses sätestatud meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) […/…] [horisontaalmäärus] ja selle alusel vastu võetud sätteid.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku puhul on lihtsalt tegemist tehnilise muudatusega, mis on seotud ÜPP horisontaalmääruse käimasoleva reformimisega.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 3 – lõik 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid niivõrd, kui see on vajalik nende mõistete ajakohastamiseks turu arenguid silmas pidades.

Kooskõlas artikliga 227 on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse ajakohastamise eesmärgil turu arengut silmas pidades II lisas sätestatud sektoreid käsitlevaid mõisteid ilma uusi mõisteid kehtestamata.

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Artikkel 6 jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 6

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

Artikkel 6

Artikkel 6

Turustusaastad

Turustusaastad

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

Kehtestatakse järgmised turustusaastad:

a) jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;

a) jooksva aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja ning banaanisektorite puhul;

b) 1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;

b) 1. aprillist järgmise aasta 31. märtsini järgmiste kuivsööda- ja siidiussisektorite puhul;

c) 1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

c) 1. juulist järgmise aasta 30. juunini järgmiste sektorite puhul:

i) teraviljasektor;

i) teraviljasektor;

ii) seemnesektor;

ii) seemnesektor;

iii) oliiviõli ja lauaoliivide sektor;

iii) lina- ja kanepisektor;

iv) lina- ja kanepisektor;

iv) piima- ja piimatootesektor;

v) piima- ja piimatootesektor;

 

d) 1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

d) 1. augustist järgmise aasta 31. juulini veinisektori puhul;

e) 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisisektori puhul;

e) 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini riisi- ja lauaoliivide sektorite puhul;

f) 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkrusektori puhul.

f) 1. oktoobrist järgmise aasta 30. septembrini suhkru- ja oliiviõlisektorite puhul.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 11

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 b)  Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

Artikkel 11

Artikkel 11

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Riikliku sekkumise tingimustele vastavad tooted

Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning mis tahes selliste lisanõuete ja -tingimustega, mille komisjon võib sätestada artikli 19 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:

Kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega ning mis tahes selliste lisanõuete ja -tingimustega, mille komisjon võib sätestada artikli 19 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega, kohaldatakse riiklikku sekkumist järgmiste toodete suhtes:

a) pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;

a) pehme nisu, kõva nisu, oder ja mais;

b) koorimata riis;

b) koorimata riis;

c) veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

c) veise- ja vasikalihasektori värske või jahutatud liha, mis kuulub CN-koodide 0201 10 00 ja 0201 20 20–0201 20 50 alla;

d) või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

d) või, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes otseselt ja ainult pastöriseeritud koorest, mis on saadud otseselt ja ainult lehmapiimast ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 82 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist;

e) pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist.

e) pihustuskuivatuse teel lehmapiimast saadud kõrgeima kvaliteediga lõssipulber, mis on valmistatud liidus heakskiidetud ettevõttes ning mille valgusisaldus on vähemalt 34,0 % rasvata kuivekstrakti massist;

 

e a) valge suhkur;

 

e b) CN-koodi 0104 10 30 või 0204 alla kuuluv lambaliha;

 

e c) CN-koodi 0203 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud sealiha;

 

e d) CN-koodi 0207 alla kuuluv värske, jahutatud või külmutatud kanaliha.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 12

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 c)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

Artikkel 12

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riikliku sekkumise ajavahemikud

Riiklik sekkumine toimub:

Riiklik sekkumine toimub terve aasta jooksul artiklis 11 loetletud toodete puhul.“

a) pehme nisu, kõva nisu, odra ja maisi puhul 1. novembrist 31. maini;

 

b) koorimata riisi puhul 1. aprillist 31. juulini;

 

c) veise- ja vasikaliha puhul terve aasta jooksul;

 

d) või ja lõssipulbri puhul 1. märtsist 30. septembrini.

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 13

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 d)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

Artikkel 13

Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine

Riikliku sekkumise alustamine ja lõpetamine

1.  Artiklis 12 osutatud ajavahemike jooksul:

1.  Artiklis 12 osutatud ajavahemike jooksul:

a) alustatakse riiklikku sekkumist pehme nisu, või ja lõssipulbri puhul;

a) alustatakse riiklikku sekkumist või ja lõssipulbri puhul;

b) võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid) puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

b) võib komisjon rakendusaktidega alustada riiklikku sekkumist pehme nisu, kõva nisu, odra, maisi ja koorimata riisi (sealhulgas koorimata riisi eriliigid või -sordid), valge suhkru, lamba-, sea- või kanaliha puhul, kui turuolukord seda nõuab. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega;

c) võib komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IV lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.

c) võib komisjon rakendusaktidega, mis on vastu võetud ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata, alustada riiklikku sekkumist veise- ja vasikalihasektori puhul, kui liikmesriigi või liikmesriigi piirkonna artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi veise- ja vasikaliha keskmine turuhind, mis on registreeritud IV lisa punktis A osutatud liidu veise rümpade klassifitseerimisskaala alusel, langeb alla 85 % artikli 7 lõike 1 punktis d sätestatud võrdluskünnisest.

2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega lõpetatakse riiklik sekkumine veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

2.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega lõpetatakse riiklik sekkumine veise- ja vasikalihasektori puhul, kui artikli 20 esimese lõigu punkti c kohaselt kindlaks määratud võrdlusperioodi jooksul ei ole käesoleva artikli lõike 1 punktiga c ette nähtud tingimused enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 14

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 e)  Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

Artikkel 14

Artikkel 14

Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse teel

Kokkuostmine kindlaksmääratud hinnaga või pakkumusmenetluse teel

Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu meetmed artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise ning vajaduse korral meetmed koguseliste piirangute kehtestamise kohta, kui kokkuostmine toimub kindlaksmääratud hinnaga.

„Kui on alustatud artikli 13 lõike 1 kohast riiklikku sekkumist, võtab nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikega 3 vastu korra artiklis 11 osutatud toodete kokkuostuhindade kehtestamise kohta.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on sekkumist ümber kujundada, võimaldamaks, et kasutatavate vahenditega saab kiiremini reageerida ja need on tõhusamad

Muudatusettepanek    56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 15 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 f)  Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  Riikliku sekkumise hind tähendab järgmist:

1.  Riikliku sekkumise hind tähendab maksimaalset hinda, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumismenetluse teel.“

a) riikliku sekkumise raames kokku ostetavate toodete hind, kui riiklik sekkumine toimub kindlaksmääratud hinna alusel või

 

b) maksimaalne hind, millega riikliku sekkumise tingimustele vastavaid tooteid võib kokku osta, kui riiklik sekkumine toimub pakkumusmenetluse teel.

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on sekkumist ümber kujundada, võimaldamaks, et kasutatavate vahenditega saab kiiremini reageerida ja need on tõhusamad

Muudatusettepanek    57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 15 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 g)  Artikli 15 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu meetmed riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.

2.  Nõukogu võtab ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt vastu korra riikliku sekkumise hinna taseme kindlaksmääramise, sealhulgas hinna tõstmise ja alandamise määra kohta.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on sekkumist ümber kujundada, võimaldamaks, et kasutatavate vahenditega saab kiiremini reageerida ja need on tõhusamad

Muudatusettepanek    58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 16 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 h)  Artiklile 16 lisatakse järgmine lõige:

 

„3a.  Et tagada vastavus lõigetele 1 ja 3, annavad liikmesriigid komisjonile teavet nende ettevõtete kohta, kes kasutavad riiklikku sekkumist, samuti riiklike sekkumisvarude ostjate kohta.“

Selgitus

Teavet riikliku sekkumise ostjate nimede kohta ei esitata komisjonile süstemaatiliselt; komisjon ei ole seega võimeline kirjeldama turuhäirete mõju ega tagama rahvusvaheliste kokkulepete täitmist. See on väga oluline ka seetõttu, et pakkumismenetlustega võidakse varusid müüa ostuhinnast palju madalama hinnaga, hinnavahet võib aga pidada üheks toetuse vormiks.

Muudatusettepanek    59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 i)  Artikli 17 esimese lõigu punkti b muudetakse järgmiselt:

b) oliiviõli;

„b) oliiviõli ja lauaoliivid;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 17 – lõik 1 – punkt ia (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 j)  Artikli 17 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

„i a) riis.“

Muudatusettepanek    61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt ii

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23a – lõige 2 – lõik 3 – viimane lause

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

välja jäetud

Muudatusettepanek    62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c – alapunkt iii – sissejuhatav osa

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 23a – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii)  lõige 4 asendatakse järgmisega:

iii)  lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Muudatusettepanek    63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 61

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a)  Artikkel 61 asendatakse järgmisega:

Artikkel 61

Artikkel 61

Kestus

Kestus

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2030 koos vahehindamisega, mille viib läbi komisjon eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid.

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2050 koos hindamisega, mille viib läbi komisjon iga kümne aasta järel ja esimest korda 1. jaanuaril 2023 eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid tõhustamiseks.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 62 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 b)  Artikli 62 lõige 4 asendatakse järgmisega:

4.  Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.

4.  Käesolevat peatükki ei kohaldata katseteks mõeldud piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes või pooktaimede kasvatamise suhtes, sellistes piirkondades istutuste või ümberistutuse suhtes, kust saadavad viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjamahla tootmiseks, või selliste piirkondade suhtes, kust saadavad veinid või viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, või piirkondade suhtes, kus uus istandus rajatakse siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Artikli 63 lõige 1 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas

 

a)  1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

 

b)  1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k nende territooriumil tootjatele antud istutusõigustega hõlmatud ala, mis on 1. jaanuaril 2016 kättesaadav istutusõiguste loaks muutmiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“

 

Muudatusettepanek    66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 a)  Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

Artikkel 63

Artikkel 63

Uusistutuste kaitsemehhanism

Uusistutuste kaitsemehhanism

1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil.

1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas

 

a) 1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

 

b) 1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning ala, mille suhtes kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k kehtisid tootjatele nende territooriumil antud istutusõigused, mille suhtes võis alates 1. jaanuarist 2016 kohaldada käesoleva määruse artiklis 68 osutatud üleminekut õigustelt loaks.

2.  Liikmesriigid võivad:

2.  Liikmesriigid võivad:

a) kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

a) kohaldada riiklikul tasandil madalamat protsendimäära kui lõikes 1 sätestatu;

b) piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist.

b) piirata lubade andmist piirkondlikul tasandil konkreetsete piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele, piirkondade puhul, mis vastavad kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks esitatavatele nõuetele või piirkondade puhul, millel ei ole geograafilist tähist; kõnealuseid lubasid tuleks neis piirkondades kasutada.

3.  Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise korralisele kasvule, need tuleb seada üle 0 % ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:

3.  Lõikes 2 osutatud piirangud aitavad kaasa viinapuude istutamise korralisele kasvule, need tuleb seada üle 0 % ning neil on üks või mitu alljärgnevatest konkreetsetest põhjendustest:

a) vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

a) vajadus vältida veinitoodete ülepakkumise tõendatud ohtu seoses nimetatud toodete turuväljavaadetega, ületamata seda, mis on vajalik kõnealuse vajaduse rahuldamiseks;

b) vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu.

b) vajadus vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse vähenemise tõendatud ohtu;

 

ba) tahe aidata kaasa asjaomaste toodete arendamisele, säilitades samal ajal nende kvaliteedi.

 

3a.  Liikmesriigid võivad võtta vajalikke regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 2 ja 3 alusel kasutusele võetud piiravatest meetmetest.

4.  Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.

4.  Liikmesriigid avaldavad kõik lõike 2 alusel tehtud otsused, mis peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamatult nendest otsustest ja põhjendustest.

 

4a.  Liikmesriigid võivad käesolevas artiklis sätestatud piirangutest kaugemale ulatuvaid lubasid välja anda istandustele, mis on rajatud eesmärgiga säilitada viinapuude geneetilisi ressursse.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 64

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 b)  Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

Artikkel 64

Artikkel 64

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

Lubade andmine viinapuude uusistutuseks

1.  Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik sellised taotlused heaks.

1.  Kui toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ei ületa liikmesriigi poolt eraldatud pindala, kiidetakse kõik sellised taotlused heaks.

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:

Liikmesriigid võivad käesoleva artikli kohaldamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil kohaldada ühte või mitut järgnevat objektiivset ja mittediskrimineerivat toetuskõlblikkuse kriteeriumit:

a) taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;

a) taotlejal on põllumajandusmaa, mis ei ole väiksem kui pindala, mille jaoks ta luba taotleb;

b) taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;

b) taotlejal on piisavad ametioskused ja pädevus;

c) taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;

c) taotlus ei kujuta endast konkreetse kaitstud päritolunimetuse maine seadusvastase omastamise märkimisväärset ohtu, mida eeldatakse, välja arvatud siis, kui sellise ohu olemasolu tõendavad riigiasutused;

ca) taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;

ca) taotleja ei ole viinapuid istutanud ilma loata, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 71, ega ilma istutusõiguseta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b;

d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

d) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel üks või mitu lõikes 2 osutatud kriteeriumi, tingimusel et neid kohaldatakse objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

2.  Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:

2.  Kui lõikes 1 osutatud toetuskõlblike taotlustega kaetud üldpindala kõnealusel aastal ületab liikmesriigi poolt eraldatud pindala, antakse load vastavalt hektarite proportsionaalsele jaotusele kõikide taotlejate vahel pindala alusel, mille kohta nad on luba taotlenud. Lubade andmisel võib kehtestada miinimum- ja/või maksimumpindala taotleja kohta ning selliseid lubasid võib osaliselt või täielikult anda ka vastavalt ühele või mitmele järgnevale objektiivsele ja mittediskrimineerivale prioriteetsuskriteeriumile:

a) tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);

a) tootjad, kes alustavad esimest korda viinapuude istutamisega ning kes on põllumajandusettevõtte juhid (uued turule sisenejad);

b) piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele;

b) piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna või viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisele;

c) piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;

c) piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma maakorralduse raames;

d) looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;

d) looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad;

e) arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;

e) arendus- või taasistutusprojektide jätkusuutlikkus majandusliku hindamise alusel;

f) piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet põllumajandusettevõtte ja piirkondlikul tasandil;

f) piirkonnad, kus hakkab toimuma uusistutus, mis suurendab konkurentsivõimet ettevõtte, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

g) geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;

g) geograafiliste tähistega toodete kvaliteedi parandamise võimalusega projektid;

h) piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.

h) piirkonnad, kus uusistutus hakkab toimuma väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtete suurendamise raames.

2a.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üht või mitut lõikes 2 osutatud kriteeriumi, võib ta lisada lisatingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kõige rohkem 40-aastane.

2a.  Kui liikmesriik otsustab kohaldada üht või mitut lõikes 2 osutatud kriteeriumi, võib ta lisada lisatingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kõige rohkem 40-aastane.

 

2b.  Liikmesriigid võivad võtta mis tahes regulatiivseid meetmeid, et vältida olukordi, kus ettevõtjad hoiavad kõrvale lõigete 1, 2 ja 2a alusel kasutusele võetud kriteeriumidest.

3.  Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.

3.  Liikmesriigid avaldavad lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud kriteeriumid, mida nad kohaldavad, ning teavitavad komisjoni nendest viivitamatult.

 

3 a.  Artikli 63 lõike 2 punktis b sätestatud piirkondlikul tasandil piiramise korral võib kohaldada artiklis 64 nimetatud tasandi kohta sätestatud rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriume.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 65 – lõik 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 c)  Artikli 65 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

 

„Liikmesriik kehtestab artikli 63 lõike 2 kohaldamisel eelmenetluse, mis võimaldab tal kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega võtta arvesse piirkondliku tasandi tunnustatud kutsealade esindusorganisatsioonide arvamusi.“

Selgitus

On oluline, et riikliku ja piirkondliku tasandi kutsealade esindusorganisatsioonid oleksid kaasatud artikli 63 lõikes 2 sätestatud uusistutuslubade andmise menetlusse.

Muudatusettepanek    69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 69 – lõik 1 – punkt ea (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 d)  Artiklisse 69 lisatakse järgmine punkt:

 

ea) viinapuude geneetiliste ressursside säilitamist puudutavaid kriteeriume.

Selgitus

Komisjonile tuleks anda õigus kehtestada delegeeritud õigusaktiga viinapuude geneetiliste ressursside säilitamise kriteeriumid.

Muudatusettepanek    70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 73

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 e)  Artikkel 73 asendatakse järgmisega:

Artikkel 73

Artikkel 73

Reguleerimisala

Reguleerimisala

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.

Ilma et see piiraks põllumajandustoodete suhtes kohaldatavaid sätteid ning veterinaaria ja fütosanitaaria ning toiduainete sektoris vastuvõetud sätteid, millega tagatakse toodete vastavus hügieeni- ja tervishoiunormidele ning loomade ja inimeste tervise kaitse ning taimekaitse ja tagatakse Euroopa ja kolmandate riikide võrdsed konkurentsitingimused, sätestatakse käesolevas jaos eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustoodete turustamisstandardeid.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1539877693793&uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Ühise turukorralduse määruses sätestatakse paljude toodete turustuseeskirjad. Kui neid eeskirju ei järgita, ei tohi tooteid ELi turule viia. Kõnealused turustamisstandardid peavad tagama Euroopa ja kolmandate riikide tootjatele võrdsed konkurentsitingimused, et tagada võrdsuse põhimõte.

Muudatusettepanek    71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 75

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 f)  Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

Artikkel 75

Artikkel 75

Kehtestamine ja sisu

Kehtestamine ja sisu

1.  Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja toote suhtes:

1.  Turustamisstandardeid võib kohaldada ühe või mitme allpool loetletud sektori ja toote suhtes:

a) oliiviõli ja lauaoliivid;

a) oliiviõli ja lauaoliivid;

b) puu- ja köögivili;

b) puu- ja köögivili;

c) töödeldud puu- ja köögivili;

c) töödeldud puu- ja köögivili;

d) banaanid;

d) banaanid;

e) elustaimed;

e) elustaimed;

f) munad;

f) munad;

g) linnuliha;

g) linnuliha;

h) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;

h) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad;

i) humal.

i) humal;

 

i a) riis;

 

i b) piim ja piimatooted;

 

i c) mesi ja mesitarudest saadavad tooted;

 

i d) veise- ja vasikaliha;

 

i e) lambaliha;

 

i f) sealiha.

2.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1 ja 4 hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimuste ja tarbijate uute nõudmistega, võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.

2.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamisega seotud majandustingimusi ning käesoleva artikli lõigetega 1 ja 4 hõlmatud põllumajandustoodete kvaliteeti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sektori- või tootepõhiseid turustamisstandardeid kõigil turustusetappidel, samuti selliste standardite kohaldamisel tehtavaid erandeid, et kohaneda pidevalt muutuvate turutingimuste ja tarbijate uute nõudmistega, võtta arvesse asjaomaste rahvusvaheliste standardite arengusuundi ja vältida takistuste tekitamist tootearendusel.

3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (10) artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis määratakse kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning käesoleva artikli lõikes 5 määratletud tingimustel:

3.  Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (10) artikli 26 kohaldamist, võivad lõikes 1 osutatud turustamisstandardid hõlmata ühte või mitut järgmistest nõuetest, mis määratakse kindlaks sektori- või tootepõhiselt ning põhinevad iga sektori eripäral, vajadusel reguleerida turuleviimist ning käesoleva artikli lõikes 5 määratletud tingimustel:

a) tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;

a) tehnilised mõisted, nimetused ja müüginimetused muude kui artiklis 78 sätestatud sektorite puhul;

b) klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

b) klassifitseerimiskriteeriumid, nagu klassidesse liigitamine, kaal, suurus, vanus, kategooria;

c) liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

c) liigid, taimesort või loomatõug või kaubanduslik tüüp;

d) esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;

d) esitusviis, kohustuslike turustamisstandarditega seotud märgistus, pakend, pakkimiskeskuste suhtes kohaldatavad eeskirjad, märgistamine, saagikoristusaasta ja eritingimuste kasutamine, ilma et see piiraks artiklite 92–123 kohaldamist;

e) kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;

e) kriteeriumid, nagu välimus, konsistents, vastavus, tooteomadused ja veesisalduse protsent;

f) tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

f) tootmises kasutatud teatavad ained, koostisosad või koostisained, sealhulgas nende kvantitatiivne sisaldus, puhtus ja identifitseerimine;

g) tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, ning säästva tootmise arenenud süsteemid;

g) tootmistüüp ja tootmismeetod, sealhulgas veinivalmistustavad, loomasööda valmistamise tavad, ning säästva tootmise arenenud süsteemid;

h) virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

h) virrete ja veinide kupaaž ja segamine, sealhulgas nende mõisted ja nende suhtes kehtivad piirangud;

i) kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;

i) kogumise sagedus, tarnimine, säilitamine ja käitlemine, säilitamismeetod ja -temperatuur, ladustamine ja transport;

j) põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu, välja arvatud linnuliha ja võiderasvad;

j) põllumajandustootmise asukoht ja/või päritolu;

k) piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;

k) piirangud seoses teatavate ainete kasutamisega ja tegevuste rakendamisega;

l) erikasutus;

l) erikasutus;

m) tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist.

m) tingimused, millega reguleeritakse selliste toodete müümist, valdamist, ringlust ja kasutamist, mis ei vasta lõike 1 kohaselt vastu võetud turustamisstandarditele või artiklis 78 osutatud mõistetele, nimetustele ja müüginimetustele, ning kõrvalsaaduste kõrvaldamist.

 

ma) loomade heaolu.

4.  Lisaks lõikele 1 võib turustamisstandardeid kohaldada veinisektori suhtes. Kõnealusele sektorile kohaldatakse lõike 3 punkte f, g, h, k ja m.

4.  Lisaks lõikele 1 võib turustamisstandardeid kohaldada veinisektori suhtes. Kõnealusele sektorile kohaldatakse lõike 3 punkte f, g, h, k ja m.

5.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks artiklite 84–88 ja IX lisa kohaldamist ning võttes arvesse:

5.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt vastu võetud sektori- või tootepõhised turustamisstandardid kehtestatakse ilma, et see piiraks artiklite 84–88 ja IX lisa kohaldamist ning võttes arvesse:

a) asjaomase toote eripära;

a) asjaomase toote eripära;

b) vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;

b) vajadust tagada tingimused toodete turuleviimise hõlbustamiseks;

c) tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, ning tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;

c) tootjate huvi anda teavet toodete omaduste ja põllumajandustootmise eripära kohta ning tarbijate huvi saada toote kohta piisavat ja läbipaistvat teavet, sealhulgas tootmiskoha kohta, mis määratakse kindlaks iga juhtumi puhul eraldi, lähtudes geograafilisest asukohast, pärast seda, kui on eelkõige hinnatud ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, ning tootjale ja lõpptarbijale pakutavaid soodustusi;

d) meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

d) meetodeid, mis on kättesaadavad toodete füüsikaliste, keemiliste ja organoleptiliste omaduste kindlaksmääramiseks;

e) rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused;

e) rahvusvaheliste asutuste vastu võetud standardsoovitused;

f) vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.

f) vajadust säilitada toodete looduslikud ja peamised omadused ning vältida asjaomase toote koostise märkimisväärset muutust.

6.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1 osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, ning tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.

6.  Selleks et võtta arvesse tarbijate ootusi ja vajadust parandada põllumajandustoodete tootmise ja turustamise kvaliteeti ja sellega seotud majandustingimusi, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta lõikes 1 osutatud sektorite loetelu. Sellised delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest, tehnilisest arengust või tootearendusest tulenevate tõendatud vajadustega ning nende õigusaktide kohta koostatakse komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse eelkõige tarbijate vajadusi, ettevõtjate kulusid ja halduskoormust, sealhulgas mõju siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, ning tootjatele ja lõpptarbijatele pakutavaid soodustusi.

_________________

_________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 78

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 g)  Artikkel 78 asendatakse järgmisega:

Artikkel 78

Artikkel 78

Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused

Teatavate sektorite ja toodete mõisted, nimetused ja müüginimetused

1.  Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite ja toodete suhtes:

1.  Peale kohaldatavate turustusstandardite, kui see on asjakohane, kohaldatakse VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi ja müüginimetusi järgmiste sektorite ja toodete suhtes:

a) veise- ja vasikaliha;

a) veise- ja vasikaliha;

 

a a) lamba- ja talleliha;

b) vein;

b) vein;

c) inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

c) inimtoiduks ettenähtud piim ja piimatooted;

d) linnuliha;

d) linnuliha;

e) munad;

e) munad;

f) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning

f) inimtoiduks ettenähtud võiderasvad; ning

g) oliiviõli ja lauaoliivid.

g) oliiviõli ja lauaoliivid.

2.  VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele.

2.  VII lisas sätestatud mõisteid, nimetusi või müüginimetusi võib liidus kasutada üksnes sellise toote turustamiseks ja müügiedenduseks, mis vastab kõnealuses lisas sätestatud vastavatele tingimustele. VII lisas võib sätestada tingimused, mille korral on nimetused või müüginimetused turustamisel või müügiedendusel kaitstud kaubanduslikul eesmärgil ebaseadusliku kasutamise, väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõnealused delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest või tehnilisest arengust tulenevate tõendatud vajadustega või tootearenduse vajadustega

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte VII lisas sätestatud mõistete ja müüginimetuste muudatuste, nendest erandite tegemise või nendest vabastamise kohta. Kõnealused delegeeritud õigusaktid piirduvad rangelt tarbijate muutuvast nõudlusest või tehnilisest arengust tulenevate tõendatud vajadustega või tootearenduse vajadustega

4.  Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VII lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.

4.  Selleks et tagada, et ettevõtjad ja liikmesriigid saavad ühemõtteliselt ja õigesti aru VII lisas sätestatud mõistetest ja müüginimetustest, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nende täpsustamise ja kohaldamise eeskirju.

5.  Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike eeskirjade kehtestamiseks.

5.  Tarbijate ootustega ja piimatoodete turu arenguga arvestamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte selliste piimatoodete kindlaksmääramiseks, mille puhul märgitakse juhul, kui tegemist ei ole lehmapiimaga, milliselt loomaliigilt see on saadud, ning vajalike eeskirjade kehtestamiseks.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 79a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 h)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 79a

 

Oliiviõli segamine muude taimeõlidega

 

1.  Oliiviõli segamine muude taimeõlidega on keelatud.

 

2.  Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 227 õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse sanktsioonid ettevõtjatele, kes ei järgi käesoleva artikli lõikes 1 sätestatut.

Selgitus

Õlide segus, mis koosneb oliiviõlist ja muud liiki taimeõlidest, ei ole võimalik kindlaks teha, mitu % selles mingit liiki õli on. Et tarbijaid mitte eksitada, tuleb sellised segud keelata.

Muudatusettepanek    74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 79b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 i)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 79b

 

Oliivi- ja oliiviõlisektoris kohaldatavad turustamiseeskirjad

 

Oliivi- ja oliiviõlisektori eripärade arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, millega ühtlustatakse lauaoliivide ja oliiviõli turustamiseeskirju.

Muudatusettepanek    75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

 

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

 

a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera või Vitis Labrusca liiki või

 

b)  asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.

 

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.“

 

Muudatusettepanek    76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

6 a)  Artikli 81 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.

2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida võib nende territooriumil veini valmistamiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

a) asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

a) asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või asjaomane sort on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

b) sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

b) sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

 

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada Vitis Labrusca või nimetatud lõigu punkti b kohaste sortide taasistutamist olemasolevates ajaloolistes viinamarjaistandustes, kui olemasolev kasvuala selle tagajärjel ei suurene.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 90a – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  isotoopide analüüside andmepanga loomine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;

a)  isotoopide analüüside andmepanga loomine või säilitamine, mis aitaks liikmesriikide kogutud proovide põhjal avastada pettust;

Selgitus

Mõnes liikmesriigis on isotoopide analüüside andmepank juba olemas. Sellisel juhul ei ole uut andmepanka vaja luua, vaid piisab olemasoleva säilitamisest.

Muudatusettepanek    78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 92 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

8 a)  Artikli 92 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

1.  Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

1.  Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse ainult VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „päritolunimetus“ – nimetus, mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote kindlaksmääramiseks:

a)  „päritolunimetus“ – piirkonna, koha või põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote nimetamiseks:

Muudatusettepanek    80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja vajaduse korral inimteguritest;

i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle looduslikest ja inimteguritest;

Muudatusettepanek    81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

välja jäetud

Muudatusettepanek    82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – punkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt v a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a)  see ei ole „alkoholitustatud“, nagu on osutatud VII lisa II osa punktides 18 ja 19.

Muudatusettepanek    83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 94 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10)  Artikli 94 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Taotlused nimetuste kaitsmiseks päritolunimetuste või geograafiliste tähistena peavad hõlmama:“.

 

Muudatusettepanek    84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 94

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

10 a)  Artikkel 94 asendatakse järgmisega:

Artikkel 94

Artikkel 94

Kaitsetaotlused

Kaitsetaotlused

1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama tehnilist toimikut, milles sisaldub:

1.  Päritolunimetuste või geograafiliste tähiste nimede kaitsetaotlused peavad hõlmama järgmisi andmeid:

a) kaitstav nimetus

a) kaitstav nimetus;

b) taotleja nimi ja aadress;

b) taotleja nimi ja aadress;

c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning

c) lõikes 2 osutatud tootespetsifikaat ning

d) koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

d) koonddokument, milles esitatakse kokkuvõte lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadist.

2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud isikutel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähisega seonduvaid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

2.  Tootespetsifikaat võimaldab huvitatud isikutel kontrollida päritolunimetuse või geograafilise tähisega seonduvaid tootmistingimusi. Tootespetsifikaat sisaldab vähemalt:

a) kaitstavat nimetust;

a) kaitstavat nimetust;

b) veini või veinide kirjeldust:

b) veini või veinide kirjeldust:

i) päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

i) päritolunimetusega seonduvate põhiliste analüütiliste ja organoleptiliste omaduste kirjeldust;

ii) geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

ii) geograafilise tähisega seonduvate põhiliste analüütiliste omaduste kirjeldust ning samuti organoleptiliste omaduste hinnangut või märget selliste omaduste kohta;

c) kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

c) kui see on kohaldatav, veini või veinide valmistamiseks kasutatavaid eritavasid ning veini või veinide valmistamisel kehtivaid asjakohaseid piiranguid;

d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

d) asjaomase geograafilise piirkonna piiritlust;

e) maksimaalset saagikust hektari kohta;

e) maksimaalset saagikust hektari kohta;

f) andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;

f) andmeid veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on saadud;

g) üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i;

g) üksikasju, mis kinnitavad seost, millele on osutatud artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või olenevalt olukorrast punkti b alapunktis i:

 

i) kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos; osutatud geograafilise keskkonna inimtegureid puudutavad üksikasjad võivad asjakohasel juhul olla piiratud sellega, et kirjeldatakse mulla majandamist ja maastikuhooldust, viljelustavasid või muud asjakohast inimtegevust, mis aitab säilitada artikli 93 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tegureid;

 

ii) kaitstud geograafilise tähise puhul: seos toote teatavate kvaliteedinäitajate, maine ja muude omaduste ning artikli 93 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vahel;

h) liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

h) liidu või siseriiklikes õigusaktides sätestatud või liikmesriikide poolt ette nähtud juhtudel kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni kehtestatud kohaldatavaid nõudeid, võttes arvesse asjaolu, et sellised nõuded peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja vastama liidu õigusele;

i) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.

i) tootespetsifikaatide tingimuste täitmist kontrollivate asutuste või organisatsioonide nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded.

3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.

3.  Kui kaitsetaotlus on seotud kolmanda riigi geograafilise piirkonnaga, sisaldab see lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmetele tõendit, et kõnealune nimetus on kaitstud selle päritolumaal.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 96 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

10 a)  Artikli 96 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

 

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt komisjonile esitatavale kaitsetaotlusele lisab liikmesriik deklaratsiooni, milles ta kinnitab, et taotleja esitatud taotlus vastab tema arvates käesolevas jaos osutatud kaitsetingimustele ja artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokument on tootespetsifikaadi tõepärane kokkuvõte.

 

Liikmesriigid teatavad komisjonile riikliku menetluse käigus esitatud vastuvõetavatest vastuväidetest.

Muudatusettepanek    86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 96 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artikli 97 lõikes 2 osutatud taotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud seoses sellise kaitsetaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on leidnud, et tingimused riiklikus eelmenetluses on täidetud vastavalt lõikele 5.

välja jäetud

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

 

Muudatusettepanek    87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 97 – lõige 2 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust.

Komisjon kontrollib kaitsetaotlusi, mis ta saab vastavalt artiklile 94 ja artikli 96 lõikele 5. Ta kontrollib taotlusi, et teha kindlaks ilmsed vead, ning võtab arvesse asjaomase liikmesriigi riikliku eelmenetluse tulemust. Kontrollimisel keskendutakse artikli 94 lõike 1 punktis d osutatud koonddokumendile.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on viia ühise turukorralduse tekst kooskõlla Euroopa Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrusega (EL), mis võeti vastu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel, ning lisada alusakti käesoleva läbivaatamise aluseks olevad poliitilised põhimõtted. Käesolev muudatusettepanek vastab nimetatud delegeeritud määruse artiklile 10.

Muudatusettepanek    88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 103 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

14)  Artiklisse 103 lisatakse lõige 4:

välja jäetud

„4.  Lõikes 2 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.“

 

Muudatusettepanek    89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 103

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 a)  Artikkel 103 asendatakse järgmisega:

Artikkel 103

Artikkel 103

Kaitse

Kaitse

1.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

1.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilint tähist võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad veini, mis on toodetud kooskõlas vastava tootespetsifikaadiga.

2.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:

2.  Kaitstud päritolunimetust ja kaitstud geograafilist tähist ning tootespetsifikaadiga kooskõlas kaitstud nimetust kasutavat veini kaitstakse:

a) kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

a) kõnealuse kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:

i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

i) sarnastel toodetel, mis ei vasta kaitstud nimetuse tootespetsifikaadile või

ii) kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine;

ii) kui sellise kasutusega kaasneb päritolunimetuse või geograafilise tähise maine ärakasutamine, nõrgestamine või kahjustamine, sealhulgas juhul, kui registreeritud nimetusega tähistatud ainet kasutatakse koostisainena;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis, „tüüpi, „meetodil, „valmistatud nagu, „imitatsioon, „maitsega, „nagu või muu samalaadne väljend;

b) väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud, või sellele on lisatud väljend „stiilis, „tüüpi, „meetodil, „valmistatud nagu, „imitatsioon, „maitsega, „nagu või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhul, kui nende registreeritud nimetustega tähistatud aineid kasutatakse koostisainetena;

c) muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

c) muude toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate valede või eksitavate märgete eest, mis esitatakse asjaomase veinitoote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides või tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta toote päritolust vale mulje;

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta;

 

d a) mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskse lisamise eest.

3.  Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 101 lõike 1 tähenduses.

3.  Kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised ei muutu liidus üldnimetusteks artikli 101 lõike 1 tähenduses.

 

3 a.  Lõikes 2 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mis tuuakse liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida müüakse liidus e-kaubanduskanalite kaudu.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 b)  Artikkel 105 asendatakse järgmisega:

Artikkel 105

Artikkel 105

Tootespetsifikaatide muutmine

Tootespetsifikaatide muutmine

Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

1.  Artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja võib taotleda kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist, eelkõige selleks, et võtta arvesse teaduse ja tehnika edusamme või piiritleda uuesti artikli 94 lõike 2 teise lõigu punktis d osutatud geograafiline piirkond. Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

 

1 a.  Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse vastavalt nende olulisusele kahte kategooriasse: muudatused, mis nõuavad vastuväidete esitamise menetlust liidu tasandil (liidu tasandi muudatused), ning muudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil (standardmuudatused).

 

Muudatus on liidu tasandi muudatus, kui

 

a) see hõlmab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise muutmist;

 

b) see seisneb VII lisa II osas osutatud viinamarjasaaduste kategooria muutmises, kaotamises või lisamises;

 

c) sellega võidakse artikli 93 lõike 1 punkti a alapunktis i või punkti b alapunktis i osutatud seos kehtetuks muuta;

 

d) sellega seatakse toote turustamisele lisapiirangud.

 

Kolmanda riigi või kolmanda riigi tootja esitatud liidu tasandi muudatuste taotlus peab sisaldama tõendit, et taotletav muudatus on kooskõlas asjaomases kolmandas riigis päritolunimetuste või geograafiliste tähiste kaitsmise suhtes kohaldatava õigusega.

 

Kõik muud muudatused on standardmuudatused.

 

1 b.  Ajutine muudatus on standardmuudatus tootespetsifikaadi ajutise muutmise tõttu, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 c)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 105a

 

Liidu tasandi muudatused

 

1.  Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotluse puhul tuleb järgida mutatis mutandis artiklites 94 ja 96–99 sätestatud korda. Tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus on vastuvõetav, kui see on esitatud kooskõlas artikliga 105 ning see on täielik, ammendav ja nõuetekohaselt koostatud. Kui komisjon kiidab tootespetsifikaadi liidu tasandi muudatuste heakskiitmise taotluse heaks, puudutab see üksnes taotluses esitatud muudatusi.

 

2.  Kui komisjon leiab artikli 97 lõike 2 alusel tehtud kontrolli tulemusel, et artikli 97 lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud, avaldab ta liidu tasandi muudatuse taotluse Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuse lõplik heakskiitmisotsus võetakse vastu ilma artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlust kohaldamata, välja arvatud juhul, kui on esitatud vastuvõetav vastuväide või muudatuse taotlus on tagasi lükatud; sellisel juhul kohaldatakse artikli 99 teist lõiku.

 

3.  Kui taotlus on vastuvõetamatu, teatatakse liikmesriigi või kolmanda riigi pädevale asutusele või kolmandas riigis tegutsevale taotlejale selle põhjustest.

 

4.  Liidu tasandi muudatuse heakskiitmise taotlus peab sisaldama ainult liidu tasandi muudatusi. Kui liidu tasandi muudatuse taotlus sisaldab ka standard- või ajutisi muudatusi, kohaldatakse liidu tasandi muudatuse menetlust ainult liidu tasandi muudatuste suhtes. Standard- ja ajutiste muudatuste taotlust käsitatakse sellisena, nagu ei oleks seda esitatud.

 

5.  Muudatuste taotluse hindamisel keskendub komisjon taotletud muudatustele.

Muudatusettepanek    92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 d)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 105b

 

Standardmuudatused

 

1.  Standardmuudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud.

 

Tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlus tuleb esitada selle liikmesriigi ametiasutustele, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Taotlejad peavad täitma artiklis 95 sätestatud tingimusi. Kui tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise taotlust ei ole esitanud taotleja, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste kaitsmise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele taotlejale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida.

 

Standardmuudatuse taotlus peab sisaldama standardmuudatuste kirjeldust, kokkuvõtet muudatuste vajaduse põhjustest ja näitama, et taotletavaid muudatusi saab pidada standardmuudatuseks vastavalt artiklile 105.

 

2.  Kui liikmesriik leiab, et tingimused on täidetud, võib ta standardmuudatuse heaks kiita ja avaldada. Heakskiitmissotsus peab sisaldama muudetud konsolideeritud koonddokumenti, kui see on asjakohane, ja muudetud konsolideeritud tootespetsifikaati.

 

Standardmuudatus hakkab liikmesriigis kehtima pärast selle avaldamist. Liikmesriik peab standardmuudatused komisjonile teatama hiljemalt üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva.

 

3.  Otsused, millega kiidetakse heaks kolmandatest riikidest pärit viinamarjasaadusi puudutavad standardmuudatused, võetakse vastu asjaomases kolmandas riigis kehtiva süsteemi kohaselt ja need edastab üksiktootja või õigustatud huvi omav tootjarühm kas otse komisjonile või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu hiljemalt üks kuu pärast nende avaldamist.

 

4.  Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, viivad liikmesriigid standardmuudatuse menetluse läbi eraldi ja vastavalt sellele alale, mis asub nende territooriumil. Standardmuudatus hakkab kehtima siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Viimane liikmesriik, kes standardmuudatuse heaks kiidab, saadab selle komisjonile hiljemalt üks kuu pärast kuupäeva, mil tema standardmuudatuse heakskiitmisotsus avaldati.

 

Kui üks või mitu asjaomast liikmesriiki ei võta esimeses lõigus osutatud riiklikku heakskiitmisotsust vastu, võib mis tahes liikmesriik esitada taotluse vastavalt liidu tasandi muudatuse menetlusele. See reegel kehtib mutatis mutandis ka siis, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

Muudatusettepanek    93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 14 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 105c (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

14 e)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 105c

 

Ajutised muudatused

 

1.  Ajutised muudatused kiidavad heaks ja avaldavad liikmesriigid, kelle geograafilise piirkonnaga päritolunimetus või geograafiline tähis on seotud. Muudatused tuleb komisjonile teatada koos ajutise muudatuse põhjendusega mitte hiljem kui üks kuu pärast riikliku heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. Ajutist muudatust hakatakse liikmesriigis kohaldama pärast selle avaldamist.

 

2.  Kui geograafiline piirkond hõlmab mitut liikmesriiki, kohaldatakse ajutise muudatuse menetlust liikmesriikides eraldi ja vastavalt alale, mis liikmesriigi territooriumil asub. Ajutised muudatused hakkavad kehtima alles siis, kui hakatakse kohaldama viimase riigi heakskiitmisotsust. Liikmesriik, kes kiidab ajutise muudatuse heaks viimasena, teatab sellest komisjonile mitte hiljem kui üks kuu pärast heakskiitmisotsuse avaldamise kuupäeva. See reegel kehtib mutatis mutandis ja seda ka juhul, kui üks või mitu asjaomast riiki on kolmandad riigid.

 

3.  Kolmandast riigist pärit viinamarjasaadusi puudutavate ajutiste muudatuste teabe peab komisjonile koos ajutise muudatuse põhjendusega edastama kas vahetult või vastava kolmanda riigi ametiasutuste kaudu üksiktootja või tootjate rühm, kellel on õigustatud huvi ning seda mitte hiljem kui üks kuu pärast muudatuste heakskiitmist.

 

4.  Komisjon avaldab need muudatused kolme kuu jooksul alates päevast, mil ta saab liikmesriigilt, kolmandalt riigilt või kolmanda riigi üksiktootjalt või tootjate rühmalt teate kätte. Ajutist muudatust hakatakse liidu territooriumil kohaldama siis, kui komisjon on selle avaldanud.

Muudatusettepanek    94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„Artikkel 106

 

Tühistamine

 

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

 

a)  kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;

 

b)  kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodet turule viidud;

 

c)  kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja deklareerib, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada.

 

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

 

Muudatusettepanek    95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

15 a)  Artikkel 106 asendatakse järgmisega:

Artikkel 106

Artikkel 106

Tühistamine

Tühistamine

Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusakti, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui vastava tootespetsifikaadi järgimine ei ole enam tagatud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1.  Komisjon võib omal algatusel või õiguspärast huvi omava liikmesriigi, kolmanda riigi või füüsilise või juriidilise isiku asjakohaselt põhjendatud taotluse korral võtta vastu rakendusaktid, millega tühistatakse päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

 

a) kui asjaomasele tootespetsifikaadile vastavus ei ole enam tagatud;

 

b) kui vähemalt seitsme järjestikuse aasta jooksul ei ole päritolunimetuse või geograafilise tähisega toodet turule viidud;

 

c) kui artiklis 95 sätestatud tingimustele vastav taotleja annab teada, et ta ei soovi enam päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitset säilitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

1 a.  Kui komisjon leiab, et tühistamistaotlus ei ole vastuvõetav, teavitab ta taotluse esitanud liikmesriigi või kolmanda riigi asutust või füüsilist või juriidilist isikut vastuvõetamatuse põhjustest.

 

1 b.  Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on registreeritud nimest kaubanduslikult sõltuv.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 106a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 b)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 106a

 

Ajutine märgistus ja esitusviis

 

Pärast seda, kui päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse taotlus on komisjonile saadetud, võib tootja seda märgistusel ja esitusviisis näidata ning kasutada riiklike logosid ja tunnuseid vastavalt liidu õigusele ja eeskätt määrusele (EL) nr 1169/2011.

 

Kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist näitavat liidu sümboolikat, liidu väljendit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“ ja liidu lühendeid „KPN“ või „KGT“ võib märgistusel kasutada ainult pärast päritolunimetusele või geograafilisele tähisele kaitse andmise otsuse avaldamist.

 

Kui taotlus lükatakse tagasi, võib esimese lõigu kohaselt märgistatud viinamarjasaadust turustada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

Muudatusettepanek    97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 15 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 107a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

15 c)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 107a

 

Tootespetsifikaadi kohaldamine veinist valmistatud piiritusjooke tootvates piirkondades

 

Liikmesriigid võivad kohaldada artikli 94 lõike 2 kohast tootespetsifikaati piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinist valmistatud piiritusjooke, millel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 110/2008 III lisaga registreeritud geograafiline tähis.“

Selgitus

Selle uue artikli eesmärk on anda liikmesriikidele võimalus kohaldada artikli 94 lõike 2 kohast spetsifikaati piirkondade suhtes, kus toodetakse veini, millest saab toota veinist valmistatud piiritusjooke, millel on kooskõlas piiritusjookide määruse III lisaga registreeritud geograafiline tähis, et pakkumine oleks nõudlusega paremini kooskõlas.

Muudatusettepanek    98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Liidus kontrollib tootespetsifikaatide iga-aastast järgimist tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega.

3.  Liidus kontrollib tootespetsifikaatide iga-aastast järgimist tootmisel ning veini müügiks ettevalmistamise ajal või järgselt kas lõikes 2 osutatud pädev asutus või üks või mitu volitatud isikut määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punkti 5 tähenduses, kes tegutsevad toote sertifitseerimisasutusena kooskõlas kõnealuse määruse II jaotise III peatükis kehtestatud kriteeriumidega, sealhulgas liikmesriigis, kus veini toodetakse.

Muudatusettepanek    99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Lõikes 3 osutatud kontrolli hulka kuulub halduskontroll ja kohapealne kontroll. Kontrolli puhul võib piirduda halduskontrolliga, kui see on turvaline ja tagab täieliku vastavuse tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele ja tingimustele.

Muudatusettepanek    100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 17

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 116a – lõige 3 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b.  Et kontrollida spetsifikaadile vastavust, võivad lõikes 3 osutatud pädevad asutused või kontrolliasutused kontrollida teises liikmesriigis asutatud ettevõtjaid, kuivõrd need on kaasatud nende territooriumil registreeritud kaitstud päritolunimetusega toote müügiks ettevalmistamisse. Võttes arvesse seda, mil määral saavad lõikes 3 osutatud kontrolliasutused ettevõtjaid ja nende tooteid varasemate kontrollide tulemuste põhjal usaldada, võivad nad tootespetsifikaatide kontrollimisel keskenduda peamistele aspektidele, mis on enne kindlaks määratud ja millele on juhitud asjaomaste ettevõtjate tähelepanu.

Muudatusettepanek    101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119 – lõiked 1 ja 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Artiklit 119 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)   lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

 

„Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:“;

 

b)   lisatakse lõige 4:

 

„4.  Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, siis kutsutakse need turult tagasi.“

 

Muudatusettepanek    102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

18 a)  Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

Artikkel 119

Artikkel 119

Kohustuslikud elemendid

Kohustuslikud elemendid

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 19 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a) viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

a) viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

b) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

b) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide puhul:

i) termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” ning

i) termin „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis”

ii) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

ning ii) kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetus;

c) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

c) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

d) märge lähtekoha kohta;

d) märge lähtekoha kohta;

e) märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

e) märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

f) imporditud veinide puhul märge importija kohta ning

f) imporditud veinide puhul märge importija kohta;

g) vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

g) vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta;

 

g a) toitumisalane teave, mille sisu võib piirata ainult energeetilise väärtusega, ning

 

g b) koostisosade loetelu.

2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

2.  Erandina lõike 1 punktist a võib viite viinamarjasaaduste kategooriale välja jätta selliste veinide puhul, mille etikett sisaldab kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise nimetust.

3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus või „kaitstud geograafiline tähis jätta välja järgmistel juhtudel:

3.  Erandina lõike 1 punktist b võib viite terminitele „kaitstud päritolunimetus või „kaitstud geograafiline tähis jätta välja järgmistel juhtudel:

a) kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;

a) kui etiketil on artikli 112 punktis a osutatud traditsiooniline nimetus vastavalt artikli 94 lõikes 2 osutatud tootespetsifikaadile;

b) komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

b) komisjoni poolt artikli 227 kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusaktidega määratletavatel erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, selleks et tagada vastavus olemasoleva märgistamistavaga.

 

3 a.  Et tagada lõike 1 punkti g a ühetaoline kohaldamine, kohaldatakse energeetilise väärtuse suhtes järgmisi nõudeid:

 

a) see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;

 

b) see arvutatakse määruse (EL) 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;

 

c) seda väljendatakse keskmise väärtusena kilokalorites (kcal), mille aluseks on

 

i) tootja analüüs veini kohta või

 

ii) arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi, mille aluseks on tüüpiliste ja iseloomulike veinide keskmised väärtused;

 

d) seda väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel et tarbimisühiku suurus on etiketil kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.

 

3 b.  Erandina lõike 1 punktist g b võib koostisosade loetelu esitada ka muul viisil kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja otsene seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.

 

3 c.  Liikmesriigid võtavad meetmed selle tagamiseks, et lõikes 1 osutatud tooteid, mis ei ole märgistatud kooskõlas käesoleva määruse sätetega, ei lasta turule või kui need on juba turule lastud, kõrvaldatakse need turult.

 

3 d.  Ettevõtjad, kes soovivad veinitoodete kalorikoguse alates turustusaastast, mis algab enne käesoleva määruse jõustumist, vabatahtlikult tarbijatele teada anda, kohaldavad tervikuna artiklit 119.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 120 – lõige 1 – punkt f a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

19 a)  Lisatakse järgmine punkt:

 

f a) viinapuude geneetiliste ressursside säilitamisega seotud tingimused;

Muudatusettepanek    104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 122 – lõige 1 – punktid b, c ja d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20)  Artikli 122 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)  punkti b alapunkt ii jäetakse välja;

 

b)  punkti c lisatakse alapunkt iii:

 

„iii)  ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused; “

 

c)  punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

 

„i)  teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;“

 

Muudatusettepanek    105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 122

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

20 a)  Artikkel 122 asendatakse järgmisega:

Artikkel 122

Artikkel 122

Delegeeritud volitused

Delegeeritud volitused

1.  Selleks et võtta arvesse veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:

1.  Selleks et võtta arvesse veinisektori eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade ja piirangute kohta seoses:

a) esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

a) esitusviisiga ja muude kui käesoleva jaoga ettenähtud märgistuse andmete kasutamisega;

b) kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

b) kohustuslike elementidega, millega on hõlmatud:

i) kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

i) kohustuslike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii) ettevõtete nimetused ja nende kasutustingimused;

 

iii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses kohustuslike elementidega;

iv) sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega, ning

iv) sätted, millega lubatakse kehtestada täiendavad erandid lisaks artikli 119 lõikes 2 osutatutele seoses viinamarjasaaduste kategooriale viitamise väljajätmisega;

v) keelte kasutamise sätted;

v) keelte kasutamise sätted; ning

 

v a) artikli 119 lõike 1 punktiga g b seotud sätted;

 

 

c) vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

c) vabatahtlike elementidega, millega on hõlmatud:

i) vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

i) vabatahtlike elementide esitamiseks kasutatavad mõisted ja nende kasutustingimused;

ii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

ii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses vabatahtlike elementidega;

 

ii a) ettevõttega seotud mõisted ja nende kasutustingimused;

d) esitusviisiga, millega on hõlmatud:

d) esitusviisiga, millega on hõlmatud:

i) teatavate pudelikujude kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

i) teatavate pudelikujude ja -korkide kasutustingimused ning teatavate konkreetsete pudelikujude loetelu;

ii) vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

ii) vahuveinipudeli-tüüpi pudelite ja -korkide kasutustingimused;

iii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iii) sätted, millega lubatakse tootjaliikmesriikidel kehtestada täiendavad eeskirjad seoses esitusviisiga;

iv) keelte kasutamise sätted.

iv) keelte kasutamise sätted.

 

Komisjon võtab punkti b alapunktis v a osutatud delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 18 kuud pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

2.  Selleks et tagada ettevõtjate õiguspäraste huvide kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.

2.  Selleks et tagada ettevõtjate õiguspäraste huvide kaitse, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse eeskirju seoses päritolunimetust või geograafilist tähist kandvate veinide ajutise märgistamise ja esitusviisiga ning seoses veinidega, mille asjaomane päritolunimetus või geograafiline tähis vastab vajalikele nõuetele.

3.  Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.

3.  Selleks et vältida ettevõtjate kahjustamist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse üleminekusätteid veinide kohta, mis on viidud turule ja märgistatud kooskõlas enne 1. augustit 2009 kehtinud asjakohaste eeskirjadega.

4.  Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kaubanduse eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigus seda nõuab.

4.  Selleks et võtta arvesse liidu ja teatavate kolmandate riikide vahelise kaubanduse eripära, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse erandeid käesolevast jaost seoses eksporditavate toodetega, kui asjaomase kolmanda riigi õigus seda nõuab.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 125 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b a)  Artikli 125 pealkiri asendatakse järgmisega:

Suhkrusektori kokkulepped

„Suhkrupeedi- ja suhkruroosektori kokkulepped

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on lisada selgelt mõisted „suhkrupeet“ ja „suhkruroog“, et kajastada praegust turuolukorda ja teiseseid õigusakte kooskõlas käesoleva määruse I lisa III osas osutatud suhkrusektori määratlusega.

Muudatusettepanek    107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 126 – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b b)  Artikli 126 pealkiri asendatakse järgmisega:

Hinnaaruandlus suhkruturul

Hinnaaruandlus turgudel“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on lisada selgelt mõisted „suhkrupeet“ ja „suhkruroog“, et kajastada praegust turuolukorda ja teiseseid õigusakte kooskõlas käesoleva määruse I lisa III osas osutatud suhkrusektori määratlusega. Samuti tehakse ettepanek lisada hinnaaruandluskohustuse hulka etanool, kuna etanooliturg on peamine, mis hoiab suhkruturgu tasakaalus.

Muudatusettepanek    108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 21 – punkt b c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 126 – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

b c)  Artikli 126 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse suhkruturu hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb valget suhkrut tootvate ettevõtjate või teiste suhkrukaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ühelt poolt suhkrupeedi- ja suhkrurooturu ning teiselt poolt suhkru- ja etanoolituru hindade aruandlussüsteem, mis hõlmab turu hinnatasemete avaldamiskorda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Esimeses lõigus osutatud süsteem põhineb suhkrut või etanooli tootvate ettevõtjate või teiste suhkru- või etanoolikaubandusega seotud käitlejate esitatud teabel. Kõnealust teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on lisada selgelt mõisted „suhkrupeet“ ja „suhkruroog“, et kajastada praegust turuolukorda ja teiseseid õigusakte kooskõlas käesoleva määruse I lisa III osas osutatud suhkrusektori määratlusega. Samuti tehakse ettepanek lisada hinnaaruandluskohustuse hulka etanool, kuna etanooliturg on peamine, mis hoiab suhkruturgu tasakaalus.

Muudatusettepanek    109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 148

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 a)  Artikkel 148 asendatakse järgmisega:

Artikkel 148

Artikkel 148

Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

Lepingulised suhted piima- ja piimatootesektoris

1.  Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumus vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

1.  Kui liikmesriik otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, peab selline leping ja/või lepingu pakkumus vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu.

Kui liikmesriik otsustab, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb poolte vahel sõlmida kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb kirjalik leping sõlmida, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „koguja ettevõtjat, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste „koguja ettevõtjat, kes transpordib toorpiima põllumajandustootjalt või teiselt kogujalt toorpiima töötlejale või teisele kogujale, kusjuures toorpiima omandiõigus antakse iga kord üle.

1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et iga toorpiima tarne kohta toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga toorpiima tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et iga toorpiima tarne kohta toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga toorpiima tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõike 4 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.

Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.

2.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:

2.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping ja/või lepingu pakkumus:

a) sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;

a) sõlmitakse või tehakse enne tarnimist;

b) on kirjalik ning

b) on kirjalik ning

c) hõlmab eelkõige järgmist:

c) hõlmab eelkõige järgmist:

i) tarne eest makstav hind:

i) tarne eest makstav hind:

— mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

— mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või

— mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist;

— mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid kergesti juurdepääsetavaid, arusaadavaid ja objektiivseid, tootmis- ja turustuskulude näitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitava toorpiima kvaliteedi või koostise muutumist.

 

Selleks võivad liikmesriigid, kes on otsustanud kohaldada lõiget 1, määrata näitajad kindlaks objektiivsete kriteeriumide ning tootmis- ja toiduahela kohta tehtud uuringute alusel, et need saaks kindlaks teha igal ajal,

ii) toorpiima kogus, mida võidakse tarnida ja/või tarnitakse ja selliste tarnete ajakava;

ii) toorpiima kogus, mida võib või tuleb tarnida ja selliste tarnete ajakava. Ei tohi sätestada karistusklausleid kohustuste täitmata jätmise eest asjaomasel kuul;

iii) lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;

iii) lepingu kestus, mis võib olla määratletud kas kindla tähtajaga või olla tähtajatu koos lepingu lõpetamist käsitlevate sätetega;

iv) üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

iv) üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v) toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning

v) toorpiima kogumise või kohaletoimetamise kord ning

vi) vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

vi) vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

3.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib toorpiima ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

3.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping ja/või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib toorpiima ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 2 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

4.  Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

4.  Põllumajandustootjate, kogujate või toorpiima töötlejate sõlmitud toorpiima tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 2 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad.

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mitut järgmist võimalust:

Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mitut järgmist võimalust:

a) kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:

a) kui liikmesriik otsustab teha toorpiima tarnimiseks kirjaliku lepingu sõlmimise kohustuslikuks vastavalt lõikele 1, võib ta kehtestada:

i) poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;

i) poolte kohustuse leppida omavahelises suhtes kokku teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna;

ii) lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

ii) lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse üksnes põllumajandustootja ja toorpiima esmaostja vaheliste kirjalike lepingute puhul; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

b) kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

b) kui liikmesriik otsustab, et toorpiima esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, võib ta sätestada, et pakkumine peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses; selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatut.

Teise lõigu kohaldamine ei piira põllumajandustootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, juhul kui ta teeb seda kirjalikult. Sel puhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 2 punktis c osutatut.

5.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.

5.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid teavitavad komisjoni nende kohaldamisest.

6.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

6.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 2 punktide a ja b ning lõike 3 ühtseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 b)  Artikkel 149 asendatakse järgmisega:

Artikkel 149

Artikkel 149

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

Läbirääkimised lepingute sõlmimiseks piima- ja piimatootesektoris

1.  Artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon võib pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnimist põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või artikli 148 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses kogujale.

1.  Artikli 161 lõike 1 kohaselt tunnustatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioon võib pidada tema liikmeks olevate põllumajandustootjate nimel kogu või osa nende ühistoodangu osas läbirääkimisi lepingute üle, mis käsitlevad toorpiima tarnimist põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale või artikli 148 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses kogujale.

2.  Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

2.  Tootjaorganisatsioon võib pidada läbirääkimisi:

a) olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

a) olenemata sellest, kas toorpiima omandiõigus antakse põllumajandustootjalt tootjaorganisatsioonile või mitte;

b) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;

b) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide põllumajandustootjatest liikmete ühistoodangu jaoks sama või mitte;

c) tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

c) tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

i) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;

i) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 4,5% liidu kogutoodangust;

ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

iii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

iii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

d) tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

d) tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

e) tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

e) tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

f) tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

f) tingimusel, et tootjaorganisatsioon teavitab pädevaid asutusi liikmesriigis või liikmesriikides, kus ta tegutseb, selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogusest.

3.  Olenemata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustest võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.

3.  Olenemata lõike 2 punkti c alapunktides ii ja iii sätestatud tingimustest võib tootjaorganisatsioon pidada lõike 1 kohaselt läbirääkimisi, kui selle tootjaorganisatsiooni läbiräägitav toorpiima kogus, mida toodetakse või tarnitakse liikmesriigis, mille toorpiima aastane kogutoodang on alla 500 000 tonni, ei ületa 45 % kõnealuse liikmesriigi kogutoodangust.

4.  Käesoleva artikli viited tootjaorganisatsioonidele hõlmavad tootjaorganisatsioonide liite.

4.  Käesoleva artikli viited tootjaorganisatsioonidele hõlmavad tootjaorganisatsioonide liite.

5.  Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.

5.  Lõike 2 punkti c ja lõike 3 kohaldamisel avaldab komisjon talle sobival viisil liidus ja liikmesriikides toodetud toorpiima kogused, kasutades kõige ajakohasemat olemasolevat teavet.

6.  Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtumil otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid konkreetseid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida VKEdest toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.

6.  Erandina lõike 2 punktist c ja lõikest 3, isegi kui selles sätestatud künniseid ei ületata, võib käesoleva lõike teises lõigus osutatud pädev asutus üksikjuhtumil otsustada, et tootjaorganisatsiooni peetavaid konkreetseid läbirääkimisi tuleks uuesti alustada või neid üldse mitte pidada, kui asjaomane asutus leiab, et see on vajalik konkurentsi säilitamiseks või selleks, et ära hoida VKEdest toorpiima töötlejate tõsist kahjustamist liikmesriigis.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Rohkem kui ühte liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste korral teeb komisjon esimeses lõigus osutatud otsuse ilma artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata. Muudel juhtudel teeb vastava otsuse läbirääkimistega seotud liikmesriigi konkurentsiasutus.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

7.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

7.  Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/200322 artiklis 5 osutatud asutus;

a) „riiklik konkurentsiasutus“– nõukogu määruse (EÜ) nr 1/200322 artiklis 5 osutatud asutus;

b) „VKE” – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

b) „VKE” – mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõte soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.

8.  Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.

8.  Liikmesriik, kus peetakse käesoleva artikli kohaseid läbirääkimisi, teatab komisjonile lõike 2 punkti f ja lõike 6 kohaldamisest.

__________________

__________________

22 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

22 Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 150

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 c)  Artikkel 150 asendatakse järgmisega:

Artikkel 150

Artikkel 150

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimine

1.  Artikli 152 lõike 3 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 3 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.

1.  Artikli 152 lõike 1 või artikli 161 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel võivad liikmesriigid kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu pakkumise reguleerimise kohta.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu. Selline leping sõlmitakse vähemalt kahe kolmandiku piimatootjate või nende esindajate vahel, kes kasutavad vähemalt kahte kolmandikku toorpiimast, millest toodetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juustu, ja kui see on asjakohane, vähemalt kahe kolmandiku selle juustu tootjate või nende esindajate vahel, kes toodavad vähemalt kaks kolmandikku juustust määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

3.  Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.

3.  Lõike 1 kohaldamisel seoses kaitstud geograafilise tähisega juustuga on juustu tootespetsifikaadis märgitud toorpiima geograafiline päritolupiirkond sama kui selle juustu geograafiline piirkond, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c.

4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

a) hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;

a) hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia juustu pakkumine nõudlusega kooskõlla;

b) on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

b) on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

c) võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

c) võidakse teha siduvaks kõige rohkem viieks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

d) ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

d) ei kahjusta toodetega kauplemist, välja arvatud tooted, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

e) ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

e) ei puuduta asjaomase juustu esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

f) ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

f) ei luba hindade kindlaksmääramist, sealhulgas juhul, kui hinnad määratakse juhindumiseks või soovitusena;

g) ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

g) ei muuda ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

h) ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

h) ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

i) aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

i) aitavad kaasa asjaomase toote kvaliteedi säilitamisele ja/või arendamisele;

j) ei piira artikli 149 kohaldamist.

j) ei piira artikli 149 kohaldamist.

5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

6.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 4 sätestatud tingimuste järgimine, ja juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

7.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

7.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

8.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

8.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 4 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 151

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 d)  Artikkel 151 asendatakse järgmisega:

Artikkel 151

Artikkel 151

Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid

Piima- ja piimatootesektori kohustuslikud deklaratsioonid

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused.

Alates 1. aprillist 2015 deklareerivad toorpiima esmaostjad pädevatele riiklikele ametiasutustele igal kuul neile tarnitud toorpiima kogused ja makstud keskmise hinna. Eristada tuleb mahepõllumajanduslikke ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid. Kui esmaostja on ühistu, esitatakse keskmine hind artikli 6 punkti c alapunktis v osutatud turustusaasta lõpus.

 

Keskmise hinna teave on konfidentsiaalne ja pädev asutus tagab, et ühtki keskmist hinda ega ühegi ettevõtja nime ei avaldata.

Käesoleva artikli ja artikli 148 kohaldamisel tähendab mõiste „esmaostja” ettevõtjat või ettevõtjate rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:

Käesoleva artikli ja artikli 148 kohaldamisel tähendab mõiste „esmaostja” ettevõtjat või ettevõtjate rühma, kes ostavad piimatootjatelt piima, et:

a) seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

a) seda koguda, pakendada, ladustada, jahutada või töödelda, sealhulgas lepingu alusel;

b) müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

b) müüa seda ühele või mitmele piima või muid piimatooteid ümbertöötavale või töötlevale ettevõtjale.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse.

Liikmesriigid teatavad komisjonile esimeses lõigus osutatud toorpiima koguse ja keskmise hinna.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse eeskirjad selliste deklaratsioonide sisu, vormi ja esitamise aja ning meetmete kohta, mis on seotud liikmesriikidepoolse teavitamisega vastavalt käesolevale artiklile. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 e)  Artikkel 152 asendatakse järgmisega:

Artikkel 152

Artikkel 152

Tootjaorganisatsioonid

Tootjaorganisatsioonid

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada tootjaorganisatsioone, mis:

a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;

a) koosnevad ühe artikli 1 lõikes 2 loetletud teatava sektori tootjatest ning mida kõnealused tootjad kontrollivad kooskõlas artikli 153 lõike 2 punktiga c;

b) on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:

b) on asutatud tootjate algatusel ja tegelevad vähemalt ühe järgmise tegevusega:

i) ühine töötlemine;

i) ühine töötlemine;

ii) ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

ii) ühine turustamine, sealhulgas ühine müügiplatvorm või ühine transport;

iii) ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;

iii) ühine pakendamine, märgistamine või reklaamimine;

iv) ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;

iv) ühine kvaliteedikontrolli korraldamine;

v) seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

v) seadmete või hoidlate ühine kasutamine;

vi) tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vi) tootmisega otseselt seotud jäätmete ühine käitlemine;

vii) sisendite ühishanked;

vii) sisendite ühishanked;

viii) muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;

viii) muu ühine teenuse osutamine mõnel käesoleva lõike punktis c loetletud eesmärgil;

c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

c) järgivad konkreetset eesmärki, mis võib hõlmata vähemalt ühte järgmistest eesmärkidest:

i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

i) selle tagamine, et tootmine kavandatakse ja kohandatakse vastavalt nõudlusele, eriti kvaliteedi ja kvantiteedi osas;

ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;

ii) pakkumise koondamine ja liikmete toodete turuleviimine, sealhulgas otseturunduse kaudu;

iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;

iii) tootmiskulude ja investeeringutasuvuse optimeerimine reageerimaks keskkonnaalastele ja loomade heaolu standarditele, ning omahindade tasakaalustamine;

iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;

iv) säästvate tootmismeetodite, uuenduslike tavade, majanduskonkurentsi ja turu arengu uuringute tegemine ja vastavate algatuste väljatöötamine;

v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;

v) keskkonnasäästlike viljelustavade ja tootmistehnoloogia ning usaldusväärsete loomade heaolu tagamise tavade ja tehnika kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine;

vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;

vi) tootmisstandardite kasutamise edendamine ja selleks tehnilise abi osutamine, tootekvaliteedi parandamine ja kaitstud päritolunimetuse, geograafilise tähise või riikliku kvaliteedimärgisega toodete arendamine;

vii) kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks;

vii) kõrvalsaaduste, jääkide ja jäätmete käitlemine ning väärindamine, eelkõige vee, mulla ja maastiku kaitseks ning elurikkuse säilitamiseks või arendamiseks ning ringluse innustamiseks;

viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

viii) loodusvarade säästvasse kasutamisse ja kliimamuutuste leevendamisse panustamine;

ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;

ix) reklaami ja turustamise algatuste ettevalmistamine;

x) käesoleva määruse artikli 33 lõike 3 punktis d osutatud ja määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 36 kohaste puu- ja köögiviljasektori rakenduskavade kohaselt moodustatud ühisfondide juhtimine;

x) ühisfondide juhtimine;

xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.

xi) futuuriturgude ja kindlustussüsteemide kasutamiseks vajaliku tehnilise abi andmine.

1 a.  Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

1 a.  Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

a) tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

a) tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

b) tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

b) tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

c) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

c) olenemata sellest, kas kokkulepitud hind on mõnede või kõikide liikmete kogutoodangu jaoks sama või mitte;

d) tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;

d) tingimusel, et asjaomased tootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed esimeses lõigus osutatud tegevustega hõlmatud toodetega seoses;

e) tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.

e) tingimusel, et põllumajandustoote suhtes ei ole tootja liikmesuse tõttu ühistus, mis ei ole ise asjaomase tootjaorganisatsiooni liige, kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele.

Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teise lõigu punktis d sätestatud tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.

Sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teise lõigu punktis d sätestatud tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades.

1 b.  Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tootjaorganisatsioonide liitudele, mida tunnustatakse vastavalt artikli 156 lõikele 1, kui sellised liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele.

1 b. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse viiteid tootjaorganisatsioonidele ka viidetena tootjaorganisatsioonide liitudele, mida tunnustatakse vastavalt artikli 156 lõikele 1, kui sellised liidud vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele.

1 c.  Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.

1 c.  Määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklis 5 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutus võib üksikjuhtumil otsustada, et edaspidi tuleb ühte või mitut lõike 1a esimeses lõigus osutatud tegevust muuta, see lõpetada või seda üldse mitte alustada, kui ta leiab, et see on vajalik konkurentsi välistamise vältimiseks või et sellega seatakse ohtu ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide täitmine.

Mitut liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust.

Mitut liikmesriiki hõlmavate läbirääkimiste puhul teeb käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuse komisjon, kohaldamata artikli 229 lõikes 2 või lõikes 3 osutatud menetlust.

Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamatult pärast esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.

Liikmesriigi konkurentsiasutus, kes toimib vastavalt käesoleva lõike esimesele lõigule, teavitab komisjoni kirjalikult kas enne või viivitamatult pärast esimese ametliku meetme rakendamist ning teatab komisjonile nimetatud otsustest viivitamatult pärast nende vastuvõtmist.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

Käesolevas lõikes osutatud otsuseid ei kohaldata varem kui nendest asjaomastele ettevõtjatele teatamise kuupäeval.

2.  Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 22 08 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.

2.  Lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni tunnustus võib jõusse jääda, kui tootjaorganisatsioon tegeleb CN-koodi ex 22 08 alla kuuluvate toodete, millele ei ole osutatud aluslepingute I lisas, turustamisega, tingimusel et selliste toodete kogus ei ületa 49 % tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu koguväärtusest ja et selliste toodete puhul ei saada liidu toetust. Nimetatud tooteid ei võeta arvesse puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul turustatud toodangu väärtuse arvutamisel artikli 34 lõike 2 tähenduses.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 153

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 f)  Artikkel 153 asendatakse järgmisega:

Artikkel 153

Artikkel 153

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

Tootjaorganisatsioonide põhikiri

1.  Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:

1.  Tootjaorganisatsiooni põhikiri nõuab selle tootjatest liikmetelt eelkõige:

a) tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

a) tootjaorganisatsioonis vastu võetud eeskirjade kohaldamist, mis käsitlevad aruandlust toodangu kohta, toodangut, turustamist ja keskkonnakaitset;

b) kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni; sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

b) kuulumist toote puhul ainult ühte tootjaorganisatsiooni; sellegipoolest võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui tootjatest liikmetel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades, või kui tootjatest liikmete asjakohased tooted on selgelt määratletud ja mõeldud eri kasutusotstarveteks;

c) tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.

c) tootjaorganisatsiooni poolt statistilistel eesmärkidel nõutava teabe esitamist.

2.  Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

2.  Tootjaorganisatsiooni põhikirjas sätestatakse samuti:

a) lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

a) lõike 1 punktis a osutatud eeskirjade määratlemise, vastuvõtmise ja muutmise kord;

b) liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;

b) liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust;

c) eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid;

c) eeskirjad, mis võimaldavad tootjaliikmetel demokraatlikult kontrollida oma organisatsiooni ja tema otsuseid, samuti selle raamatupidamisaruandeid ja eelarveid;

d) karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

d) karistused põhikirjajärgsete kohustuste täitmata jätmise, eelkõige rahalise panuse maksmata jätmise ja tootjaorganisatsiooni eeskirjade rikkumise eest;

e) uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;

e) uute liikmete vastuvõtmise eeskirjad, ja eelkõige minimaalne liikmeksoleku aeg, mis ei või olla lühem kui üks aasta;

f) organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

f) organisatsiooni toimimiseks vajalikud raamatupidamis- ja eelarve-eeskirjad.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioonide suhtes.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 154

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 g)  Artikkel 154 asendatakse järgmisega:

Artikkel 154

Artikkel 154

Tootjaorganisatsioonide tunnustamine

Tootjaorganisatsioonide tunnustamine

1.  Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:

1.  Selleks et liikmesriik saaks teda tunnustada, peab tunnustust taotlev tootjaorganisatsioon olema juriidiline isik või juriidilise isiku selgelt määratletud osa:

a) mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;

a) mis vastab artikli 152 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele;

b) millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik;

b) millel on miinimumarv liikmeid ja/või mis tagab oma tegutsemispiirkonnas turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse, mille kehtestab asjaomane liikmesriik. Need sätted ei takista tunnustamast tootjaorganisatsioone, kes tegelevad vähemtähtsa toodangu tootmisega;

c) mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;

c) mis esitab tegevuste nõuetekohase elluviimise kohta piisavaid tagatisi nii kestuse kui ka tõhususe, inimressursi, seadmete ja tehnika liikmete kasutusse andmise ja asjakohasel juhul pakkumise koondamise seisukohast lähtudes;

d) millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

d) millel on põhikiri, mis vastab käesoleva lõike punktidele a, b ja c.

1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele.

1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootjaorganisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et tootjaorganisatsioone, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018 ja mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 152 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonidena.

3.  Tootjaorganisatsioonide puhul, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018, kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid neile antud tunnustuse hiljemalt 31. detsembril 2020.

3.  Tootjaorganisatsioonide puhul, mida on tunnustatud enne 1. jaanuari 2018, kuid mis ei vasta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele, tühistavad liikmesriigid neile antud tunnustuse hiljemalt 31. detsembril 2020.

4.  Liikmesriigid:

4.  Liikmesriigid:

a) teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

a) teevad otsuse tootjaorganisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;

b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootjaorganisatsioonid vastavad käesolevale peatükile;

c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas peatükis ette nähtud meetmete kohaldamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajadusel otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

d) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

d) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 156

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 h)  Artikkel 156 asendatakse järgmisega:

Artikkel 156

Artikkel 156

Tootjaorganisatsioonide liidud

Tootjaorganisatsioonide liidud

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tootjaorganisatsioonide algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootjaorganisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja/või tootjaorganisatsioonide liitude algatusel. Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootjaorganisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.

2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

2.  Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotluse korral tunnustada piima- ja piimatootesektori tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu, kui asjaomane liikmesriik on seisukohal, et liit suudab tunnustatud tootjaorganisatsiooni tegevusi tõhusalt ellu viia ning et ta vastab artikli 161 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 i)  Artikkel 157 asendatakse järgmisega:

Artikkel 157

Artikkel 157

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

Tootmisharudevahelised organisatsioonid

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

1.  Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

a) koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;

a) koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: ühes või mitmes sektoris toodete töötlemine või nendega kauplemine, sealhulgas nende turustamine;

b) on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

b) on moodustatud kõigi või osa liikmesorganisatsioonide või -liitude algatusel;

c) järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:

c) järgivad konkreetset eesmärki, võttes arvesse oma kõigi liikmete ja tarbijate huve, millega võib olla hõlmatud eeskätt üks järgmistest eesmärkidest:

i) tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;

i) tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistika koondandmeid tootmiskulude, hindade, sealhulgas vajaduse korral hinnaindeksite, mahtude ja eelnevalt sõlmitud lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil;

ii) tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;

ii) tootmispotentsiaali prognoosimine ja avalike turuhindade registreerimine;

iii) toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iii) toodete turuleviimise parema koordineerimise toetamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

iv) potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

iv) potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

v) ilma et see piiraks artiklite 148 ja 168 kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

v) ilma et see piiraks artiklite 148 ja 168 kohaldamist, liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa põllumajandustooteid kokkuostjatele ja/või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi. Need tüüplepingud võivad hõlmata ühte või mitut ettevõtjat, millest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustamisahela erineval tasandil, ning sisaldada asjakohaseid näitajaid ja majandusindekseid, mis põhinevad asjakohastel tootmiskuludel ja nende arengul, kuid võtavad arvesse ka tootekategooriaid ja nende erinevaid turuvõimalusi, toodete hindamise näitajaid, põllumajandustoodete ja toiduainete turgudel täheldatud hindu ja nende varieerumist, ning tootekirjelduste koostise, kvaliteedi, jälgitavuse ja sisuga seotud kriteeriume;

vi) toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

vi) toodete potentsiaali täielikum ärakasutamine, sealhulgas turustusvõimaluste tasemel, ja algatuste arendamine, et tugevdada majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni;

vii) teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitsega;

vii) teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitse, kliimameetmete, loomatervishoiu ja loomade heaoluga;

viii) võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;

viii) võimaluste otsimine loomatervishoiutoodete või taimekaitsevahendite kasutamise piiramiseks, muude lisandite paremaks haldamiseks, tootekvaliteedi säilitamise ning mulla ja vee kaitse tagamiseks, toiduohutuse edendamiseks, eelkõige toodete jälgitavuse kaudu, ning loomade tervishoiu ja heaolu parandamiseks;

ix) kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

ix) kõigil tootmisetappidel ja vajaduse korral töötlemis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

x) kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;

x) kõikide meetmete kasutusele võtmine mahepõllumajanduse ning päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitsmiseks, hoidmiseks ja edendamiseks;

xi) integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

xi) integreeritud ja jätkusuutlikku tootmist või muid keskkonnasäästlikke tootmismeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine ja teostamine;

xii) toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xii) toodete tervisliku ja vastutustundliku tarbimise soodustamine siseturul ja/või toodete kuritarvitamisega seotud ohtudest teavitamine;

xiii) siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;

xiii) siseturu ja välisturgude toodete tarbimise edendamine ja/või neid puudutava teabe jagamine;

xiv) kõrvalsaaduste käitlemisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;

xiv) kõrvalsaaduste käitlemisele ja nende väärtustamiseks algatuste väljatöötamisele ning jäätmete vähendamisele ja käitlemisele kaasa aitamine;

xv) artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevates standardsätetes kokkuleppimine, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada;

xv) väärtuse jaotamist käsitlevates standardsätetes kokkuleppimine, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused tarneahela ettevõtjate vahel jaotada;

 

xv a) standardsätete kehtestamine põllumajandustootjatele keskkonnakaitse, kliima, loomatervise ja loomade heaolu alaste mittejuriidiliste nõuete täitmisest tulenevate kulude õiglaseks hüvitamiseks, sh nende kulude arvutamiseks metoodika väljatöötamine;

xvi) loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete rakendamine.

xvi) loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks ja juhtimiseks või taimetervisega seotud ennetamise ja ohjamise edendamiseks võetavate meetmete rakendamine, sealhulgas ühisfondide loomise ja haldamise teel;

 

xvi a) ahela eri etappide vaheliste kaubandussuhete läbipaistvusele kaasa aitamine, eeskätt sektori liikmete poolse tehniliste standardite kavandamise, rakendamise ja vastavuse kontrollimise kaudu.

1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 osutatud tingimustele.

1a.  Liikmesriigid võivad taotluse alusel otsustada anda mitmes artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris tegutsevale tootmisharudevahelisele organisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, tingimusel et asjaomane tootmisharudevaheline organisatsioon vastab iga sektori puhul, mille osas ta tunnustust taotleb, lõikes 1 osutatud tingimustele ja, kui see on asjakohane, lõikes 3 osutatud tingimustele.

2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 158 lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista siseturu toimimist.

2.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal otsustada, et artikli 158 lõike 1 punkti c tingimus on täidetud tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu piiramisega piirkondlikul või riiklikul tasandil, kui nii on sätestatud enne 1. jaanuari 2014 kehtinud siseriiklikes eeskirjades ja kui see ei takista siseturu toimimist.

3.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid piima- ja piimatootesektoris tunnustada tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis:

 

a) on tunnustamist ametlikult taotlenud ja koosnevad sellise majandustegevuse esindajatest, mis on seotud toorpiima tootmisega ja vähemalt ühega järgmistest tarneahela etappidest: piima- ja piimatootesektori toodete töötlemine või nendega kauplemine, kaasa arvatud turustamine;

 

b) on moodustatud kõigi või osa punktis a osutatud esindajate algatusel;

c) võttes arvesse nende tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tarbijate huve, teostavad liidu ühes või mitmes piirkonnas ühte või enamat järgmistest tegevustest:

 

i) tootmise ja turuga seotud teadlikkuse ja läbipaistvuse suurendamine, sealhulgas avaldades statistilisi andmeid hindade, koguste ja eelnevalt sõlmitud toorpiima tarneid käsitlevate lepingute kestuse kohta, ning analüüsides võimalikke edasisi turusuundumusi piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

 

ii) piima- ja piimatootesektori toodete turuleviimise paremale koordineerimisele kaasaaitamine, eelkõige teadus- ja turu-uuringute kaudu;

 

iii) piima- ja piimatoodete tarbimise edendamine ja nende kohta teabe jagamine nii sise- kui välisturgudel;

 

iv) potentsiaalsete eksporditurgude uurimine;

 

v) liidu eeskirjadele vastavate tüüplepingute koostamine, et müüa toorpiima kokkuostjatele või tarnida töödeldud tooteid turustajatele ja jaemüüjatele, võttes arvesse vajadust saavutada õiglased konkurentsitingimused ja vältida turumoonutusi;

 

vi) teabe kogumine ja uuringute teostamine, et kohandada tootmist rohkem vastavaks turunõuetele ning tarbijate eelistustele ja ootustele, eelkõige seoses tootekvaliteedi ja keskkonnakaitsega;

 

vii) piimasektori tootmispotentsiaali säilitamine ja arendamine, muu hulgas innovatsiooni edendamise ning rakendusuuringute ja arendustegevuse programmide toetamise kaudu, et täielikult ära kasutada piima ja piimatoodete potentsiaali eelkõige selleks, et luua lisandväärtusega tooteid, mis on tarbijale huvipakkuvamad;

 

viii) võimaluste otsimine loomatervise toodete kasutamise piiramiseks, muude sisendite haldamise parandamiseks ning toiduohutuse ja loomatervise parandamiseks;

 

ix) kõigil tootmis- ja turustamisetappidel kasutatavate tootekvaliteedi parandamise meetodite ja vahendite arendamine;

 

x) mahepõllumajanduse potentsiaali kasutamine ning selle kaitsmine ja edendamine, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähistega kaupade tootmise kaitsmine ja edendamine;

 

xi) integreeritud tootmise või muude keskkonnasäästlike tootmismeetodite edendamine;

 

xii) artikli 172a tähenduses väärtuse jaotamist käsitlevates standardsätetes kokkuleppimine, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada; ning

 

xiii) loomatervise, taimekaitse ja keskkonnaga seotud riskide ennetamiseks ja juhtimiseks võetavate meetmete rakendamine.

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 j)  III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 158a

 

Tootmisharudevaheliste organisatsioonide liidud

 

Liikmesriigid võivad taotluse korral tunnustada artikli 1 lõikes 2 loetletud teatavasse sektorisse kuuluvaid tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite, mis on asutatud tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide algatusel.

 

Vastavalt artikli 173 kohaselt vastuvõetud eeskirjadele võivad tootjaorganisatsioonide liidud teostada tootmisharudevaheliste organisatsioonide kõiki tegevusi ja funktsioone.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on lisada määrusesse 1308/2013 võimalus tunnustada tootmisharudevaheliste organisatsioonide liite tootjaorganisatsioonide liitude mudeli alusel.

Muudatusettepanek    119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 158 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 k)  III peatüki 1 jaole lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 158b

 

Riikidevahelised tootjaorganisatsioonid ja nende riikidevahelised liidud ning riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid

 

1.  Käesolevas määruses hõlmavad viited tootjaorganisatsioonidele, tootjaorganisatsioonide liitudele ja tootmisharudevahelistele organisatsioonidele ka riikidevahelisi tootjaorganisatsioone, tootjaorganisatsioonide riikidevahelisi liite ja käesoleva artikli alusel tunnustatud riikidevahelisi tootmisharudevahelisi organisatsioone.

 

2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

 

a) „riikidevaheline tootjaorganisatsioon” – mis tahes tootjaorganisatsioon, mille liikmeks olevad põllumajanduslikud tootmisettevõtted asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;

 

b) „riikidevaheline tootjaorganisatsioonide liit” – mis tahes tootjaorganisatsioonide liit, mille liikmeks olevad organisatsioonid asuvad rohkem kui ühes liikmesriigis;

 

c) „riikidevahelised tootmisharudevahelised organisatsioonid“ – kõik tootmisharudevahelised organisatsioonid, mille liikmed tegelevad organisatsiooni tegevusega hõlmatud toodete tootmise, töötlemise või turustamisega rohkem kui ühes liikmesriigis.

 

3.  Komisjon vastutab riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide, riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide liitude ja riikidevaheliste tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamise eest.

 

Artiklites 154, 156 ja 158 osutatud üldisi tunnustamiseeskirju ning artiklites 161 ja 163 osutatud piima- ja piimatoodete sektori tunnustamiseeskirju kohaldatakse vajalike muudatustega.

 

4.  Liikmesriik, kellel on riikidevahelises tootjaorganisatsioonis või riikidevahelises tootjaorganisatsioonide liidus märkimisväärne arv liikmeid või liikmesorganisatsioone, või kellel on märkimisväärses koguses või väärtuses turustatavat toodangut, või liikmesriik, kus asub riikidevahelise tootmisharudevahelise organisatsiooni peakorter, ning ka teised liikmesriigid, kus asuvad kõnealuse organisatsiooni või ühingu liikmed, edastavad komisjonile vajaliku teabe, mis võimaldab tal kontrollida vastavust tunnustamise tingimustele, ning annavad talle kogu vajaliku haldusabi.

 

5.  Komisjon ja lõikes 4 osutatud liikmesriik peavad andma selle liikmesriigi taotlusel, kus sellise organisatsiooni või liidu liikmed asuvad, tema käsutusse kogu vajaliku teabe.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on põhiõigusakti kodifitseerida delegeeritud määruses 2016/232 sisalduvad eeskirjad tunnustatud riikidevaheliste organisatsioonide (tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud või tootmisharudevahelised organisatsioonid) kohta. Sellega kaasneb siiski oluline muudatus: Euroopa Komisjonile antakse pädevus võtta vastu otsuseid nende riikidevaheliste organisatsioonide üle, kuna liikmesriikide halduskoostöö põhimõtted selliste üksuste tunnustamiseks on osutunud ebapiisavaks.

Muudatusettepanek    120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 160

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 l)  Artikkel 160 asendatakse järgmisega:

Artikkel 160

Artikkel 160

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid

Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.

1.  Puu- ja köögiviljasektoris järgivad tootjaorganisatsioonid vähemalt ühte artikli 152 lõike 1 punkti c alapunktides i–iii sätestatud eesmärki.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.

1a.  Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse, et selle tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu.

 

Erandina esimesest lõigust, kus tootjaorganisatsioon annab selleks loa oma põhikirjas, võib tootja teha järgmist:

 

a) müüa tooteid otse või väljaspool oma põllumajanduslikku ettevõtet tarbijatele nende oma tarbeks;

 

b) turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on mahu või väärtuse poolest nende organisatsioonis turustatava asjaomase toodangu mahu või väärtusega võrreldes vähetähtsad;

 

c) turustada ise või oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste või tootjaliikmete toodangu piiratud mahu või väärtuse tõttu ei kuulu tavaliselt tootjaorganisatsiooni äritegevuse alla.

 

2.  Toodangu protsent võrrelduna iga tootjaliikme poolt väljaspool tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu väärtuse või mahuga ei tohi ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti.

 

Liikmesriigid võivad siiski määrata madalama protsendi toodangule, mida tootjaliige võib turustada väljaspool tootjaorganisatsiooni, võrrelduna esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratud protsendiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 10 %.

 

3.  Nõukogu määrusega (EÜ) nr 834/2007 hõlmatud toodete puhul või kui tootjaliikmed turustavad oma toodangut oma tootjaorganisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu, ei tohi see protsent toodangust, mida tootjaliikmed turustavad väljaspool tootjaorganisatsiooni, nagu on osutatud lõikes 1 a, ületada käesoleva määruse artiklis 173 osutatud delegeeritud määruses sätestatud protsenti, võrrelduna iga tootjaliikme turustatud toodangu mahu või väärtusega.

 

Liikmesriigid võivad siiski määrata madalama protsendi toodangule, mida tootjaliige võib turustada väljaspool tootjaorganisatsiooni, võrrelduna esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktiga kindlaks määratud protsendiga, kuid see ei tohi olla väiksem kui 10 %.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioone ja nende liite käsitatakse organisatsioonidena, mis tegutsevad majandusküsimustes oma pädevuse piirides oma liikmete nimel ja huvides.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 163

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 m)  Artikkel 163 asendatakse järgmisega:

Artikkel 163

Artikkel 163

Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

Piima- ja piimatootesektori tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamine

1.  Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

1.  Liikmesriigid võivad tunnustada piima- ja piimatootesektori tootmisharudevahelisi organisatsioone, tingimusel et nimetatud organisatsioonid:

a) täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;

a) täidavad artikli 157 lõikes 3 osutatud nõudeid;

b) tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

b) tegutsevad asjaomasel territooriumil ühes või mitmes piirkonnas;

c) esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;

c) esindavad märkimisväärset osa artikli 157 lõike 3 punktis a osutatud majandustegevusest;

d) ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

d) ei tegele ise piima- ja piimatootesektori toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 3 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

2.  Liikmesriigid võivad otsustada, et enne 2. aprilli 2012 siseriikliku õiguse alusel tunnustatud tootmisharudevahelisi organisatsioone, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse artikli 157 lõike 3 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonidena.

3.  Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:

3.  Kui liikmesriigid kasutavad võimalust tunnustada tootmisharudevahelist organisatsiooni vastavalt lõikele 1 või 2, siis nad:

a) teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

a) teevad otsuse tootmisharudevahelisele organisatsioonile tunnustuse andmise kohta nelja kuu jooksul alates taotluse ja kõigi asjakohaste lisadokumentide esitamisest; kõnealune taotlus esitatakse liikmesriigis, kus asub organisatsiooni peakorter;

b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

b) kontrollivad enda määratud ajavahemiku järel, kas tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid vastavad nende tunnustamise tingimustele;

c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

c) nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral käesolevas määruses ette nähtud meetmete rakendamisel, määravad neile organisatsioonidele ja liitudele kohaldatava, liikmesriikide poolt kehtestatud karistuse ning vajaduse korral otsustavad, kas tunnustamine tuleks lõpetada;

d) lõpetavad tunnustamise, kui:

d) lõpetavad tunnustamise, kui organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

i) organisatsioon ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tunnustamise nõuetele ja tingimustele;

 

ii) tootmisharudevaheline organisatsioon osaleb mõnes artikli 210 lõikes 4 osutatud kokkuleppes, otsuses või kooskõlastatud tegevuses; selline tunnustamise lõpetamine ei piira mis tahes muude liikmesriigi õiguse kohaste karistuste kohaldamist;

 

iii) tootmisharudevaheline organisatsioon ei täida artikli 210 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud teavitamiskohustust;

 

e) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

e) teavitavad komisjoni igal aastal hiljemalt 31. märtsiks igast eelmisel kalendriaastal tehtud tunnustuse andmise, andmata jätmise või lõpetamise otsusest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 164

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 n)  Artikkel 164 asendatakse järgmisega:

Artikkel 164

Artikkel 164

Eeskirjade laiendamine

Eeskirjade laiendamine

1.  Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.

1.  Kui liikmesriigi teatavas majanduspiirkonnas või teatavates majanduspiirkondades tegutsevat tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitu või tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni käsitatakse teatava toote tootmise, müügi või töötlemise osas representatiivsena, võib asjaomane liikmesriik kõnealuse organisatsiooni taotluse põhjal muuta mõned selle organisatsiooni kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused piiratud ajaks siduvaks teistele asjaomases piirkonnas või asjaomastes piirkondades üksi või rühmadena tegutsevatele ettevõtjatele, kes sellesse organisatsiooni või liitu ei kuulu.

2.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

2.  Käesoleva jao kohaldamisel tähendab mõiste „majanduspiirkond” kõrvuti või naabruses asetsevatest tootmispiirkondadest koosnevat geograafilist ala, kus on ühesugused tootmis- ja turustustingimused.

3.  Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:

3.  Liikmesriigi asjaomases majanduspiirkonnas või asjaomastes majanduspiirkondades tegutsevat organisatsiooni või liitu käsitatakse representatiivsena, kui:

a) see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:

a) see moodustab asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahust:

i) puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

i) puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonide puhul vähemalt 60 % või

ii) muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

ii) muudel juhtudel vähemalt kaks kolmandikku, ning

b) kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

b) kui tootjaorganisatsioonide puhul kuulub sellesse rohkem kui 50 % asjaomastest tootjatest.

Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.

Kui tootmisharudevaheliste organisatsioonide puhul tekib asjaomase toote või asjaomaste toodete tootmis-, müügi- või töötlemismahu kindlaksmääramisel siiski praktilisi raskusi, võib liikmesriik sätestada siseriiklikud eeskirjad esimese lõigu punkti a alapunktis ii osutatud representatiivsuse konkreetse taseme kindlaksmääramiseks.

Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.

Kui organisatsiooni või organisatsioonide liidu eeskirjade teistele ettevõtjatele laiendamise taotlus hõlmab rohkem kui ühte majanduspiirkonda, peab organisatsioon või organisatsioonide liit tõendama esimeses lõigus osutatud representatiivsuse miinimumtaset iga tootmisharu puhul, mida ta igas asjaomases majanduspiirkonnas ühendab.

4.  Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:

4.  Eeskirjadega, mille laiendamist teistele ettevõtjatele võib lõike 1 kohaselt taotleda, täidetakse ühte järgmistest eesmärkidest:

a) aruandlus toodangu ja turu kohta;

a) aruandlus toodangu ja turu kohta;

b) liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

b) liidu või siseriiklikest eeskirjadest karmimad tootmiseeskirjad;

c) liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine;

c) liidu eeskirjadega vastavuses olevate standardlepingute koostamine ning väärtuse jaotamist ja õiglast hüvitist käsitlevate klauslite lisamine;

d) turustamine;

d) turustamine;

e) keskkonnakaitse;

e) keskkonnakaitse;

f) meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

f) meetmed toodete müügi edendamiseks ja nende potentsiaali kasutamiseks;

g) meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

g) meetmed mahepõllumajanduse, samuti päritolunimetuste, kvaliteedimärkide ja geograafiliste tähiste kaitseks;

h) toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

h) toodete lisandväärtuse, eelkõige uute, rahvatervisele ohutute kasutusalade uuringud;

i) uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;

i) uuringud toodete kvaliteedi parandamiseks;

j) teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;

j) teadusuuringud, eelkõige seoses viljelusmeetoditega, mis võimaldavad vähendada taimekaitsevahendite või loomatervishoiutoodete kasutamist ning tagavad mulla kaitse ja keskkonna kaitse või parandamise;

k) pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;

k) pakendamise ja esitusviisi minimaalsete kvaliteediomaduste ja miinimumnormide määratlemine;

l) sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve;

l) sertifitseeritud seemne kasutamine ja toote kvaliteedi järelevalve;

m) loomatervis, taimetervis või toiduohutus;

m) loomatervis, taimetervis või toiduohutus;

n) kõrvalsaaduste majandamine.

n) kõrvalsaaduste majandamine ja väärtustamine;

 

n a) tehniliste standardite väljatöötamine, rakendamine ja kontrollimine, mis võimaldab toote omadusi täpselt hinnata.

Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.

Kõnealuste eeskirjadega ei tekitata mingit kahju asjaomase liikmesriigi või liidu teistele ettevõtjatele, sh mahepõllumajanduslikele ettevõtjatele, ega takistata uute ettevõtjate turule sisenemist, neil ei ole ühtegi artikli 210 lõikes 4 loetletud mõju ning need ei ole muul moel vastuolus kehtiva liidu õigusega või kehtivate siseriiklike eeskirjadega.

 

4a.  Kui komisjon võtab käesoleva määruse artikli 222 kohaselt vastu rakendusakti, millega lubatakse selle määruse artikli 222 lõikes 1 osutatud lepingute ja otsuste suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamata jätmist, võib neid lepinguid ja otsuseid käesoleva artikli tingimustel laiendada.

 

4b.  Kui liikmesriik laiendab lõikes 1 osutatud eeskirju, näeb asjaomane organisatsioon ette proportsionaalsed meetmed, mille eesmärk on tagada laiendamise tõttu kohustuslikeks muudetud lepingute eeskirjade järgimine.

5. Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

5.  Lõikes 1 osutatud eeskirjade laiendamine tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 165

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 o)  Artikkel 165 asendatakse järgmisega:

Artikkel 165

Artikkel 165

Mitteliikmete rahalised osalustasud

Mitteliikmete rahalised osalustasud

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud kõnealuste meetmete kohaldamisest otseselt tekkivate kulude katmiseks.

Kui tunnustatud tootjaorganisatsiooni, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu või tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni eeskirju laiendatakse artikli 164 kohaselt ning kõnealuste eeskirjadega hõlmatud meetmed toovad üldist majanduslikku kasu ettevõtjatele, kelle tegevus on seotud asjaomaste toodetega, võib tunnustuse andnud liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, aga saavad nendest meetmetest tegelikult kasu, maksavad organisatsioonile täielikult või osaliselt rahalise osalustasuna summa, mida maksavad selle liikmed, ulatuses, milles selline osalustasu on ette nähtud ühe või mitme artikli 164 lõikes 4 osutatud meetme kohaldamisest tekkivate kulude katmiseks. Nende meetmetega seotud põhjalikud eelarved tuleb avalikustada läbipaistval viisil, nii et kõik osalevad ettevõtjad või rühmad, olenemata sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, saaksid need läbi vaadata.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&qid=1553179697934&from=ET)

Muudatusettepanek    124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 p (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 166a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 p)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 166a

 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juust, vein ja sink) pakkumise reguleerimine

 

1.  Ilma et see piiraks artiklite 150, 167 ja 172 kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva määruse artikli 152 lõike 1 alusel tunnustatud tootjaorganisatsiooni, käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 alusel tunnustatud tootmisharudevahelise organisatsiooni või määruse (EL) 1151/2012 artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjate rühma taotlusel kehtestada piiratud ajavahemikuks siduvad eeskirjad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoodete (v.a juustu, veini ja singi) pakkumise reguleerimiseks.

 

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirju kohaldatakse tingimusel, et määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised on eelnevalt sõlminud lepingu.

 

See leping sõlmitakse:

 

a) vähemalt kahe kolmandiku asjaomase toote või selle toote tootmiseks kasutatava tooraine tootjate või nende esindajate vahel määruse (EL) nr 1152/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas; ning

 

b) vajadusel vähemalt kahe kolmandiku asjaomase põllumajandustoote töötlejate, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku selle toote tootmismahust, või nende esindajate vahel eelnimetatud geograafilises piirkonnas.

 

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui käesoleva lõike punktides a ja/või b osutatud esindatuse tasemeid ei ole võimalik saavutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas või kui viimase kindlaksmääramine kujutab endast praktilisi probleeme, võivad liikmesriigid kehtestada siseriiklikke eeskirju, et määrata kindlaks piisavad esindatuse tasemed ja konsulteerimise korra, et pooled saaksid eelnevalt kokku leppida.

 

3.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad:

 

a) hõlmavad üksnes asjaomase toote pakkumise reguleerimist ja nende eesmärk on viia asjaomase toote pakkumine nõudlusega kooskõlla;

 

b) on kohaldatavad ainult asjaomase toote suhtes;

 

c) võidakse teha siduvaks kõige rohkem kolmeks aastaks ja neid võidakse selle ajavahemiku järel uue taotluse alusel uuendada, nagu on osutatud lõikes 1;

 

d) ei mõjuta negatiivselt toodetega kauplemist, välja arvatud selliste toodete osas, mille suhtes kõnealuseid eeskirju kohaldatakse;

 

e) ei puuduta asjaomase toote esmaturustamisele järgnevaid tehinguid;

 

f) ei luba hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;

 

g) ei tohi muuta ülemäära suures ulatuses kättesaamatuks asjaomast toodet, mis muidu oleks kättesaadav;

 

h) ei põhjusta diskrimineerimist, ei takista uute ettevõtete tulekut turule ega mõjuta negatiivselt väiketootjaid;

 

i) aitavad kaasa kvaliteedi säilitamisele (sh seoses tervisega) ja/või asjaomase toote arendamisele.

 

4.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad avaldatakse asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

 

5.  Liikmesriigid viivad läbi kontrolle, et tagada lõikes 3 sätestatud tingimuste järgimine ning juhul kui pädevad riiklikud asutused avastavad, et neid tingimusi ei ole järgitud, tühistavad lõikes 1 osutatud eeskirjad.

 

6.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata lõikes 1 osutatud eeskirjade vastuvõtmisest. Komisjon teavitab teisi liikmesriike eelnimetatud eeskirjadest teatamistest.

 

7.  Komisjon võib igal ajal võtta vastu rakendusaktid, millega nõutakse, et liikmesriik tunnistaks kehtetuks lõike 1 kohaselt vastu võetud eeskirjad, kui komisjon jõuab järeldusele, et need eeskirjad ei vasta lõikes 3 sätestatud tingimustele, takistavad või moonutavad konkurentsi olulisel osal siseturust või takistavad vaba kaubandust või seavad ohtu ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ilma käesoleva määruse artikli 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&qid=1553179697934&from=ET)

Muudatusettepanek    125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 q (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 167a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 q)  II jaotise III peatüki 4. jakku lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 167a

 

Turustamiseeskirjad oliiviõli ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks

 

1.  Oliiviõlisektori ühisturu toimimise parandamiseks ja stabiliseerimiseks võivad tootjaliikmesriigid kehtestada pakkumise reguleerimiseks turustamiseeskirjad.

 

Kõnealused eeskirjad on proportsionaalsed seatud eesmärgiga ja need ei tohi:

 

a) olla seotud asjaomase toote esmaturustuse järgsete tehingutega;

 

b) lubada hindade kindlaksmääramist isegi siis, kui hinnad kinnitatakse suunise või soovitusena;

 

c) teha kättesaamatuks ülemäärast osa saagist, mis muidu oleks saadaval.

 

2.  Lõikes 1 osutatud eeskirjad tehakse ettevõtjatele teatavaks, avaldades need täies ulatuses asjaomase liikmesriigi ametlikus väljaandes.

 

3.  Liikmesriigid teavitavad komisjoni igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&qid=1543573613250&from=ES)

Selgitus

Uus artikkel, mille eesmärk on kohaldada oliiviõlisektori suhtes samasugust mehhanismi, nagu artikliga 167 kohaldatakse veinisektori suhtes, mis võimaldaks reageerida sektori spetsiifilistele vajadustele, parandades selle isereguleerimise võimet.

Muudatusettepanek    126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 r (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 168

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 r)  Artikkel 168 asendatakse järgmisega:

Artikkel 168

Artikkel 168

Lepingulised suhted

Lepingulised suhted

1.  Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 148 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab seoses artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektorite põllumajandustoodetega, välja arvatud piim ja piimatooted ning suhkur, et:

1.  Ilma et see piiraks piima- ja piimatootesektorit käsitleva artikli 148 ja suhkrusektorit käsitleva artikli 125 kohaldamist, kui liikmesriik otsustab seoses artikli 1 lõikes 2 nimetatud sektorite põllumajandustoodetega, välja arvatud piim ja piimatooted ning suhkur, et:

a) iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või

a) iga kõnealuste toodete tarne tema territooriumil tootjalt töötlejale või turustajale peab toimuma osapoolte vahelise kirjaliku lepingu alusel ja/või

b) esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.

b) esmaostjad peavad tegema kirjaliku lepingu pakkumuse kõnealuste põllumajandustoodete tootjapoolse tarne kohta tema territooriumil, peavad sellised lepingud või lepingu pakkumused vastama käesoleva artikli lõigetes 4 ja 6 sätestatud tingimustele.

1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 osutatud sektorite, v.a piima- ja piimatoodete- ning suhkrusektori põllumajandustoodetega seoses nõuda, et iga tema toodete tarne kohta töötlejale või turustajale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

1a.  Kui liikmesriigid ei kasuta käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud võimalusi, võib tootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit artikli 1 lõikes 2 osutatud sektorite, v.a piima- ja piimatoodete- ning suhkrusektori põllumajandustoodetega seoses nõuda, et iga tema toodete tarne kohta töötlejale või turustajale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping ja/või et esmaostjad peavad iga tarne kohta tegema kirjaliku pakkumuse lepingu sõlmimiseks, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 4 ja lõike 6 esimeses lõigus sätestatud tingimusi.

Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.

Kui esmaostja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses, ei ole lepingu sõlmimine ja/või lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemine kohustuslik, ilma et see piiraks poolte võimalust kasutada tootmisharudevahelise organisatsiooni koostatud standardlepingut.

2.  Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.

2.  Kui liikmesriik otsustab, et käesoleva artikliga hõlmatud toodete tarne kohta tootjalt töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, määrab ta kindlaks ka selle, millise tarne etapi või etappide kohta tuleb sõlmida kirjalik leping, kui asjaomaseid tooteid tarnitakse ühe või mitme vahendaja kaudu.

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt vastuvõetavad sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.

Liikmesriigid tagavad, et nende poolt käesoleva artikli kohaselt vastuvõetavad sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist.

3.  Lõikes 2 kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid luua vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades seeläbi võrdsuse lepingulistes suhetes.

3.  Lõikes 2 kirjeldatud juhul võivad liikmesriigid luua vahendusmehhanismi selliste juhtude lahendamiseks, kus ei jõuta kokkuleppele lepingu sõlmimises, tagades seeläbi võrdsuse lepingulistes suhetes.

4.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:

4.  Lõigetes 1 ja 1a osutatud leping või lepingu pakkumus:

a) sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,

a) sõlmitakse või tehakse enne tarnimist,

b) sõlmitakse kirjalikult ning

b) sõlmitakse kirjalikult ning

c) hõlmab eelkõige järgmist:

c) hõlmab eelkõige järgmist:

i) tarne eest makstav hind:— mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid turunäitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist,

i) tarne eest makstav hind: — mis ei muutu ja mis sätestatakse lepingus ja/või — mida arvutatakse, ühendades lepingus sätestatud erinevad tegurid, mis võivad hõlmata turutingimuste muutumist kajastavaid kergesti juurdepääsetavaid ja arusaadavaid tootmiskulusid ja turutingimusi kajastavaid objektiivseid näitajaid, tarnitavaid koguseid ning tarnitavate põllumajandustoodete kvaliteedi või koostise muutumist. Selleks sätestavad liikmesriigid, kes on otsustanud lõiget 1 kohaldada, kooskõlas objektiivsete kriteeriumitega ning tootmist ja toidutarneahelat käsitlevatele uuringute põhjal näitajad, et need saaks igal hetkel kindlaks määrata.

ii) toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,

ii) toodete, mida võib või tuleb tarnida, kogus ja kvaliteet, ning selliste tarnete ajakava,

iii) lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,

iii) lepingu kestus, mis võib hõlmata kas kindlat või määramatut tähtaega koos lepingu lõpetamise sätetega,

iv) üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

iv) üksikasjad maksetähtaegade ja maksekorra kohta;

v) põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning vi) vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

v) põllumajandustoodete kogumise või kohaletoimetamise kord ning vi) vääramatu jõu juhtudel kohaldatavad eeskirjad.

5.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

5.  Erandina lõigetest 1 ja 1a ei ole leping või lepingu pakkumus nõutav, kui ühistu liige tarnib asjaomaseid tooteid ühistule, mille liige ta on, ja kui asjaomase ühistu põhikirjas või selles sätestatud või selle alusel antud eeskirjades ja otsustes sisalduvad sätted, millel on lõike 4 punktide a, b ja c sätetega sarnane mõju.

6.  Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist võimalust:

6.  Tootjate, kogujate, töötlejate või turustajate sõlmitud põllumajandustoote tarnimist käsitlevate lepingute kõik punktid, sealhulgas lõike 4 punktis c sätestatu, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Olenemata esimesest lõigust kohaldatakse ühte või mõlemat järgmist võimalust:

a) kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

a) kui liikmesriik otsustab teha kirjaliku lepingu põllumajandustoodete tarnimiseks lõike 1 kohaselt kohustuslikuks, võib ta kehtestada lepingu miinimumkestuse, mida kohaldatakse ainult tootja ja põllumajandustoodete esmaostja vahel sõlmitava kirjaliku lepingu suhtes. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;

b) kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

b) kui liikmesriik otsustab, et põllumajandustoodete esmaostja peab tegema lõike 1 kohaselt tootjale kirjaliku lepingu pakkumuse, võib ta sätestada, et pakkumus peab sisaldama lepingu miinimumkestust, mis on sätestatud sel eesmärgil siseriiklikus õiguses. Selline miinimumkestus on vähemalt kuus kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist.

Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, tingimusel et ta teeb seda kirjalikult. Sel juhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 4 punktis c osutatut.

Teise lõigu kohaldamine ei piira tootja õigust keelduda sellisest miinimumkestusest, tingimusel et ta teeb seda kirjalikult. Sel juhul on pooltel õigus pidada läbirääkimisi kõigi lepingu aspektide üle, mis hõlmavad ka lõike 4 punktis c osutatut.

7.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.

7.  Käesoleva artikliga ette nähtud võimalusi kasutavad liikmesriigid tagavad, et kehtestatud sätted ei takista siseturu nõuetekohast toimimist. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellest, kuidas nad kohaldavad käesoleva artikli kohaselt võetud meetmeid.

8.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 4 punktide a ja b ning lõike 5 ühetaoliseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.

8.  Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega kehtestatakse meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõike 4 punktide a ja b ning lõike 5 ühetaoliseks kohaldamiseks, ning meetmed, mis on seotud käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide teavitamiskohustusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 s (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 s)  Artikli 172 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejatega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas.

2.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeskirjade suhtes peavad määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilisest piirkonnast pärinevad osalised eelnevalt kokku leppima. Nimetatud kokkulepe sõlmitakse, pärast konsulteerimist geograafilise piirkonna seakasvatajatega, vähemalt kahe kolmandiku selliste singi töötlejate või nende esindajatega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku sellise singi tootmisest määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis c osutatud geograafilises piirkonnas, ning kui liikmesriik peab seda asjakohaseks, vähemalt kahe kolmandiku seakasvatajatega selles punktis osutatud geograafilises piirkonnas.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1543420057169&uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Artiklis 150 on sätestatud, et tootjad võivad olla esindatud, kuid lõike 2 sõnastus võib jätta mulje, et töötlejad ei või olla esindatud. See reegel on problemaatiline sektorites, kus on palju töötlemisettevõtteid. Näib, et esindajate lubamine vaid juustutootjatele, aga mitte töötlejatele, on tahtmatu vahelejätmine.

Muudatusettepanek    128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 t (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 t)  Artikkel 172a asendatakse järgmisega:

Artikkel 172a

Artikkel 172a

Väärtuse jaotamine

Väärtuse jaotamine

Ilma et see piiraks mis tahes konkreetsete väärtuse jaotamist käsitlevate sätete kohaldamist suhkrusektoris, võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, ja nende esmaostjad leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates tingimustes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.

Ilma et see piiraks mis tahes konkreetsete väärtuse jaotamist käsitlevate sätete kohaldamist suhkrusektoris, võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate liidud, ja nende esmaostjad ning üks või mitu ettevõtjat, kellest igaüks tegutseb tootmis-, töötlemis- või turustamisahela erineval tasandil, leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates tingimustes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas asjaomaste toodete asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.

Muudatusettepanek    129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 u (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 172b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 u)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 172b

 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega toodete väärtuse jaotamine

 

Kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega liidu õiguse kohaselt tunnustatud toodete puhul võivad põllumajandustootjad, sealhulgas põllumajandustootjate ühendused ning eri tootmisetappide, töötlemise ja turundamisega tegelevad ettevõtjad kokku leppida väärtuse jaotamise klauslites, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite osas, et määrata kindlaks, kuidas asjakohaseid hinnamuutusi asjaomasel tooteturul või muudel kaubaturgudel jaotada.“

Muudatusettepanek    130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 v (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 173 – lõige 1 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 v)  Artikli 173 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

b) selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 teises lõigus, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;

b) selliste organisatsioonide ja liitude eeskirjade kohta, muude kui tootjaorganisatsioonide põhikirjade kohta, teatavate sektorite tootjaorganisatsioonide põhikirjade erinõuete kohta, sealhulgas erandite kohta kohustusest turustada kogu toodang tootjaorganisatsiooni kaudu, millele on osutatud artikli 160 lõike 1 a teises lõigus, määrates kindlaks lõigetes 2 ja 3 osutatud osakaalu ning lõike 1 a kohased tooteliigid, mille kohta neid osakaale kohaldatakse, selliste organisatsioonide ja liitude struktuuri, liikmelisuse aja, suuruse, aruandluse ja tegevuse, tunnustamise mõju, tunnustuse lõpetamise ning ühinemiste kohta;

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&qid=1553179697934&from=ET)

Muudatusettepanek    131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 w (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 176 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 w)  Artikli 176 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Litsentsid kehtivad kogu liidus.

3.  Litsentsid kehtivad kogu liidus. Komisjonile edastatakse igal kuul taotlejaid käsitlev teave, mille liikmesriigid on kogunud sertifikaatide väljastamiseks.“

Selgitus

Kuigi artikliga 177 antakse komisjonile olulised volitused, paistab, et komisjon ei kasuta neid järjekindlalt. Teavet kogutakse vaid korra ning see ei põhjusta kasutajatele ülemäärast halduslikku keerukust. Lisaks kutsutakse komisjoni üles kavandama menetlusi, milles kasutatakse täies ulatuses uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, et vähendada kasutajate halduskoormust ja optimeerida nimetatud teabe kasutamist.

Muudatusettepanek    132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 x (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 177 – lõige 2 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 x)  Artikli 177 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

Selgitus

Punkt d jäetakse välja kooskõlas komisjoni sooviga jätta välja artikkel 189, mis käsitleb kanepi ja kanepiseemnete importi.

Muudatusettepanek    133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 y (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 y)  Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

b a) antud aasta impordi maht soodusmääradega, milles on liit ja kolmandad riigid vabakaubanduslepingute alusel kokku leppinud ületab teatavat taset (edaspidi „tururiski määr“).

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga tehakse ettepanek võtta kasutusele uus kriteerium täiendava impordimaksu kohaldamiseks, mis on sätestatud WTO lepingus ja mis võimaldab vältida ja leevendada impordi võimalikku kahjulikku mõju ELi turule.

Muudatusettepanek    134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 z (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 z)  Artikli 182 lõike 1 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

 

b b) kolmandate riikide mittevastavus liidu fütosanitaar- ning loomade heaolu käsitlevate standarditele.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&from=EN)

Selgitus

Suhtlemises kolmandate riikidega on vaja edendada suuremat vastastikkust taimekaitse alal.

Muudatusettepanek    135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 aa (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 aa)  Artikli 182 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel.

„Käivituskogus kinnitatakse turulepääsu võimaluste alusel, mis määratakse kindlaks impordina väljendatuna protsendimäärana vastavast siseriiklikust tarbimisest kolme eelneva aasta vältel. Seda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse Euroopa turu suuruse muutumist. Käivitushinda määratletakse korrapäraselt ümber, et võtta arvesse maailmaturgude ja tootmiskulude muutumist.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga tehakse ettepanek ajakohastada käivitushindu ja -koguseid, millest teavitati enam kui 20 aastat tagasi, et arvestada muudatustega turu suuruses (liha tarbimise vähenemine, Brexit ja üleminek turule, mis hõlmab 27 liikmesriiki). Meenutuseks: artikkel 182 võimaldab vältida või leevendada sellise impordi võimalikku kahjulikku mõju liidu turule.

Muudatusettepanek    136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ab (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 182 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 ab)  Artikli 182 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

 

„Tururiski määr põhineb soodusmääraga impordil, mida väljendatakse protsendina kaubandusriski kogu tasemest, mis asjaomastes sektorites esineda võib.“

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga tehakse ettepanek võtta kasutusele uus kriteerium täiendava impordimaksu kohaldamiseks, mis võimaldab vältida ja leevendada impordi võimalikku kahjulikku mõju liidu turule.

Muudatusettepanek    137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ac (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 184 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

22 ac)  Artikli 184 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

„2.  Tariifikvoote hallatakse viisil, millega välditakse asjaomaste ettevõtjate igasugune diskrimineerimine, kasutades ühte järgmistest meetoditest või nende kombinatsiooni või mõnda muud asjakohast meetodit:

a) meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

a) meetod, mis põhineb taotluste esitamise kronoloogilisel järjekorral (põhimõttel „kes ees, see mees”);

b) meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);

b) meetod, millega jaotatakse kvoodid taotluste esitamisel taotletud koguste alusel („üheaegse läbivaatamise meetod”);

c) meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod”);

c) meetod, mis põhineb tavapärase kaubanduse struktuuri arvessevõtmisel („vanade olijate / uute taotlejate meetod”);

 

d) meetod, mis võimaldab jaotamist paljudele erinevatele ettevõtjatele, sh võttes arvesse asjakohaseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid, näiteks peamisi ILO konventsioone ja mitmepoolseid keskkonnaalaseid kokkuleppeid, milles EL osaleb.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Selle meetodi lisamine peaks soodustama tariifikvootide rakendamist viisil, millega võetakse arvesse ettevõtjate mitmekesisust, selle asemel et eelistada suuremaid osalejaid, ning millega võetakse tariifikvootide rakendamise juures arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid standardeid.

Muudatusettepanek    138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 ad (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 188a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

22 ad)  III peatükile lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 188a

 

Kolmandatest riikidest pärit põllumajandustooted ja põllumajanduslikud toiduained

 

Põllumajandustooteid ja põllumajanduslikke toiduaineid võib kolmandatest riikidest importida ainult juhul, kui need vastavad samaväärsete Euroopa Liidust pärit toodete või nendest valmistatud toodete kohta kehtivatele tootmisstandarditele ja -kohustustele, eelkõige keskkonnakaitse ja tervishoiu valdkonnas. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega rakendatakse impordiga tegelevate ettevõtjate suhtes kohaldatavad vastavuseeskirjad, võttes arvesse kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuseid lepinguid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek    139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 23

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 189

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

23)  Artikkel 189 jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 206

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 a)  Artikkel 206 asendatakse järgmisega:

Artikkel 206

Artikkel 206

Komisjoni suunised, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade kohaldamist põllumajanduses

Komisjoni suunised, milles käsitletakse konkurentsieeskirjade kohaldamist põllumajanduses

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210 kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti ning kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 42, kohaldatakse ELi toimimise lepingu artikleid 101–106 ja nende rakendussätteid vastavalt käesoleva määruse artiklitele 207–210 kõikide ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikes 1 ja artiklis 102 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või nendega kauplemisega.

Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd.

Selleks et tagada siseturu toimimine ja liidu konkurentsieeskirjade ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine, teevad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused liidu konkurentsieeskirjade kohaldamisel tihedat koostööd ja võimaluse korral kooskõlastavad oma meetmeid.

Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.

Lisaks avaldab komisjon vajaduse korral suunised, et abistada riiklikke konkurentsiasutusi ja ettevõtjaid.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Muudatusettepanek    141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 207

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 b)  Artikkel 207 asendatakse järgmisega:

Artikkel 207

Artikkel 207

Asjaomane turg

Asjaomane turg

Asjaomase turu mõiste võimaldab kindlaks määrata ja määratleda ettevõtjate omavahelise konkurentsi ulatuse, ja selle määravad kaks kumulatiivset mõõdet:

Asjaomase turu mõiste võimaldab kindlaks määrata ja määratleda ettevõtjate omavahelise konkurentsi ulatuse, ja selle määravad kaks kumulatiivset mõõdet:

a) asjaomane tooteturg : käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg” kõiki tooteid, mis on tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;

a) asjaomane tooteturg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „tooteturg“ kõiki tooteid, mis on klientide ja tarbijate seisukohast toote tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad ja asendatavad;

b) asjaomane geograafiline turg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „asjaomane geograafiline turg“ konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kõnealuste toodete pakkumisega.

b) asjaomane geograafiline turg: käesoleva peatüki tähenduses hõlmab mõiste „asjaomane geograafiline turg“ konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kõnealuste toodete pakkumisega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Muudatusettepanek    142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 208

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 c)  Artikkel 208 asendatakse järgmisega:

Artikkel 208

Artikkel 208

Turgu valitsev seisund

Turgu valitsev seisund

Käesoleva peatüki mõistes tähendab mõiste „turgu valitsev seisund” asjaolu, et ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.

Käesoleva peatüki mõistes tähendab mõiste „turgu valitsev seisund” asjaolu, et ettevõtjal on majanduslik võimsus, mis võimaldab tal takistada toimiva konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, tarnijatest, klientidest ja lõpuks tarbijatest.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Muudatusettepanek    143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 210

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 d)  Artikkel 210 asendatakse järgmisega:

Artikkel 210

Artikkel 210

Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

Tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on viljeleda tegevusi, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c, piima ning piimatoodete sektori puhul artikli 157 lõike 3 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.

1. ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162.

 

Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tingimustele vastavaid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust kohaldatakse ilma, et selleks oleks vaja eelnevat otsust. Samas võivad käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid paluda komisjonilt arvamust nimetatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste vastavuse kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkidega. Komisjon vaatab arvamuse saamiseks esitatud taotlused viivitamata läbi ja saadab taotlejale oma arvamuse nelja kuu jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse alusel arvamuse sisu muuta, eelkõige juhul, kui taotleja on esitanud ebaõiget teavet või arvamust kuritarvitanud.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui:

2.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, milles käsitletakse tegevusi, mis erinevad eesmärkidest, mis on loetletud käesoleva määruse artikli 157 lõike 1 punktis c ning oliiviõli ja lauaoliivide ning tubakasektori puhul artiklis 162 juhul, kui:

a) selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja

a) selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud ja

b) komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

b) komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast vajalike andmete saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Kui komisjon leiab, et lõikes 2 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

3.  Lõikes 1 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust ei või rakendada enne lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.

3.  Lõikes 2 osutatud kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevust rakendatakse pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu.

4.  Igal juhul tunnistatakse liidu eeskirjadega vastuolus olevaks kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:

4.  Igal juhul on liidu eeskirjadega vastuolus kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevus, kui need:

a) võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;

a) võivad kaasa tuua liidu turgude mis tahes kujul jaotamise;

b) võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

b) võivad mõjutada turukorralduse ladusat toimimist;

c) võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;

c) võivad tekitada konkurentsimoonutusi, mis ei ole tootmisharudevahelise organisatsiooni tegevusega soovitud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vältimatud;

d) sisaldavad hindade või kvootide kindlaksmääramist;

d) sisaldavad kohustust kehtestada kindlaksmääratud hindu või mahte;

e) võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.

e) võivad tekitada diskrimineerimist või kõrvaldada konkurentsist märkimisväärse osa asjaomaseid tooteid.

5.  Kui komisjon leiab pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

5.  Kui komisjon leiab, et lõike 1 kohaldamise tingimused ei ole täidetud, või et pärast lõike 2 esimese lõigu punktis b osutatud kahekuulise ajavahemiku lõppu ei ole lõikes 2 osutatud tingimused täidetud või enam ei ole täidetud, teeb ta ilma artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata otsuse ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 edaspidise kohaldamise kohta kõnealuse kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse suhtes.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõikes 1 sätestatud erandit.

Kõnealust komisjoni otsust ei kohaldata enne sellest asjaomasele tootmisharudevahelisele organisatsioonile teatamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui tootmisharudevaheline organisatsioon on esitanud ebaõigeid andmeid või kuritarvitanud lõigetes 1 või 2 sätestatud erandit.

6.  Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka järgmistel lepingu kehtivuse aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

6.  Mitmeaastaste lepingute puhul kehtib esimese aasta kohta teatamine ka järgmistel lepingu kehtivuse aastatel. Sel juhul võib komisjon siiski igal ajal omal algatusel või mõne teise liikmesriigi taotlusel teha avalduse mittevastavuse tuvastamise kohta.

7.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli ühtseks kohaldamiseks vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 210a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 e)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 210a

 

Vertikaalsed kestlikkusega seotud algatused

 

1.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata artikli 1 lõikes 2 osutatud toodetega seotud vertikaalsete kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, mille eesmärk on kohaldada keskkonna-, loomatervise või loomade heaolu standardeid, mis on ELi või liikmesriikide õiguse kohastest kohustuslikest standarditest rangemad, tingimusel et nende kasu avalikkusele on suurem, kui ebasoodsad tegurid, mida nad tarbijale kaasa toovad, ning tingimusel, et nendega kehtestatakse üksnes sellised piirangud, mis on nende eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud.

 

2.  ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata lõikes 1 osutatud kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes, tingimusel et:

 

a) selles osutatud kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest on komisjonile teatatud; ning

 

b) komisjon ei ole leidnud kahe kuu jooksul pärast nõutud üksikasjade saamist, et kõnealused kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on liidu eeskirjadega vastuolus.

 

Kui komisjon leiab, et lõikes 1 osutatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus on vastuolus liidu eeskirjadega, esitab ta oma järelduse, kuid ei kohalda artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust.“

Muudatusettepanek    145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 214a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 f)  Artikkel 214a asendatakse järgmisega:

Artikkel 214a

Artikkel 214a

Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes

Riikliku toetuse andmine teatavatele sektoritele Soomes

Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 20142020 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2013. aastal 1994. aasta ühinemisakti artikli 141 alusel, tingimusel et:

Kui komisjon annab selleks loa, võib Soome ajavahemikul 20212027 jätkata riikliku toetuse maksmist, mida ta andis tootjatele 2020. aastal, tingimusel et:

a) sissetulekutoetus kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ega ületa 2020. aastal 30 % 2013. aastal antavast summast; ning

a) sissetulekutoetuse kogusumma kõnealuse ajavahemiku jooksul järk-järgult väheneb ning

b) enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.

b) enne nimetatud võimaluse kasutamist on täielikult ära kasutatud asjaomaste sektorite jaoks ÜPP raames kohaldatavate toetuskavade võimalused.

Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.

Komisjon teeb otsuse loa andmise kohta ilma käesoleva määruse artiklis 229 osutatud menetlust kohaldamata.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=EN

Muudatusettepanek    146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII a peatükk (uus) – artikkel 218 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 g)  VI ossa lisatakse järgmine peatükk ja artikkel:

 

„IIa peatükk

 

Põllumajandustoodete turgude läbipaistvus

 

Artikkel 218a

 

ELi põllumajandusturgude vaatluskeskus

 

1.  Läbipaistvuse parandamiseks põllumajanduslike toiduainete tarneahelas, ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste valiku selgitamiseks ning turuarengute tuvastamiseks ja registreerimiseks loob komisjon ELi põllumajandusturgude vaatluskeskuse (edaspidi vaatluskeskus).

 

2.  Vaatluskeskus hõlmab vähemalt järgmisi artikli 1 lõikes 1 määratletud põllumajandussektoreid:

 

a) teravili;

 

b) suhkur, suhkrupeet ja suhkruroog;

 

c) oliiviõli;

 

d) puu- ja köögivili;

 

e) vein;

 

f) piim ja piimatooted;

 

g) veise- ja vasikaliha;

 

h) sealiha;

 

i) lamba- ja kitseliha;

 

j) kodulinnuliha.

 

3.  Vaatluskeskus kogub statistilisi andmeid ja teavet, mida on vaja analüüside ja uuringute tegemiseks seoses järgmisega:

 

a) tootmine ja tarnimine;

 

b) hinnakujundusmehhanismid ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kogu liidu ja liikmesriikide põllumajanduslike toiduainete tarneahelas;

 

c) hinnakujunduse suundumused ja, nii palju kui võimalik, kasumimarginaalid kõigil liidu ja liikmesriikide toiduainete tarneahela tasanditel ning kõigis põllumajandusliku toidutootmise sektorites;

 

d) turuprognoosid lühiajalises ja keskpikas perspektiivis;

 

e) põllumajandustoodete impordi ja ekspordi arengusuunad, eelkõige tariifikvootide täitmine põllumajandustoodete importimiseks liidu territooriumile.

 

Vaatluskeskus koostab igal aastal aruanded esimeses lõigus osutatud elementide kohta ja edastab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

4.  Liikmesriigid koguvad lõikes 3 osutatud teavet põllumajandussaaduste töötlemisettevõtetest või teistelt ettevõtjatelt, kes osalevad põllumajandustoodete kaubanduses, ning edastavad selle vaatluskeskusele.

 

Seda teavet käsitatakse konfidentsiaalsena ja vaatluskeskus tagab, et konkreetseid hindu, mida kohaldavad eri ettevõtjad, ega ettevõtjate nimesid ei avaldata.

 

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse teavitamis- ja aruandlussüsteem käesoleva artikli kohaldamiseks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.“

Muudatusettepanek    147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 218b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 h)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 218b

 

Turuhäirete eest varajase hoiatamise mehhanism ja häiretasemed

 

1.  Vaatluskeskus kehtestab varajase hoiatamise mehhanismi ja häiretasemed, ning kui vastav häiretase on ületatud, teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu turuhäire ohust, mille oli eelkõige põhjustanud hindade oluline tõus või langus sise- ja välisturul või muud sarnase mõjuga sündmused ja asjaolud.

 

Häiretasemed määratakse:

 

a) kui kaalutud keskmine turuhind on alla [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral;

 

b) kui kaalutud keskmine turuhind on üle [XX %] hinna [X] järjestikuse nädala vältel pärast iganädalaste hindade kõrgeima ja madalaima võrdlushinna eemaldamist ning [X] järjestikuse kuu vältel igakuiste hindade korral.

 

Komisjon esitab hiljemalt 30 päeva jooksul vaatluskeskuse poolse teavitamise kuupäevast aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et anda ülevaade asjaomase toote turuolukorrast, turuhäirete põhjustest ning, kui see on asjakohane, võimalikest meetmetest, eeskätt neist, millele on osutatud käesoleva määruse II osa I jaotise I peatükis ja/või artiklites 219, 219a, 220, 221 ja 222, või põhjendada meetmete puudumist.“

Muudatusettepanek    148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 i)  Artikkel 219 asendatakse järgmisega:

Artikkel 219

Artikkel 219

Turuhäirete vastu võetavad meetmed

Turuhäirete vastu ja nende ohjamiseks võetavad meetmed

1.  Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.

1.  Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.

Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.

Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tegelikuks olukorrale reageerimiseks või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.

Nimetatud tungiv kiireloomulisus võib hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirele reageerimiseks või ärahoidmiseks, kui turuhäirete oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et viivitamatud meetmed on vajalikud tõhusaks ja tegelikuks olukorrale reageerimiseks või kui need meetmed hoiaksid ära selliste turuhäire ohtude realiseerumise, jätkumise või nende muutumise raskemaks või pikaajalisemaks häireks või kui viivitamatute meetmete edasilükkamine põhjustaks turuhäire ohu või suurendaks turuhäiret, laiendaks hiljem turuhäirele või selle ohule reageerimiseks vajalike meetmete ulatust või halvendaks tootmise või turu tingimusi.

Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.

Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete ja teiste strateegiakavasid käsitleva määruse III peatüki artiklitega 39–63 ette nähtud meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või tugevdada impordikontrolli või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine või neid korrigeerida, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik. Need võivad puudutada ka puu- ja köögivilja turule sisenemise hinnakorralduse kohandamist, läbirääkimiste alustamise kaudu Euroopa Liitu eksportivate kolmandate riikidega.

2.   Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.

2.  Lõikes 1 osutatud meetmeid ei kohaldata I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud toodete suhtes.

Komisjon võib siiski delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, otsustada, et lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud ühe või mitme toote suhtes.

Komisjon võib siiski delegeeritud õigusaktidega, mis on vastu võetud kooskõlas artiklis 228 osutatud kiirmenetlusega, otsustada, et lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse I lisa XXIV osa 2. jaos loetletud ühe või mitme toote suhtes.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Komisjon võib võtta vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamiseks vajalikud menetluseeskirjad ja tehnilised kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Muudatusettepanek    149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 j)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 219a

 

Tootmismahu vähendamise süsteem

 

1.  Turu ränga tasakaalustamatuse korral ja kui tootmistehnoloogia seda võimaldab, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, andes toetust artikli 1 lõikes 2 osutatud sektori tootjatele, kes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga vähendavad kindla aja jooksul tarneid.

 

Et tagada kõnealuse süsteemi tõhus ja asjakohane rakendamine, kehtestatakse selliste delegeeritud õigusaktidega:

 

a) maksimaalne üldmaht või -kogus, mille võrra tuleb tarneid tootmise vähendamise süsteemis liidu tasandil vähendada;

 

b) vähendamise perioodi kestus ja vajaduse korral selle pikendamine;

 

c) toetuse suurus kooskõlas vähendatud mahu või kogusega ja selle rahastamise kord;

 

d) taotlejate toetuskõlblikkuse ja taotluste vastuvõetavuse kriteeriumid;

 

e) süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused.

 

2.  Toetust antakse taotluse alusel, mille tootjad on esitanud oma asukohaliikmesriigis, kasutades asjaomase liikmesriigi poolt sätestatud meetodit.

 

Liikmesriigid võivad otsustada, et vähendamistoetuse taotlusi esitavad tootjate nimel tunnustatud organisatsioonid või siseriikliku õigusega kooskõlas loodud ühistud ja/või üksiktootjad. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et toetus kantakse täielikult üle tootjatele, kes on oma tarneid tulemuslikult vähendanud.“

Muudatusettepanek    150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 k (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 219b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 k)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 219b

 

Tootmise stabiliseerimise meetmed tõsiste turuhäirete ajal

 

1.  Kui komisjon on artikli 219a alusel vastu võtnud delegeeritud õigusaktid, on komisjonil tõsiste turuhäirete tõenäolise jätkumise või halvenemise korral õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust, eesmärgiga täiendada artikli 219a kohaseid meetmeid, kehtestades maksu artikli 1 lõikes 2 osutatud konkreetse sektori kõigile tootjatele, kes suurendavad kindla aja jooksul tarneid võrreldes eelneva aasta sama perioodiga:

 

a) samal perioodil, mis on määratletud artiklis 219a, nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu;

 

b) uuel vähendamise perioodil, kui tootjate osalemine artikli 219a alusel ei ole olnud piisav turu uuesti tasakaalu viimiseks.

 

2.  Lõikes 1 osutatud meetme käivitamisel võtab komisjon arvesse tootmiskulude suundumusi, eelkõige sisendikulusid.

 

3.  Süsteemi tõhusa ja asjakohase rakendamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta artikli 227 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse:

 

a) selle maksu suurus ja tingimused, mida peavad maksma tootjad, kes vähendamise perioodil tootmismahtu või -kogust suurendavad;

 

b) süsteemi rakendamise konkreetsed tingimused ja vastastikune täiendavus artiklis 219a osutatud tootmiskoguste vähendamise süsteemiga.

 

4.  Neile meetmetele võivad vajaduse korral lisanduda käesoleva määruse kohased muud meetmed, eriti artiklis 222 sätestatud meetmed.“

Muudatusettepanek    151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 l (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

V osa – 1. peatükk – 4. jagu – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 l)  Jaos 4 asendatakse pealkiri järgmisega:

Kokkulepped ja otsused turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal

Kokkulepped ja otsused turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 m (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 m)  Artikkel 222 asendatakse järgmisega:

Artikkel 222

Artikkel 222

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamine

ELi toimimise lepingu artikli 101 lõike 1 kohaldamine

1.  Turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäirete ajal võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse:

1.  Turuhäirete ennetamiseks ja turgudel valitsevate tõsiste tasakaaluhäiretega tegelemiseks kooskõlas artikliga 219 võib komisjon vastu võtta rakendusakte, mille kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või põllumajandustootjate liitudest moodustatud ühenduste või tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide kokkulepete ja otsuste suhtes ükskõik millises käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud sektoris, tingimusel et kõnealused kokkulepped ja otsused ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist, nende range eesmärk on asjaomast sektorit stabiliseerida ja need kuuluvad ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse,

a) nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;

a) nende toodete turult kõrvaldamine või tasuta jagamine;

b) transformatsioon ja töötlemine;

b) transformatsioon ja töötlemine;

c) eraettevõtjate poolne ladustamine;

c) eraettevõtjate poolne ladustamine;

d) ühised edendamisega seotud meetmed;

d) ühised edendamisega seotud meetmed;

e) kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;

e) kokkulepped kvaliteedinõuete kohta;

f) selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;

f) selliste sisendite ühine ostmine, mis on vajalikud kahjurite ning looma- ja taimehaiguste leviku tõkestamiseks liidus, või mis on vajalikud loodusõnnetuste tagajärgedega toime tulemiseks liidus;

g) tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.

g) tootmise ajutine kavandamine, võttes arvesse tootmistsükli eripära.

Komisjon täpsustab rakendusaktides kõnealuse erandi sisulist ja geograafilist reguleerimisala ning, vastavalt lõikele 3, ajavahemikku, millal erandit kohaldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon täpsustab rakendusaktides kõnealuse erandi sisulist ja geograafilist reguleerimisala ning, vastavalt lõikele 3, ajavahemikku, millal erandit kohaldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

1a.  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide, nende liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide 1 lõike kohaselt tehtud kokkuleppeid ja otsuseid võib liikmesriigi poolt kindlaks määratud tingimustel ning vastavalt artiklis 164 sätestatule laiendada. Eeskirjade laiendamisel ei tohi ületada lõikes 3 osutatud ajavahemikku.

3.  Lõikes 1 osutatud kokkulepped ja otsused kehtivad ainult kuni kuus kuud.

3.  Lõikes 1 osutatud kokkulepped ja otsused kehtivad ainult kuni kuus kuud.

Komisjon võib siiski vastu võtta rakendusakte, millega lubatakse sellistel kokkulepetel ja otsustel edasi kehtida kuni kuus kuud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib siiski vastu võtta rakendusakte, millega lubatakse sellistel kokkulepetel ja otsustel edasi kehtida kuni kuus kuud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 n (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 223 – lõige 1 – lõik 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

26 n)  Artikli 223 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

„Saadud teavet võib edastada või teha kättesaadavaks rahvusvahelistele organisatsioonidele, Euroopa finantsturu asutustele ja kolmandate riikide pädevatele asutustele ning seda võib avaldada, pidades silmas isikuandmete kaitset ja ettevõtjate õiguspärast huvi kaitsta oma ärisaladusi, sealhulgas hindu.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Direktiivide läbivaatamine, millega reguleeritakse Euroopa finantsturgusid, eeldab, et komisjon ja siseriiklikud ametiasutused peavad tegema koostööd finantsjärelevalveasutustega.

Muudatusettepanek    154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 o (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 223 – lõige 3 – lõik 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 o)  Artikli 223 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

 

„Selleks et tagada turu läbipaistvuse piisav tase ja ärisaladuse austamine, võib komisjon lõikes 2 sätestatud korras võtta vastu meetmed, mis sunnib eriti vähese läbipaistvusega turuosalisi tegema oma tehinguid elektroonilise kauplemisplatvormi kaudu.“

Selgitus

Artikliga 222 antakse komisjonile olulised volitused läbipaistvuse suurendamiseks turgudel. Põllumajandusturgu reguleerivad asutused saavad kooskõlas finantsturge käsitleva Euroopa turu infrastruktuuri määrusega (EL) nr 648/2012 võimaluse muuta kohustuslikuks, et läbipaistmatud otsetehingud tuleb teha elektrooniliste kauplemisplatvormide kaudu.

Muudatusettepanek    155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225 – punktid a–d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

27)  Artikli 225 punktid a–d jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

27 a)  Artikkel 225 asendatakse järgmisega:

Artikkel 225

Artikkel 225

Komisjoni aruandekohustus

Komisjoni aruandekohustus

Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

„Komisjon esitab aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

a) iga kolme aasta järel ja esimest korda 21. detsembrist 2016 artiklites 55, 56 ja 57 sätestatud mesindussektori meetmete rakendamise kohta, sealhulgas viimaste arengute kohta seoses mesilastarude registreerimise süsteemiga;

 

b) hiljemalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 152 lõike 3 ja artikli 157 lõike 3 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

b) iga nelja aasta järel ja esimest korda 30. juuniks 2022 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 161 ja artikli 157 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

c) hiljemalt 31. detsembriks 2014 võimaluse kohta laiendada koolide kavade reguleerimisala, et lisada oliiviõli ja lauaoliivid;

 

d) hiljemalt 31. detsembriks 2017 konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artiklite 169, 170 ja 171 toimimise kohta asjaomastes sektorites;

d) hiljemalt 31. detsembriks 2021 ning siis iga kolme aasta järel konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta põllumajandussektori suhtes kõigis liikmesriikides, eelkõige artiklite 209 ja 210 ning artikli 152 toimimise kohta;

 

d a) hiljemalt 30. juuniks 2021 komisjoni strateegia kohta rakendada täielikult määruses sisalduvaid sätted, et ennetada ja juhtida põllumajanduse siseturgude kriise, mis võivad tekkida pärast Ühendkuningriigi väljaastumist EList;

 

d b) hiljemalt 31. detsembriks 2021 vastavalt artiklile 218a asutatud turu vaatlusrühmade kohta ja komisjoni vastuste kohta nende teadetele, ning kriisijuhtimisvahendi kasutamise kohta, eelkõige kooskõlas artiklitega 219, 219a, 219b, 220, 221 ja 222;

 

d c) hiljemalt 31. detsembriks 2021 uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate potentsiaali kohta kaasajastada komisjoni suhete kaasajastamiseks riikide ja ettevõtetega, eelkõige suurema läbipaistvuse tagamiseks;

e) hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

e) hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 2 osutatud eraldamiskriteeriumide kohaldamise kohta;

f) hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.

f) hiljemalt 31. juuliks 2023 artikli 23a lõikes 4 osutatud ülekandmiste mõju kohta koolikava tulemuslikkusele seoses koolipuuvilja ja -köögivilja ning koolipiima jagamisega.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

I lisa – IX osa – tabel 1 – punkt 9 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

28 a)  I lisa IX osas lisatakse tabelisse järgmine uus rida pärast kirjet „ex 0709“:

 

„0709 60 99

 

Teised paprikasordid (tšillipipar – taimtoidupaprika)“

Muudatusettepanek    158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

I lisa – XXIIIa osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

28 b)  I lisasse lisatakse järgmine punkt:

 

„XXXIIIa osa

 

Loomne geneetiline materjal

 

01012100 – Tõupuhtad aretushobused

 

010221 – Tõupuhtad aretusveised

 

01022110 – Tõupuhtad aretusveised (mullikad)

 

01022190 – Tõupuhtad aretusveised (muud tõupuhtad aretusveised kui 01012110 või 01012130 klassi tõupuhtad aretusveised)

 

01023100 – Tõupuhtad aretuspühvlid

 

01029020 – Tõupuhtad elusveised, aretusloomad, muud kui tõupuhtad elusveised kui 010221 ja 01023100 klassi tõupuhta elusveised, aretusloomad

 

01031000 – Elussead, tõupuhtad aretusloomad

 

01041010 – Eluslambad, tõupuhtad aretusloomad

 

01051111 − Kanad liigist Gallus domesticus: munakana vanavanemkari ja vanemkari, munaliinid

 

01051119 − Kanad liigist Gallus domesticus: muu kui 01051119 klassi munakana vanavanemkari ja vanemkari

 

04071100 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, Gallus domesticus liiki kuuluvate kanade munad

 

040719 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud kui klassi 04071100 kuuluvad viljastatud munad inkubeerimiseks

 

04071911 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, kalkuni- või hanemunad

 

04071919 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud liiki kui Gallus domesticus kuuluvate kodulindude munad ja muud munad kui kalkuni- või hanemunad

 

04071990 – Viljastatud munad inkubeerimiseks, muud viljastatud munad inkubeerimiseks kui kodulinnumunad

 

05111000 – Veisesperma

 

05119985 – Mujal nimetamata loomsed tooted, muud loomsed tooted kui 05111000 klassi kuuluvad loomsed tooted (eeskätt muude imetajate kui veiste sperma, imetajate munarakud ja embrüod)“

Muudatusettepanek    159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 29 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – IX osa

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

29 a)  II lisa IX osa asendatakse järgmisega:

1. Mõistet „mesi”, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.

1. Mõistet „mesi”, sealhulgas mee peamiste liikidega seotud mõisteid, kasutatakse nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ määratletud tähenduses.

2. „Mesindustooted” – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

2. „Mesindustooted” – mesi, mesilasvaha, mesilaspiim, taruvaik või õietolm.

 

„2 a) Mesilasvaha“ – aine, mis koosneb ainult liigi Apis Mellifera töömesilaste vahanäärmete nõrest ja mida kasutatakse meekärgede ehitamisel;

 

2 b) „Mesilaspiim“ – töömesilaste ülalõua- ja neelunäärmete nõre lisanditeta segu. See aine on mesilasema toit larvi- ja täiskasvanustaadiumis. See on värske, puhas, looduslik ja töötlemata toode. Tegemist on töötlemata (välja arvatud filtreerimine), lisanditeta loodusliku toortoiduainega. Mesilaspiima värv, maitse ja keemiline koostis määratakse kindlaks sellega, kuidas seda omandavad ja muundavad mesilased, kes toituvad mesilaspiima tootmise ajal järgmist kaht tüüpi toidust:

 

tüüp 1: üksnes meest, nektarist või õietolmust toituvate mesilaste piim;

 

tüüp 2: meest, nektarist ja õietolmust ning teistest toitainetest (valgud, süsivesikud) toituvate mesilaste mesilaspiim.

 

2 c) „Taruvaik“ – üksnes looduslikku ja taimset päritolu vaik, mida koguvad liigi Apis mellifera töömesilased teatavatelt taimedelt ja millele lisatakse nende enda sekreeti (peamiselt vaha ja süljenõre). Vaiku kasutatakse peamiselt taru kaitsmiseks;

 

2 d) „Õietolmugraanulid (graanulid)“ – liigi Apis mellifera töömesilaste kogutud ja kokkusurutud õietolmuterad, mis kleebitakse nende tagajalgadele mee ja/või nektari ja mesilaste näärmenõrede abil. See looduslik, lisaainevaba toode on mesilaspere valguallikas ja seda kogutakse taru sissekäigu juures;

 

2 e) „Suir“ ehk „mesilaste leib“ – õietolmuterakesed, millega mesilased katavad kärjekannude sisemuse ja mida töödeldakse looduslikult, mille tulemusel tekivad ensüümid ja kommensaalne mikrobioota. Mesilased kasutavad seda pesakonna toitmiseks. Suiras ei tohi olla lisaaineid peale kärjekannu vaha;

 

2 f) „Mesilasmürk“ – mesilase mürginäärme nõre, mida mesilased kasutavad mesitaru ründajate vastu.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 30 – alapunkt b

Määrus (EL) nr 1308/2013

III lisa – B osa – 1. jagu

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  B osa I jagu jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – I osa – pealkiri

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

31 a)  VII lisa I osas asendatakse pealkiri järgmisega:

I OSA

I OSA

Alla 12 kuu vanuste veiste liha

Alla 12 kuu vanuste veiste ja lammaste liha

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    162

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Lisa VII – I osa – II jagu

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

31 b)  VII lisa I osas asendatakse II jagu järgmisega:

II. Alla 12 kuu vanuste veiste kategooriatesse liigitamine tapamajas

II. Alla 12 kuu vanuste veiste ja lammaste kategooriatesse liigitamine tapamajas

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused veised ühte järgmistest kategooriatest:

A) V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha

A) V-kategooria: Alla 8 kuu vanuste veiste liha

Kategooriat tähistav täht: V.

Kategooriat tähistav täht: V.

B) Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised

B) Z-kategooria: Üle 8 kuu, kuid alla 12 kuu vanused veised

Kategooriat tähistav täht: Z.

Kategooriat tähistav täht: Z.

 

Tapmise ajal liigitavad ettevõtjad pädeva asutuse järelevalve all kõik alla 12 kuu vanused lambad järgmisse kategooriasse: A-kategooria: kategooria A: alla 12-kuuliste lammaste rümbad;

 

kategooriat A tähistav täht.

Kõnealune liigitamine toimub veisega kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/200032 artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.

Kõnealune liigitamine toimub veise ja lambaga kaasas olevas passis sisalduva teabe põhjal või selle puudumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/200032 artiklis 5 sätestatud elektroonilises andmebaasis sisalduvate andmete põhjal.

 

Käesolevas punktis osutatud nõudeid ei kohaldata veiseliha suhtes, mille kohta on enne 29. juunit 2007 registreeritud kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis vastavalt määrusele (EL) nr 1151/2012.

__________________

__________________

32  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)

32  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1)

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20190101&from=ET)

Muudatusettepanek    163

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – I osa – III jagu – punkt 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

31 c)  VII lisa I osa III jaosse lisatakse järgmine uus punkt:

 

„1a)  Alla 12 kuu vanuste lammaste liha turustatakse liikmesriikides üksnes järgmiste iga liikmesriigi jaoks ettenähtud müüginimetuste all:

 

turustav riik;

 

kasutatav müüginimetus: lambatall.“

Muudatusettepanek    164

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – I osa – III jagu – punkt 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

31 d)  VII lisa I osa III jao punkt 3 asendatakse järgmisega:

3. Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.

3. Punkti 1 alapunkti A tabelis esitatud V-kategooria veiseliha ja A-kategooria lambaliha müüginimetusi ning nendest müüginimetustest tuletatud mis tahes uut nime võib kasutada üksnes siis, kui on täidetud käesolevas lisas sätestatud tingimused.

Eelkõige ei tohi sõnu „veau”, „telecí”, „Kalb”, „μοσχάρι”, „ternera”, „kalv”, „veal”, „vitello”, „vitella”, „kalf”, „vitela” ja „teletina” kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.

Eelkõige ei tohi sõnu „veau”, „telecí”, „Kalb”, „μοσχάρι”, „ternera”, „kalv”, „veal”, „vitello”, „vitella”, „kalf”, „vitela” ja „teletina” kasutada üle 12 kuu vanuste veiste liha müüginimetuses ega etiketil.

 

Samuti ei tohi sõna „lambatall“ kasutada üle 12 kuu vanuste lammaste liha müüginimetuses ega etiketil.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET#E0041)

Muudatusettepanek    165

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 31 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – I a osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

31 e)  VII lisasse lisatakse järgmine osa:

 

„I a OSA

 

Liha, lihatooted ja lihavalmistised

 

„Liha“ – käesoleva lisa selle osa tähenduses määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktides 1.2.–1.8. osutatud loomade söödavad osad, sealhulgas veri.

 

Praegu liha ja lihatükkide puhul kasutatavate lihaga seotud mõistete ja nimetustega, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 17 alla, tähistatakse ainult loomade söödavaid osa.

 

„Lihavalmistised“ – värske liha, sealhulgas osadeks tükeldatud liha, millele on lisatud toiduaineid, maitseaineid või lisaaineid või mida on töödeldud viisil, mis ei muuda liha sisemiste lihaskiudude struktuuri piisavalt, et kaotada värske liha omadusi.

 

„Lihatooted“ – liha töötlemise saadused või selliste töödeldud toodete edasise töötlemise saadused, mille pinnalõige näitab, et tootel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused.

 

Praegu lihatoodete ja lihavalmististe puhul kasutatavate nimetustega, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 17 alla, tähistatakse ainult liha sisaldavaid tooteid. Need nimetused on näiteks:

 

– steik

 

– vorst

 

– eskalopp

 

– burger

 

– hamburger

 

Määruse (EÜ) nr 543/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) kohaselt nimetatakse linnulihatoodeteks ja -tükkideks ainult selliseid loomade söödavaid osi ja tooteid, mis sisaldavad kodulinnuliha.“

Muudatusettepanek    166

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18)  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

18)  „Alkoholitustatud vein“ või „alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:

Muudatusettepanek    167

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning

b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt; ning

Muudatusettepanek    168

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19)  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

19)  „Osaliselt alkoholitustatud vein“ või „osaliselt alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:

Muudatusettepanek    169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside teel ning

b)  on dealkoholiseeritud VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimuste kohaselt ning

Muudatusettepanek    170

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c)  toote üldalkoholisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega.

c)  toote üldalkoholisisaldus on alla 8,5 mahuprotsendi ja üle 0,5 mahuprotsendi ning pärast VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsesside läbimist on üldalkoholisisaldus vähenenud üle 20 mahuprotsendi võrreldes toote esialgse üldalkoholisisaldusega.

Muudatusettepanek    171

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – III osa – punkt 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

32 a)  VII lisa III osa punkt 5 asendatakse järgmisega:

5.  Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

5.  Punktides 1, 2 ja 3 osutatud nimetusi ei tohi kasutada ühegi toote kohta peale kõnealuses punktis nimetatud toodete.

 

Neid nimetusi kaitstakse ka:

 

a) nimetuse mis tahes otsese või kaudse kaubandusliku kasutuse eest;

 

i) võrreldavate toodete või asendatavate toodetena esitletavate toodete eest, mis ei vasta vastavale määratlusele;

 

ii) kui sellise kasutusega kaasneb nimetusega seotud maine ärakasutamine;

 

b) mis tahes väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik koostis või päritolu on näidatud või sellele on lisatud väljend „stiil“, „liik“, „meetod“, „toodetud nagu“, „imitatsioon“, „maitse“, „alternatiiv“, „samasugune“ või muu samalaadne väljend;

 

c) mis tahes muu näitamise või kaubandusliku tegevuse eest, mis võib tarbijat eksitada toote tegeliku olemuse või koostise osas.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

Seda sätet ei kohaldata toodete nimetamisel, mille täpne iseloom on selge tavapärase kasutamise tõttu ja/või juhul, kui nimetusi kasutatakse selgesti toote iseloomuliku omaduse kirjeldamiseks.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET#E0041)

Muudatusettepanek    172

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

II lisa – lisa 1 – lõige 1– punkt 2 – alapunkt g

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

32 b)  VII lisa I liite esimese lõigu punktis 2 asendatakse alapunkt g järgmisega:

g) Rumeenias Podișul Transilvaniei piirkond;

g) Rumeenias Podișul Transilvaniei viinamarjakasvatuspiirkond“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – lisa 1 – lõige 1 – punkt 4 – alapunkt f

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

32 c)  VII lisa I liite esimese lõigu punktis 4 asendatakse alapunkt f järgmisega:

f) Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:

f) Rumeenias viinamarjakasvatusalad järgmistes piirkondades:

Dealurile Buzăului, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, lõunapoolne viinamarjakasvatuspiirkond, sealhulgas liivatasandikud ja muud soodsad piirkonnad;

Dealurile Buzăului, Munteniei ja Olteniei, Dealu Mare, Severinului ja Plaiurile Drâncei, Colinele Dobrogei, Terasele Dunării, liivatasandike piirkond ja muud soodsad alad riigi lõunaosas;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    174

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

X lisa – punkt XI – lõik 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

33 a)  X lisa XI punkti lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.  II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma sätted vahekohtumenetluse kohta.

1.  II lisa II osa A jao punktis 6 nimetatud majandusharusisestes lepingutes peavad sisalduma lepitus- ja/või vahendusmehhanismid ning sätted vahekohtumenetluse kohta.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    175

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

X lisa – punkt XI – alapunkt 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 b)  I lisa punktile 1 lisatakse järgmine alapunkt:

 

„4a.  Suhkruettevõtja ja asjaomased suhkrupeedimüüjad võivad leppida kokku väärtuse jaotamist käsitlevates sätetes, sealhulgas turukasumite ja -kahjumite puhul, määrates kindlaks, kuidas suhkru asjakohaste turuhindade või muude kaubaturgude mis tahes muutused omavahel jaotada.“

Muudatusettepanek    176

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XI lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 c)  XI lisa jäetakse välja.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    177

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XII lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 d)  XII lisa jäetakse välja.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    178

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 33 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

XIII lisa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

33 e)  XIII lisa jäetakse välja.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02013R1308-20180101&from=ET)

Muudatusettepanek    179

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 1 – lõige 2 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1)  Artikli 1 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

b) väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast.

b) väärtust tõstvaid tunnuseid, mis tulenevad nende tootmisel kasutatud põllumajandusliku tootmise või töötlemise meetoditest või nende tootmise või turustamise kohast ja asjakohasel juhul nende panusest kestlikku arengusse.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R1151&from=en

Muudatusettepanek    180

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2)  Artikli 5 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„b) toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja vajaduse korral inimteguritest;“.

 

Muudatusettepanek    181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

„Artikkel 5

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuded

1.  Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis osutab sellele, et:

1.  Käesolevas määruses on „päritolunimetus” nimetus, mis osutab sellele, et:

a) toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

a) toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või erandjuhul riigist;

b) toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest ning

b) toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning sellele omastest looduslikest ja inimteguritest;

c) kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

c) kõik tootmisetapid toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

2.  Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et:

2.  Käesolevas määruses on „geograafiline tähis” nimetus, mis osutab sellele, et:

a) toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,

a) toode on pärit teatavast kohast, piirkonnast või riigist,

b) toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

b) toote teatav kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning

c) vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

c) vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

3.  Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:

3.  Olenemata lõikest 1 käsitatakse teatavat nimetust päritolunimetusena, isegi kui asjaomase toote tooraine pärineb geograafilisest piirkonnast, mis on suurem määratletud geograafilisest piirkonnast või erineb sellest, tingimusel et:

a) tooraine tootmispiirkond on määratletud;

a) tooraine tootmispiirkond on määratletud;

b) tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

b) tooraine tootmiseks kehtivad eritingimused;

c) punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ning

c) punktis b osutatud tingimuste täitmise tagamiseks on olemas kontrollikord ning

d) kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

d) kõnealused päritolunimetused olid päritolumaal sellena tunnustatud enne 1. maid 2004.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.

Käesoleva lõike kohaldamisel võib toorainena käsitada üksnes elusloomi, liha ja piima.

4.  Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.

4.  Loomsete saaduste tootmise eripära arvessevõtmiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse sööda päritoluga seotud piiranguid ja erandeid päritolunimetuse puhul.

Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.

Selleks et võtta arvesse teatavate toodete või piirkondade eripära, antakse komisjonile lisaks õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse piiranguid ja erandeid elusloomade tapmise või tooraine päritolu puhul.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.

Nimetatud piirangute ja eranditega võetakse objektiivsete kriteeriumide alusel arvesse kvaliteeti või kasutust ja tunnustatud oskusteavet või looduslikke tegureid.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R1151-20170727

Muudatusettepanek    182

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 6 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 b)  Artikli 6 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2.  Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas.

2.  Nimetust ei või registreerida päritolunimetuse ega geograafilise tähisena, kui see on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning võib tarbijat eksitada toote tegeliku päritolu osas ja või ajada segamini registreeritud nimetusega tooted ja kõnealuse sordi või tõuga.

 

Eelkõige võetakse arvesse järgmisi elemente:

 

a) taimesordi või loomatõu nimetuse tõhus kasutamine müüginimetuses;

 

b) homonüümia, mis tuleneks registreerimisest;

 

c) taimesordi või loomatõu kasutuse laiendamine väljaspoole selle päritolupiirkonda.“

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02009R1223-20150416&from=EN

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on selgitada selgelt KPNide ja KGTde registreerimise korda, kui nimetus ei vasta tõule ja/või sordile, selle asemel, et järgida lihtsalt põhimõtet tarbijat seoses toote tõelise päritoluga mitte eksitada. Käesolev ettepanek on kooskõlas vana määruse 510/2006 rakendusmääruse 1898/2006 artikli 3 lõikega 3.

Muudatusettepanek    183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  Artikli 7 lõike 1 punkt d jäetakse välja.

välja jäetud

Muudatusettepanek    184

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 7

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

Artikkel 7

Artikkel 7

Tootespetsifikaat

Tootespetsifikaat

1.  Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

1.  Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kasutamiseks peab asjaomane toode vastama spetsifikaadile, milles on esitatud vähemalt järgmine teave:

a) päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

a) päritolunimetusena või geograafilise tähisena kaitstav nimetus, nagu seda kasutatakse kaubanduses või tavakeeles, ja ainult keeltes, mida kasutatakse või on ajalooliselt kasutatud määratletud geograafilises piirkonnas konkreetse toote kirjeldamiseks;

b) toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

b) toote, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine kirjeldus, samuti toote peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised või organoleptilised omadused;

c) geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

c) geograafilise piirkonna määratlus, mis on piiratud käesoleva lõike punkti f alapunktides i või ii osutatud seosega, ja asjakohasel juhul üksikasjad, mis osutavad artikli 5 lõikes 3 ette nähtud nõuete täitmisele;

d) tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 või 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

d) jälgitavuse tõendid selle kohta, et toode pärineb artikli 5 lõigetes 1 ning 2 osutatud määratletud geograafilisest piirkonnast;

e) toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

e) toote saamismeetodi ning asjakohasel juhul selle kestlikku arengusse antud panuse kirjeldus, algupäraste ja muutumatute kohalike meetodite kirjeldus ning pakendamisega seotud teave, kui taotlejate rühm seda vajalikuks peab ja esitab piisavalt tootepõhiseid põhjendusi, miks pakendamine peab kvaliteedi säilitamiseks, algupära või kontrolli tagamiseks toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, võttes arvesse liidu õigust, eelkõige kaupade vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise kohta;

f) üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

f) üksikasjad, millega määratakse kindlaks:

i) toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos või

i) kaitstud päritolunimetuse puhul: toote kvaliteedi või omaduste ning artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna vaheline seos; osutatud geograafilise keskkonnainimtegureid puudutavad üksikasjad võivad asjakohasel juhul olla piiratud sellega, et kirjeldatakse mulla majandamist ja maastikuhooldust, viljelustavasid või muud asjakohast inimtegevust, mis aitab säilitada artikli 5 lõikes 1 osutatud geograafilise keskkonna looduslikke tegureid;

ii) kui see on asjakohane, toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;

ii) kaitstud geograafilise tähise puhul: toote teatava kvaliteedi, maine ja muude omaduste ning artikli 5 lõikes 2 osutatud geograafilise päritolu vaheline seos;

g) asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

g) asutuste nimi ja aadress või olemasolu korral vastavalt artiklile 37 tootespetsifikaate käsitlevatele sätetele vastavust kontrollivate organite nimi ja aadress ning nende konkreetsed ülesanded;

h) asjaomase toote märgistamise erinõuded.

h) asjaomase toote märgistamise erinõuded.

2.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

2.  Selleks et tagada, et tootespetsifikaatides esitatakse selget ja sisutihedat teavet, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse eeskirjad, mis piiravad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud spetsifikaadis sisalduvat teavet, kui sellist piirangut on vaja liiga mahukate registreerimistaotluste vältimiseks.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse eeskirjad spetsifikaadi vormi kohta. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R1151-20170727

Muudatusettepanek    185

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 11 – lõige 2

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a)  Artikli 11 lõik 2 asendatakse järgmisega:

2.  Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.

2.  Registrisse võib kanda kolmandate riikide toodete geograafilised tähised, mida liidus kaitstakse liidu osalusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu kohaselt, kui leping seda ette näeb. Sellised nimetused kantakse registrisse kaitstud geograafiliste tähistena, välja arvatud juhul, kui need on nimetatud lepingus määratletud käesoleva määruse kohaselt kaitstud päritolunimetustena.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1553587987894&uri=CELEX:32017R0625&from=EN

Muudatusettepanek    186

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 12

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 b)  Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

Artikkel 12

Artikkel 12

Nimetused, sümbolid ja tähised

Nimetused, sümbolid ja tähised

1.  Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.

1.  Kaitstud päritolunimetusi ja kaitstud geograafilisi tähiseid võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes turustavad asjaomasele spetsifikaadile vastavaid tooteid.

2.  Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.

2.  Võetakse kasutusele liidu sümbolid, mis on kavandatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste üldsusele tutvustamiseks.

3.  Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote registreeritud nimetus. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.

3.  Käesolevas määruses sätestatud korras registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid reklaammaterjalil ja asjaomase tootega seotud dokumentidel. Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote registreeritud nimetus. Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument. Märgistusel võivad lisaks olla märked „kaitstud päritolunimetus” või „kaitstud geograafiline tähis” või vastavad lühendid „KPN” või „KGT”.

4.  Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.

4.  Lisaks võib märgistusel olla ka järgmine teave: artiklis 5 osutatud geograafilise päritolupiirkonna kirjeldused ja tekst, graafilised kujutised või sümbolid, mis osutavad liikmesriigile ja/või piirkonnale, kus nimetatud geograafiline päritolupiirkond asub.

5.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.

5.  Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ kohaldamist, on direktiivi 2008/95/EÜ artikli 15 kohaseid geograafilisi kollektiivkaubamärke lubatud märgistusel kasutada koos kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega.

6.  Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all.

6.  Lõikes 3 osutatud märked ning nendega seotud liidu sümbolid võib kanda selliste kolmandatest riikidest pärit toodete märgistusele, mida turustatakse registrisse kantud nimetuse all. Kolmandate riikide toodete puhul, mis on kaitstud rahvusvahelise lepinguga, mille osaline on liit, ja mida ei turustata registrisse kantud nimetuse all, ei või lõikes 3 osutatud märkeid ega nendega seotud liidu sümboleid kanda selliste kolmandatest riikidest toodete märgistusele.

7.  Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.

7.  Selleks et tagada tarbijatele asjakohase teabe andmine, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse liidu sümbolid.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega määratakse kindlaks liidu sümbolite ja tähiste tehnilised omadused, samuti nende kasutamise eeskirjad kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise all turustatavate toodete puhul, sealhulgas asjakohaste keeleversioonide kasutamist käsitlevad eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1553587987894&uri=CELEX:32017R0625&from=EN

Muudatusettepanek    187

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 13 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5)  Artiklisse 13 lisatakse lõige 4:

välja jäetud

„4.  Lõikes 1 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.“

 

Muudatusettepanek    188

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 13

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

5 a)  Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

Artikkel 13

Artikkel 13

Kaitse

Kaitse

1.  Registreeritud nimetusi kaitstakse:

1.  Registreeritud nimetusi kaitstakse:

a) nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

a) nende otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest registreerimisega hõlmamata toodete puhul, kui need tooted on võrreldavad asjaomase nimetuse all registreeritud toodetega või kui nende puhul kasutatakse, nõrgestatakse või kahjustatakse kaitstud nimetuse mainet, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

b) väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

b) väärkasutuse, jäljendamise või seoste loomise eest ka siis, kui toodete või teenuste tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon” või muu samalaadne väljend, sealhulgas juhtudel, kui neid tooteid kasutatakse koostisainetena;

c) toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

c) toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi käsitlevate muude valede või eksitavate märgete eest, mida kasutatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust;

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

d) mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta.

 

d a) mis tahes kaitstud nimetusega täielikult või osaliselt sarnase või sellega seoses täielikult või osaliselt segadust tekitada võiva domeeninime pahauskne registreerimine.

Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

Kui kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis sisaldab sellise toote nimetust, mida peetakse üldnimetuseks, ei ole selle üldnimetuse kasutamine vastuolus esimese lõigu punktidega a või b.

2.  Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.

2.  Kaitstud päritolunimetus ega kaitstud geograafiline tähis ei muutu üldnimetuseks.

3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid haldus- ja kohtumeetmeid, et hoida ära või lõpetada asjaomases liikmesriigis toodetava või turustatava kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise lõikes 1 osutatud ebaseaduslik kasutamine.

 

3 a.  Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaitset tuleb kohaldada ka selliste transiitkaupade suhtes määruse (EL) nr 2017/625 artikli 3 punkti 44 tähenduses, mis sisenevad liidu tolliterritooriumile ilma liidu tolliterritooriumil vabasse ringlusse laskmata, ning selliste kaupade suhtes, mida liidus müüakse e-kaubanduse kaudu.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik oma kindlaksmääratud menetluste kohaselt nende meetmete võtmise eest vastutavad asutused.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

Need asutused tagavad piisava objektiivsuse ja erapooletuse ning nende käsutuses on oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifitseeritud töötajad ja ressursid.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1553587987894&uri=CELEX:32017R0625&from=EN

Muudatusettepanek    189

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 15 – lõiked 1 ja 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6)  Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

välja jäetud

a)  lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

 

„Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.“;

 

b)  lõike 2 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

 

„Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi , kui on tõendatud, et:“.

 

Muudatusettepanek    190

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 6 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 15

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

6 a)  Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

Artikkel 15

Artikkel 15

Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel

Üleminekuperiood kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kasutamisel

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse kuni viieaastane üleminekuperiood, et võimaldada liikmesriigist või kolmandast riigist pärit toodete, mille nimetuse moodustab või mille nimetusse kuulub artikli 13 lõikega 1 vastuolus olev nimetus, puhul jätkata selle nimetuse kasutamist, mille all toodet turustati, tingimusel et vastavalt artikli 49 lõikele 3 või artiklile 51 esitatakse vastuvõetav vastuväide, milles tõendatakse, et:

a) nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

a) nimetuse registreerimine kahjustaks täielikult või osaliselt samasugust nimetust või

b) sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

b) sellise nimetusega tooteid on asjaomasel territooriumil seaduslikult turustatud vähemalt viis aastat enne artikli 50 lõike 2 punktis a ettenähtud avaldamise kuupäeva.

2.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:

2.  Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist, võib komisjon vastu võtta rakendusaktid, millega pikendatakse nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud üleminekuperioodi kuni 15 aastani, kui on tõendatud, et:

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetust on õiguspäraselt pidevalt ja muutumatult kasutatud vähemalt 25 aastat enne komisjonile registreerimistaotluse esitamist;

b) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

b) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nimetuse kasutamise eesmärk ei ole kunagi olnud registreeritud nimetuse maine arvel kasu saamine ning et tarbijat ei ole toote õige päritolu osas eksitatud ega ole saadudki eksitada.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetuste kasutamisel märgitakse päritoluriik märgistusele selgelt ja nähtavalt.

4.  Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt liikmesriikide asutustele taotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära artikli 49 lõikes 3 osutatud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käigus.

4.  Selleks et ületada ajutised raskused ning saavutada pikaajaline eesmärk tagada, et kõik asjaomase piirkonna tootjad järgivad spetsifikaati, võib liikmesriik kehtestada kuni kümneks aastaks üleminekuperioodi, mis hakkab kehtima alates taotluse komisjonile esitamise kuupäevast, tingimusel et asjaomased ettevõtjad on kõnealuseid tooteid vastavate nimetuste all pidevalt ja õiguspäraselt turustanud vähemalt artikli 49 lõikega 3 ette nähtud riigisisese vastuväidete esitamise menetluse käivitamisele eelnenud viie aasta jooksul ning on märkinud selle asjaolu ära kõnealuse menetluse käigus.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.

Esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kolmandas riigis asuva geograafilise piirkonna nime kasutava kaitstud geograafiliste tähise ja kaitstud päritolunimetuse suhtes, välja arvatud vastuväidete esitamise menetluse puhul.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

Kõnealused üleminekuperioodid märgitakse ära artikli 8 lõikes 2 osutatud taotlustoimikus.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1553587987894&uri=CELEX:32017R0625&from=EN

Muudatusettepanek    191

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a)  Artikli 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tugevdada garanteeritud traditsiooniliste toodete (GTTd) kaitset, et vältida olukorda, kus sarnase nimega tooteid, mis ei vasta registreeritud GTT spetsifikaatidele, saab turustada ja sellega kahjustatakse registreeritud GTTde mainet.

Muudatusettepanek    192

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 23 – lõige 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

8 a)  Artikli 23 lõige 3 asendatakse järgmisega:

3.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal olema toote nimetus. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.

3.  Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, peab käesoleva määruse kohaselt registreeritud garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel, reklaammaterjalil ja kõnealuse tootega seotud dokumentidel olema lõikes 2 osutatud sümbol. Lisaks peaks samal vaateväljal ja hästi väljapaistval kohal selliselt, et see oleks kergesti nähtav, selgesti loetav ja asjakohasel juhul kustumatu, olema toote nimetus. Seda ei tohi varjata, ähmastada või segada ükski kiri ega pilt ega ükski muu vahedokument. Märgistusel võivad olla ka tähis „garanteeritud traditsiooniline toode” või vastav lühend „GTT”.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02009R1223-20150416&from=EN

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on vältida praegu täheldatud kuritarvitamisi ning teha ettepanek, et kaitstud nimetused oleksid esitatud loetaval ja nähtaval viisil ja tarbija vaatevälja piiramata toodete märgistel, aga ka kaugmüügi kandjatel, reklaamides ja toodetega kaasasolevatel dokumentidel.

Muudatusettepanek    193

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 24a – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.;

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on säilitada liikmesriikide komitee poole pöördumine kontrollimenetluse raames.

Muudatusettepanek    194

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 9 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 33a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 33a

 

Vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägipiirkonna toode“ kasutamise lisaeeskirjad

 

Liikmesriigid võivad lubada toodet turule viies kasutada vabatahtlikku kvaliteedimõistet „mägipiirkonna toode“, kui tootmiseeskirjad vastavad selle riigi mägipiirkonna toodete tootmis- ja märgistamisnõuetele, juhul kui need on kehtestatud.“

Muudatusettepanek    195

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 49 – lõige 8

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8.  Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses kaitse taotlusega, mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.

8.  Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni, kui siseriiklikus kohtus või muus riiklikus asutuses on algatatud mis tahes menetlus seoses riigi pädeva asutuse lõpliku otsusega kaitse taotluse kohta, mille liikmesriik on komisjonile edastanud vastavalt lõikele 4.

Muudatusettepanek    196

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 10

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 49 – lõige 9

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artiklis 50 osutatud registreerimistaotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on teinud otsuse seoses sellise registreerimistaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on riiklikus eelmenetluses teinud positiivse otsuse vastavalt lõikele 4.

välja jäetud

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 57 lõikes 2 osutatud menetlust kohaldamata.;

 

Muudatusettepanek    197

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 50

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Artikkel 50

„Artikkel 50

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväidete esitamiseks

Taotluse läbivaatamine komisjoni poolt ja selle avaldamine vastuväidete esitamiseks

1.  Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead ning võtab arvesse kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetluse tulemust.

1.  Komisjon kontrollib registreerimistaotlusi, mis ta saab vastavalt artikli 49 lõigetele 4 ja 5. Komisjon vaatab pärast kontrollimise ning asjaomase liikmesriigi tehtud vastulausete ja vastuväidete menetlust saadud taotlused läbi, et teha kindlaks ilmsed vead.

Komisjoni tehtav kontrollimine ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud alates liikmesriigilt taotluse saamise kuupäevast. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon selle viivituse põhjused taotlejatele kirjalikult.

Komisjoni tehtav kontrollimine ei tohiks kesta kauem kui kuus kuud alates liikmesriigilt taotluse saamise kuupäevast. Kui nimetatud ajavahemik on pikem, esitab komisjon selle viivituse põhjused taotlejatele kirjalikult.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.

Komisjon avaldab vähemalt iga kuu selliste nimetuste loetelu, mille registreerimise taotlused on talle esitatud, ning taotluste esitamise kuupäeva.

2.  Kui komisjon leiab lõike 1 alusel tehtud kontrollimise tulemusel, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste või artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste osas on täidetud seoses III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotlustega, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas:

2.  Kui komisjon leiab lõike 1 alusel tehtud kontrollimise tulemusel, et artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste või artikli 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste osas on täidetud seoses III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotlustega, avaldab ta Euroopa Liidu Teatajas:

a)  II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite;

a)  II jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul koonddokumendi ja tootespetsifikaadi avaldamise viite;

b)  III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul spetsifikaadi.“

b)  III jaotises sätestatud kava raames esitatud taotluste puhul spetsifikaadi.“

Muudatusettepanek    198

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 53 – lõiked 2 ja 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

[...]

välja jäetud

Muudatusettepanek    199

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 14 a (uus)

Määrus (EL) nr 1151/2012

Artikkel 53

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

14 a)  Artikkel 53 asendatakse järgmisega:

Artikkel 53

Artikkel 53

Tootespetsifikaadi muutmine

Tootespetsifikaadi muutmine

1.  Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

1.  Õiguspärast huvi omav rühm võib taotleda tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmist.

Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

Taotlustes kirjeldatakse ja põhjendatakse taotletud muudatusi.

2.  Kui spetsifikaadis tehakse üks või mitu olulist muudatust, kohaldatakse muutmistaotluse suhtes artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

2.  Tootespetsifikaadi muudatused liigitatakse vastavalt nende olulisusele kahte kategooriasse: liidu muudatused, mis nõuavad vastulausete ja vastuväidete menetlust liidu tasandil ning standardmuudatused, millega tuleb tegeleda liikmesriigi või kolmanda riigi tasandil.

 

Muudatus on liidu tasandi muudatus, kui

 

a) see hõlmab kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetuse muutmist;

 

b) sellega kaasneb risk selliste seoste moonutamiseks, mis hõlmavad artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud kaitstud päritolunimetusi ja artikli 5 lõikes 2 osutatud kaitstud geograafilisi tähiseid;

 

c) sellega kehtestatakse tootmismeetodi või toorainete ja koostisosade muudatused, mis tingivad garanteeritud traditsioonilise toote traditsioonilisest valmistus- ja kasutusviisist kõrvalekaldumise;

 

d) see sisaldab uusi piiranguid toote turustamisele.

 

Kõik muud tootespetsifikaadi muudatused on standardmuudatused. Standardmuudatusteks loetakse ka ajutist muudatust, mis puudutab tootespetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, või ajutist muudatust, mis on vajalik seoses pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.

 

Liidu muudatused peab heaks kiitma komisjon. Heakskiitmise menetlus peab järgima mutatis mutandis artiklites 49–52 sätestatud menetlust.

Kui taotletakse väikeste muudatuste tegemist, võtab komisjon need vastu või lükkab need tagasi. Selliste muudatuste vastuvõtmise puhul, millega kaasneb artikli 50 lõikes 2 osutatud elementide muutmine, avaldab komisjon need elemendid Euroopa Liidu Teatajas.

Standardmuudatused kiidab heaks liikmesriik, kelle territooriumil asjaomase toote geograafiline piirkond asub ja teatab nendest komisjonile. Kolmandad riigid kiidavad standardmuudatused heaks vastavalt asjaomase kolmanda riigi kohaldatavatele õigusaktidele ja teatavad nendest komisjonile.

Selleks et käsitada muudatust II jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

 

a) olla seotud toote põhiomadustega;

 

b) muuta artikli 7 lõike 1 punkti f alapunktides i või ii osutatud seost;

 

c) näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist;

 

d) mõjutada geograafilise piirkonna määratlust; või

 

e) lisada piiranguid toote või selle toorainega kauplemisele.

 

Selleks et käsitada muudatust III jaotises kirjeldatud kvaliteedikava puhul väikese muudatusena, ei tohi see:

 

a) olla seotud toote põhiomadustega;

 

b) tuua kaasa tootmismeetodi olulist muutmist; või

 

c) näha ette toote nimetuse või nimetuse osa muutmist.

 

Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.

Taotluse läbivaatamisel keskendutakse kavandatud muudatusele.

 

2 a.  Artiklit 15 kohaldatakse ka spetsifikaatide liidu muudatuse ja tüüpmuudatuste taotlustele.

3.  Selleks et lihtsustada muutmistaotluse haldusmenetlust, sealhulgas kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist ja kui muudatus puudutab spetsifikaadi ajutist muutmist, mis tuleneb kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest avaliku sektori asutuse poolt, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad muutmistaotluse menetlemise eeskirju.

3.  Selleks et lihtsustada tootespetsifikaadi liidu ja standardmuudatuste haldusmenetlust, sh sellist, kui muudatus ei hõlma koonddokumendi muutmist, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 56 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse muutmistaotluse menetlemise eeskirju.

 

3 a.  Komisjon võtab vastu suunised, milles sätestatakse tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse kohaldamise ja täitmise kriteeriumid ja ühine metoodika, et tagada nii liidu kui ka standardmuudatuste tegemise sidusus. ... [Kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] viib komisjon läbi tootespetsifikaatide liidu ja standardmuudatuste haldusmenetluse tõhususe esmase hindamise, et hinnata reformi mõju ja kohaldamise sidusust riiklikul tasandil. Hindamise järel esitab komisjon peamiste järeldustega aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, mis sätestavad muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, milles sätestatakse muutmistaotluse esitamise, vormi ja menetlemise üksikasjalikud eeskirjad ning standardmuudatustest komisjonile teatamine. Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 57 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1553587987894&uri=CELEX:32017R0625&from=EN

Muudatusettepanek    200

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 15

Määrus (EL) nr 1151/2012

I lisa – I osa – taane 22 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

  mesilasvaha.

Muudatusettepanek    201

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 3

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

Artikkel 3

Artikkel 3

Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus

Aromatiseeritud veinitoodete määratlus ja liigitus

1.  Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

1.  Aromatiseeritud veinitooted on tooted, mis on saadud veinisektori toodetest, nagu on osutatud määruses (EL) nr 1308/2013, ning mis on maitsestatud. Need on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

a) aromatiseeritud veinid,

a) aromatiseeritud veinid,

b) aromatiseeritud veinijoogid,

b) aromatiseeritud veinijoogid,

c) aromatiseeritud veinikokteilid.

c) aromatiseeritud veinikokteilid.

 

c a) alkoholitustatud aromatiseeritud veinitooted.

2.  Aromatiseeritud vein on jook,

2.  Aromatiseeritud vein on jook,

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 II lisa IV osa punktis 5 ning VII lisa II osa punktides 1 ja 3–9, välja arvatud retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 75 % toote kogumahust;

c) millele võib olla lisatud alkoholi;

c) millele võib olla lisatud alkoholi;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

e) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

e) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f) mis võib olla magustatud;

f) mis võib olla magustatud;

g) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

g) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 14,5 mahuprotsenti ja alla 22 mahuprotsendi ning üldalkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 17,5 mahuprotsenti.

3.  Aromatiseeritud veinijook on jook,

3.  Aromatiseeritud veinijook on jook,

mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–9, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c) millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;

c) millele ei ole lisatud alkoholi, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

e) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

e) millesse võib olla lisatud viinamarjavirret, osaliselt kääritatud viinamarjavirret või mõlemat;

f) mis võib olla magustatud;

f) mis võib olla magustatud;

g) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.

g) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 4,5 mahuprotsenti ja alla 14,5 mahuprotsendi.

4.  Aromatiseeritud veinikokteil on jook,

4.  Aromatiseeritud veinikokteil on jook,

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

a) mis on saadud ühest või enamast viinamarjasaadusest, mis on määratletud määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktides 1, 2 ja 4–11, välja arvatud veinid, millele on valmistamise käigus lisatud alkoholi, ja retsina vein;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

b) mille koostises punktis a osutatud viinamarjasaadused moodustavad vähemalt 50 % toote kogumahust;

c) millele ei ole lisatud alkoholi;

c) millele ei ole lisatud alkoholi;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

d) millele võib olla lisatud värvaineid;

e) mis võib olla magustatud;

e) mis võib olla magustatud;

f) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.

f) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on üle 1,2 mahuprotsendi ja alla 10 mahuprotsendi.

 

4 a.  Käesoleva määruse tähenduses on alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode jook,

 

a) mis on saadud lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud tingimustel;

 

b) on läbinud alkoholitustamise kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimustega;

 

c) mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 0,5 mahuprotsendi.

 

4 b.  Aromatiseeritud veinitoodete puhul kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 606/2009 (mida on muudetud 2. augusti 2017. aasta delegeeritud määrusega (EL) 2017/1961 määratletud veinivalmistustavu.“

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L0680&from=EN

Muudatusettepanek    202

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4)  Artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„4.  Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.“

 

Muudatusettepanek    203

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

4 a)  Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

Artikkel 5

Artikkel 5

Müüginimetused

Müüginimetused

1.  Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.

1.  Liidus turule lastud aromatiseeritud veinitoote puhul kasutatakse müüginimetusi, mis on sätestatud II lisas, tingimusel et see toode vastab kõnealuses lisas vastavatele müüginimetustele sätestatud nõuetele. Müüginimetustele võib lisada määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktis o määratletud üldtunnustatud nimetuse.

2.  Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.

2.  Juhul kui aromatiseeritud veinitoode vastab enam kui ühele müüginimetusele sätestatud nõuetele, on lubatud kasutada üksnes ühte nendest müüginimetusest, välja arvatud juhul, kui II lisas on sätestatud teisiti.

3.  Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.

3.  Sellise alkohoolse joogi kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ei kasutata koos mis tahes müüginimetusega täiendavaid sõnu või väljendeid, näiteks „samasugune”, „liiki”, „stiili”, „valmistatud”, „maitsega” või muid samalaadseid täiendeid.

4.  Müüginimetusi võib täiendada või asendada käesoleva määruse kohaselt kaitstava geograafilise tähisega.

4.  Müüginimetusi võib täiendada või asendada määruse (EL) nr 1151/2012 kohaselt kaitstava aromatiseeritud veinitoote geograafilise tähisega.

5.  Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.

5.  Ilma et see piiraks artikli 26 kohaldamist, ei täiendata müüginimetusi veinitoodete puhul lubatud kaitstud päritolunimetuste ega kaitstud geograafiliste tähistega.

 

5 a.  Kui aromatiseeritud veinitooteid kavatsetakse eksportida kolmandatesse riikidesse, võivad liikmesriigid lubada kasutada II lisas sätestatutest erinevaid müüginimetusi, kui selliseid müüginimetusi nõutakse kõnealuste kolmandate riikide õigusaktides. Need müüginimetused võib esitada keeltes, mis ei ole liidu ametlikud keeled.

 

5 b.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 33, et täiendada käesoleva määruse II lisa, võtmaks arvesse tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbija teabevajadust.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0251&qid=1553072283950&from=EN)

Muudatusettepanek    204

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b)  Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige:

 

„3 a)  Aastakäigu võib esitada tootemärgistusel, tingimusel, et viinamarjasaadus moodustab vähemalt 75 % kogumahust ja vähemalt 85 % toote valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal.“

Muudatusettepanek    205

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 7a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 c)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 7a

 

Toitumisalane teave

 

1.  Aromatiseeritud veinitoodete toitumisalane teave, mille puhul võib piirduda ainult energeetilise väärtusega, esitatakse märgistusel.

 

2.  Energeetiline väärtus

 

a) see esitatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega ning eelkõige sümboliga (E) energia kohta;

 

b) see arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 XIV lisas loetletud ümberarvestuskoefitsientide alusel;

 

c) väljendatakse keskmistes väärtustes, mille aluseks on

 

i) tootja analüüs aromatiseeritud veinitoote kohta või

 

ii) arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi.

 

d) väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel, et tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud.“

Muudatusettepanek    206

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 d (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 7b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 d)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 7b

 

Koostisosade loetelu

 

1.  Aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitatakse etiketil või muu vahendiga, kui pudelile või muule mahutile kleebitud etiketiga, tingimusel et etiketil oleks sellega selge ja vahetu seos. Koostisosade loetelu ei tohi esitada koos muu teabega, millel on kaubanduslik või turunduslik eesmärk.

 

2.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitamist käsitlevate eeskirjade täpsustamiseks. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktid hiljemalt 18 kuud pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    207

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

I lisa – lõige 1 – a osa – punkt iii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a)  I lisa A osa punktile 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„iii a) piiritusjoogid (kuni 1 % üldkogusest).“

Muudatusettepanek    208

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – lõige 2 – punkt f

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 b)  Artikli 23 lõike 2 punkt f asendatakse järgmisega:

f) muud süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel.

f) muud looduslikud ained, millel on samalaadne toime kui eespool nimetatud saadustel,“

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02009R0428-20161116

Muudatusettepanek    209

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – A osa – lõige 3 – taane 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 c)  II lisa A osa punkti 3 esimene taane asendatakse järgmisega:

– millele on lisatud alkoholi ja

„– millele võidakse lisada alkoholi ja

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0251&qid=1561361094216&from=EN

Muudatusettepanek    210

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 d (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – B osa – lõige 8 – taane 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

7 d)  II lisa B osa punkti 8 esimene taane asendatakse järgmisega:

– mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

– mis on saadud eranditult punasest ja/või valgest veinist;

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0251&qid=1561361094216&from=EN

Muudatusettepanek    211

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 e (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – C a osa (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 e)  II lisasse lisatakse järgmine osa:

 

„C a osa

 

ALKOHOLITUSTATUD AROMATISEERITUD VEINITOOTED

 

1)  Alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode või alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud aromatiseeritud veinitoote nimetus)

 

Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 4 a antud määratlusele.“

Muudatusettepanek    212

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik -1 (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 22a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

V peatükki lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 22a

 

Tootmisharudevahelised kokkulepped

 

1.  Erandina määruse (EL) 1308/2013 artiklites 164 ja 165 sätestatust võib asjaomane liikmeriik juhul, kui määruse (EL) 1308/2013 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelist organisatsiooni, kes tegutseb äärepoolseimas piirkonnas, käsitatakse kui ühe või mitme konkreetse toote tootmise või turustamise või töötlemise esindajat, teha nimetatud organisatsiooni taotlusel selle organisatsiooni poolt kehtestatud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevuse pikendamise võimalusega üheaastaseks ajaperioodiks kohustuslikuks teiste ettevõtjate, sealhulgas üksikute ettevõtjate jaoks, kes tegutsevad kõnealuses äärepoolseimas piirkonnas ja ei ole selle organisatsiooni liikmed.

 

2.  Juhul, kui tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevaid eeskirju lõike 1 kohaselt laiendatakse ja kui nende eeskirjadega hõlmatud tegevused kujutavad endast üldist majandushuvi ettevõtjate jaoks, kelle tegevus on seotud toodetega, mis on mõeldud viimiseks ainult selle äärepoolseima piirkonna kohalikule turule, võib liikmesriik pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist otsustada, et üksikud ettevõtjad või nende ettevõtjate rühmad, kes ei ole selle organisatsiooni liikmed, kuid tegutsevad kõnealusel turul, maksavad nimetatud organisatsioonile kõik või osa oma liikmete makstavatest rahalisest toetusest ulatuses, mis katab kõnealuste tegevuste elluviimiseks tehtud otsesed kulud.

 

3.  Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist kokkulepetest, mille kohaldamisala on käesoleva artikli kohaselt laiendatud.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on kohandada tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevaid eeskirju laiendavad eeskirjad äärepoolseimate piirkondade oludele. Need organisatsioonid on hädavajalikud selliste äärepoolseimate sektorite arenguks, mille turgudel esineb hinnaerinevusi. Need organisatsioonid kehtestavad andmete kogumise või levitamise meetmed ja nimetatud lepingute alusel saadud sissemakseid peaks liikmesriik suutma laiendada kõigile kohalikule turule viidud põllumajandustoodetele, ilma et tehtaks vahet nende päritolul.

Muudatusettepanek    213

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:

2.  Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase määra ulatuses, mis võrdub:

Muudatusettepanek    214

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 278,41 miljonit eurot

Muudatusettepanek    215

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot

—  Assoorid ja Madeira: 106,21 miljonit eurot

Muudatusettepanek    216

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Kanaari saared: 257 970 000 eurot

—  Kanaari saared: 268,42 miljonit eurot

Muudatusettepanek    217

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 26 900 000 eurot

Muudatusettepanek    218

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot

—  Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot

Muudatusettepanek    219

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Kanaari saared: 69 900 000 eurot

—  Kanaari saared: 72 700 000 eurot

Muudatusettepanek    220

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 a (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 32 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikli 32 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

4.  Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse, uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki, kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga.

4.  Enne kui alustatakse mis tahes kaubandusläbirääkimisi, millel võib olla mõju äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele, viib liit läbi selliste läbirääkimiste võimalike tagajärgede uuringud, analüüsid ja mõju hindamised ning kohandab oma läbirääkimisvolitusi, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid piiranguid ja välistada negatiivne mõju nendele piirkondadele. Komisjon lähtub selliste mõju hindamiste puhul ÜRO kehtestatud asjakohastest kriteeriumidest.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0228&from=EN)

Muudatusettepanek    221

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses.

2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23,93 miljoni euroga aastas.

Muudatusettepanek    222

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.

3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 7,11 miljonit eurot.

Muudatusettepanek    223

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Veine, mis on turule viidud või märgistatud enne kohaldatavate sätete rakendamist ja mis ei vasta käesoleva määruses kehtestatud kirjeldustele, võib turustada kuni varude ammendumiseni.

Selgitus

Muudatusettepanek puudutab ainult veine, mis on märgistatud enne uue määruse jõustumist, eelkõige selles osas, milles käsitletakse uusi märgistusnõudeid.

Muudatusettepanek    224

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti ga ja artikli 119 lõiget 3a kohaldatakse alates ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    225

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 119 lõike 1 punkti gb ja artikli 119 lõiget 3b kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 122 punktis va osutatud delegeeritud õigusakti jõustumist.

Muudatusettepanek    226

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7a kohaldatakse alates ... [18 kuud pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Muudatusettepanek    227

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Määruse (EL) nr 251/2014 artiklit 7b kohaldatakse alates teise täieliku turustusaasta algusest pärast selles artiklis osutatud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek    228

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 7 a

 

Komisjon esitab 30. juuniks 2021 Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, millega laiendatakse veinitoodete koostisosade ja toitumisalase teabe esitamise eeskirju muudele alkohoolsetele jookidele.

  • [1]  ELT C 62, 15.2.2019, lk 214.
  • [2]  ELT C 86, 7.3.2019, lk 173.

SELETUSKIRI

Komisjoni väljapakutud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformikava ei ole probleemide lahendamiseks piisav. Alates 2014. aastast puudutab põllumajandusettevõtjate sissetulekute kriis suuremat osa tootmisest, mis mõjutab veidi enam põlvkondade pealekasvu põllumajandusega tegelevas rahvastikuosas. Euroopa tarbijad ei ole kunagi varem oma toidule nii suurt tähtsust omistanud ega mõista, miks liit ei tee rohkem, et tagada oma toodete kvaliteet ja nende tootjate väärikus.

On aeg võtta kokku müüdid 1990. aastatest, kui turule orienteeritus püsis otsekui ühise põllumajanduspoliitika püha tõde, samas kui toiduainete kaubanduse, toidutööstuse ja turustamise sektorite monopoolne koondumine ei olnud kunagi varem olnud nii jõulised. Ajal, mil mitmepoolsus väheneb ja teeb ruumi ennenägematule kaubandussõjale, peab liit tagama oma strateegilise sõltumatuse ning leidma taas üles vahendid oma toiduainetega varustamise sõltumatuse saavutamiseks, sest vastasel juhul sillutab tema ebatõhusus iga päev veidi enam teed neile, kes tahavad Euroopa ülesehituse kahtluse alla seada.

Ilma illusioonideta võimaluse suhtes lõpetada läbirääkimised enne ametiaja lõppu nende liiga hilise käivitamise ja järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud ebakindluse tõttu, otsustas raportöör kasutada ära komisjoni väga ebapiisavat ettepanekut, et esitada oma idee ühist turukorraldust käsitleva määruse põhjalikust uuestisõnastamisest, et muuta see tõeliseks põllumajanduskriiside juhtimise määruseks.

Komisjoni kavandatud eksporditoetuste lõpetamine on vajalik, võttes arvesse meie rahvusvahelisi kohustusi. Siiski tähendab see seda, et kui tahame lõpetada tasakaalustamatuse eksportimise siseturule, vajame kriiside juhtimise vahendeid. Vahendid on määruses juba olemas ning 2013. aasta reform on neid tugevdanud. Toetuse kehtestamine piimatootmise vabatahtlikuks vähendamiseks 2016. aastal näitas, et seda liiki vahendid on tõhusad ja nende suhtes on võimalik liidus üksmeelele jõuda. Ent reageerimist vahendite koondamisel ühisturu tõeliseks juhtimiseks tuleb parandada ning sellele aitab kaasa komisjoni kavandatud kriisireservi läbivaatamine. Raportööri jaoks ei tähenda see komisjoni volituste piiramist ega vahendite automaaste käivitamise juurde naasmist – otse vastupidi: komisjonile tuleks anda suuremad volitused, võimaldades tal, nagu igal juhtimisasutusel, kehtestada tulemusraamistikus tegevusstrateegia, mis on parlamendi ja nõukogu vahelise dialoogi alustugi.

Riiklik sekkumine (riiklik ladustamine) peab olema jätkuvalt nn viimase võimaluse turvavõrk, kui hinnad on tasakaalutasemest palju allpool, ent teiste vahendite koondamine peab võimaldama liiga suurte varude tekkimise vältimist. Raportöör teeb ettepaneku, et enamiku eraladustamiseks toetuskõlbliku toodangu puhul võiks kasutada ka avalikku turvavõrku. Lisaks teeb ta ettepaneku kehtestada täiendavatele impordimaksudele uus käivituskriteerium, et võimaldada selliste käivitushindade ja käivitusmahtude ajakohastamist, mis ei ole 20 aastat muutunud.

Selleks et algatada komisjoni kriisijuhtimisstrateegia väljatöötamine, palub raportöör koostada kaks raportit: esimene reageerimise kohta võimalikele Brexiti-järgsete kriisidele; teine eri liiki põllumajandusturgude kriiside iseloomustamise kohta.

Kogu ühist põllumajanduspoliitikat ei saa ju liikmesriikide ega riiklike strateegiakavade õlule lükata. Komisjon peab kriisiolukorras jääma ühisturu terviklikkuse tagajaks. Kuna ühine põllumajanduspoliitika ei paranda märkimisväärselt põllumajandusettevõtjate tasustamistingimusi turgude parema reguleerimise kaudu, et kindlustada põllumajandusettevõtjaid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekul, jääb see eelkõige keskkonnaküsimuste ja kliimamuutuste seisukohast jätkuvalt ebatõhusaks.

Raportöör toetab komisjoni võetud suunda liikmesriikide ja põllumajandusettevõtjate vastutuse suurendamisele näiteks tugevamate tootjaorganisatsioonide kaudu. Ent see ei tohi toimuda piirkondade arvelt ning komisjon peab määratlema oma rolli riiklikus kriisijuhtimises, et leida õige vastastikune täiendavus erasektori riskijuhtimisega, mille tagavad põllumajandusettevõtjad ja nende organisatsioonid. Rahalised ettevaatusabinõud, nagu kindlustused ja vastastikused fondid, ei saa asendada riiklikku sekkumist, sest need ei ole kuidagi abiks tasakaalustamatu läbirääkimispositsiooni tõttu alaliselt madalseisus ja funktsioonihäirete käes vaevlevate turgude tingimustes.

Selleks et teha edusamme ettevõtjate vastutuse suurendamisel, teeb raportöör ettepaneku kõrvaldada parlamendi jätkuvas olulises töös finantsmääruse läbirääkimistel viimanegi ebakindlus seoses põllumajandustootjaile antud võimalustega korraldada paremini oma tegevust seoses Endivesi kohtuasjaga. Siiski nõuab raportöör artikli 222, mida kutsutakse kartelle pooldavaks artikliks, väljajätmist, sest kokkulepete sõlmimise lubamine, isegi ajutiselt, et heastada ülemäärase dereguleerimise tagajärgi, on vastuvõetamatu.

Raportöör teeb ettepaneku laiendada sätteid, milles käsitletakse järelevalvet praegu juustu, singi või veiniga seotud kehtiva pakkumise üle, kõigile kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähisega toodetele, aga ka kõigile ametliku kvaliteedimärgisega toodetele ning kõigile uutele täiendavatele vabatahtlikele, eelkõige tervisega seotud kvaliteedimärgistele.

Oma tegevuse paremini korraldanud tootjad on võimelised osalema lisaväärtuse õiglasemal sektoritesisesel jaotamisel. Erasektori riskijuhtimise ja avaliku sektori riskijuhtimise vaheline vastastikune täiendavus peaks tooma kaasa turgude parema toimimise ja seega suurendama toodangu turustamisest tulenevaid põllumajandusettevõtjate sissetulekuid.

Seega teeb raportöör ettepaneku kehtestada tingimus vahekokkuvõtte tegemiseks 30. juunil 2024, et parandada strateegiakavasid ja ühist turukorraldust käsitlevate määruste üldist tulemuslikkust. Tuleb kaaluda strateegiaid, kuidas vabaneda tootmiskohustusega sidumata toetusest, mida meie rahvusvahelised partnerid jätkuvalt üha enam kritiseerivad, nagu näitas hiljutine Ameerika Ühendriikide rünnak Hispaania lauaoliivide vastu. Pikas perspektiivis on vaja hüljata killustatud lähenemisviis, et viia kooskõlla kõik võimendusvahendid, mis võimaldavad turgude ja sissetulekute kontratsüklilist juhtimist, sh märkimisväärselt tugevdatud toiduabiprogramm ja paindlikum agrokütuste poliitika, et seada toiduga kindlustatus toiduga mitteseotud kasutusviiside ees prioriteediks ja vähendada põllumajandusturgude ebastabiilsust.

Raportöör märgib, et komisjoni ettepanek ei sisalda ühtegi sätet muudatuste kohta õigusaktides, mis on lisatud finantsdirektiivide ja -määruste läbivaatamisel (Barnier’ direktiivid), kusjuures põllumajanduslikud toorained on nüüd osa järelevalveraamistikust, mille ülesandeid täidavad finantsturgude reguleerimise eest vastutavad ametiasutused. Määruse (EL) nr 596/2014 artikli 25 lõikes 1 ja direktiivi 65/2014/ EL artikli 79 lõikes 7 osutatakse siiski kõnealusele määrusele ning sätestatakse koostööalased kohustused komisjonile põllumajandustoodete valdkonnas.

Selleks et leevendada seda iseloomulikku puudust, mis iseloomustab põllumajanduse ees vastutavate komisjonisiseste teenistuste marginaliseerimist, teeb raportöör ettepaneku osutada sellele koostöökohustusele ja lisada sätteid, millega muudetakse automaatseks teabe, eelkõige impordilitsentside või riiklike varude alase teabe edastamine liikmesriikidelt komisjonile. Samuti tuleks täiendada artiklit 233, andes komisjonile volituse nõuda elektrooniliste kauplemisplatvormide kasutamist, et suurendada kõige läbipaistmatumate börsiväliste turgude läbipaistvust.

Üldiselt nõuab raportöör raportit uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate, eelkõige plokiaheltehnoloogia kasutamise kohta, et parandada turgude toimimist ja vähendada halduskoormust. Kuigi töörühma põllumajandusturgude toimimist käsitlevas raportis oli rõhutatud seda teemat 2016. aastal, ei ole komisjon teinud ühtegi ettepanekut kõnealuses valdkonnas, samas kui lihtsustamine ja kaasajastamine peaksid olema võtmesõnad.

Raportöör soovitab samuti laiendada tootmisharudevaheliste organisatsioonide volitusi läbipaistvuse ja kvaliteedi osas. Kooskõlas komisjoni ettepanekuga ühenduse standardite järgimise kohta veini transiitveo vallas, teeb raportöör ettepaneku suurendada turustuseeskirjadega hõlmatud toodete arvu, et liikuda Euroopa ja kolmandate riikide põllumajandustootjate võrdsema kohtlemise poole.

Seoses viinamarjakasvatussektorit käsitlevate sätetega nõuab raportöör istutuslubade andmise korra säilitamist kauem kui 2030. aastani, säilitades samal ajal kohustuse teha 2030. aastal hindamine, et võimaldada kutseorganisatsioonidel arvamust avaldada. Raportöör on vastu komisjoni ettepanekule, mille eesmärk on muuta kaitstud päritolunimetuste mõiste määratlust, viies selle kooskõlla intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus sisalduva määratlusega, ning palub, et selle asemel võetaks üle rahvusvahelise Lissaboni lepingu määratlus. Raportöör kiidab heaks komisjoni ettepaneku anda luba uute veiniviinamarjasortide kasutamiseks, sh päritolunimetusega veinide jaoks.

Raportöör on arvamusel, et alkoholitustatud veinide suhtes ei saa kohaldada sama korda kui veini suhtes, sest need ei vasta ühise turukorralduse määruse VII lisa II osas sätestatud määratlusele. Alkoholi puudumist tuleb kompenseerida kunstlike lõhna- ja maitseainete lisamisega, mis nõuab tööstuslikku protsessi. Raportöör on arvamusel, et oluline on vastata tarbijate nõudmisele suurema läbipaistvuse järele. Teavet veini kalorisisalduse ja koostisosade kohta peab olema võimalik esitada etiketil või koostisosade puhul elektrooniliselt.

12.2.2019

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

Saaja: põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks
(COM(2018)0394 – C8‑0246/2018 – 2018/0218(COD))

Arvamuse koostaja: Maria Heubuch

LÜHISELGITUS

ELi kohustus järgida poliitikavaldkondade arengusidusust on kodifitseeritud Lissaboni lepingu artiklis 208. Selles artiklis lubab EL võtta arengueesmärke arvesse kõigis poliitikavaldkondades, mis tõenäoliselt mõjutavad arengumaid, ja vältida selliste poliitikavaldkondade vahelisi vastuolusid. Toiduga kindlustatus ja säästev põllumajandus on ELi arengukoostöö esmatähtsad valdkonnad. Sellekohases ELi poliitikaraamistikus[1] (2010) rõhutatakse poliitikavaldkondade arengusidususe tähtsust ülemaailmse toiduga kindlustatuse tagamisel ja juhitakse tähelepanu ELi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP).

ÜPP ebakõla arengueesmärkidega on küll vähenenud, eriti pärast eksporditoetuste järkjärgulist kaotamist, kuid tekitab endiselt probleeme. Negatiivne mõju arengule on muu hulgas tingitud ÜPP turutoetusmeetmetest, mille eesmärk on reguleerida ja tugevdada ELi turgu, kuid mis moonutavad kaubandust ja kahjustavad arenguriikide põllumajandusturge.

Käesoleva muutmismäärusega muudetakse kehtivaid õigusakte, mis on osa ÜPPst, sealhulgas määrus nr 1308/2013 põllumajandustoodete ühise turukorralduse kohta, millega reguleeritakse Euroopa ühist turukorraldust. Meetmed hõlmavad riiklikku sekkumist ja eraladustamistoetust, erakorralisi meetmeid turuhäirete korral, k.a eksporditoetus, turustamisstandardeid jms. Euroopa Komisjoni ettepanek jätab enamiku ühise turukorralduse määrusest muutmata. Uue seadusandliku ettepaneku analüüs poliitikavaldkondade arengusidususe seisukohalt näitab, et poliitikavaldkondade arengusidususe tagamise vajadust ei ole veel selgelt rõhutatud ning ületootmisest ja dumpingulaadsetest võtetest tingitud varasematest turukriisidest saadud õppetunde ei ole piisavalt arvesse võetud.

Näiteks ELi piimasektoris on ületootmine põhjustanud mitu korda järjest kriise, millele ÜPP kohaselt vastati kaitsemeetmega, andes abi piimapulbri ladustamiseks. See toetus koos piimapulbri suurenenud ekspordiga Lääne-Aafrikasse Burkina Fasosse tekitas olukorra, kus ELi piim oli kolm korda odavam kui kohalik piim. Seepärast olid sellised lahendused vastuolus arengueesmärkidega, eelkõige kestliku arengu eesmärgiga nr 2, kuna need hävitasid kohalikud turud ja seadsid ohtu väiksemate tootjate toimetuleku.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku muuta määrust, et kehtestada rangem kohustus tagada poliitikavaldkondade arengusidusus ning et vähendada ülepakkumist Euroopa turgudel ja ennetada kriise:

–  rangem kohustus tagada poliitikavaldkondade arengusidususe, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe järgimine;

–  ülepakkumise vähendamine tootmismahu vabatahtliku vähendamise süsteemiga, mis võetakse kasutusele suurte turuhäirete korral;

–  piimasektori kriiside ennetamine ja vältimine, laiendades ELi piimaturu vaatlusrühma järelevalveülesandeid ja käivitades tasakaalustamatuse korral kriisimehhanismi.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 118 esimest lõiku ja artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2, artiklit 114, artikli 118 esimest lõiku ja artiklit 349 ning artiklit 208,

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, kooskõlas kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist tervisliku toidu tootmise eesmärgil ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  ÜPP ülemaailmse mõõtme ja mõju arvesse võtmiseks tuleks tagada sidusus ja järjepidevus liidu muude välispoliitikapõhimõtete ja vahenditega, eelkõige arengukoostöös ja kaubanduses. Liidu pühendumus poliitikavaldkondade arengusidususele nõuab põllumajanduspoliitika kujundamisel arengueesmärkide ja -põhimõtetega arvestamist, eelkõige tagamaks, et need on kooskõlas kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kokkuleppega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel ning nende tegevuse mõju eest arenguriikidele. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 peab ÜPP rakendamine olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Poliitikavaldkondade sidususe järgimiseks ei tohiks käesoleva määruse alusel võetavad meetmed ohustada arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ega liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmist vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb arengueesmärke arvestada kõigis ELi meetmetes, mis tõenäoliselt arenguriike mõjutavad. Arenguriikide põllumajanduse arengu soodustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised ülesanded. ÜPP mõjutab eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade kohalikele tootjatele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste muudatusi. Eriti tähtis on see, et komisjon korraldaks ettevalmistuse ajal asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertidega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

(4)  Määruse (EL) nr 1308/2013 II lisas on sätestatud teatavad määruse kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid käsitlevad mõisted. Suhkrusektorit käsitlevad mõisted, mis on sätestatud kõnealuse lisa II osa B jaos, tuleks välja jätta, sest need ei ole enam kohaldatavad. Selleks et ajakohastada kõnealuses lisas nimetatud muid sektoreid käsitlevad mõisted, võttes arvesse uusi teaduslikke andmeid või turu arengut, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis sisaldavad nende mõistete määratluste muudatusi. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja sotsiaalpartneritega ning partneritega kolmandatest riikidest. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Seega tuleks välja jätta kõnealuse lisa II osa A jao punktis 4 komisjonile antud õigus muuta inuliinisiirupi määratlust.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a)  Seega tuleks arenguriikides asuvaid partnereid aidata geograafiliste tähiste ja märgiste süsteemi arendamisel. Neid peaksid seejärel tunnustama ka liit ja selle liikmesriigid.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotluse esitanud liikmesriiki tegutsevate sidusrühmade huvisid.

(15)  Liikmesriigi pädeva asutuse tehtud hindamine on menetluse oluline osa. Liikmesriikidel on teadmised, oskusteave ning juurdepääs andmetele ja asjaoludele, mistõttu on neil parimad võimalused hinnata, kas esitatud teave on õige ja tõepärane. Seetõttu peaksid liikmesriigid tagama, et hindamise tulemus, mis on nõuetekohaselt dokumenteeritud koonddokumendis, milles esitatakse toote spetsifikatsiooni asjaomaste osade kokkuvõte, on usaldusväärne ja õige. Võttes arvesse subsidiaarsuse põhimõtet, peaks komisjon seejärel taotlused läbi vaatama, tagamaks, et neis ei ole ilmseid vigu ning et arvesse on võetud liidu õigusakte ja väljaspool taotlevat liikmesriiki ja väljaspool liitu tegutsevate sidusrühmade huvisid.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediiditagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga peaksid liikmesriikide meetmed järgima WTO ministrite otsuses sätestatud eeskirju. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud eeskirjadele.

(27)  Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediiditagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga võivad liikmesriigid tugevdada liidu õiguse kohaseid riiklikke meetmeid, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 208 ja kestliku arengu tegevuskava 2030 kohast poliitikavaldkondade arengusidusust. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud eeskirjadele. Sellega seoses tuleb alati kaitsta poliitikavaldkondade arengusidusust ja tuleb tagada, et meetmed ei kahjusta arenguriike konkurentsitingimuste moonutamisega.

Selgitus

Poliitikavaldkondade arengusidususe tagamiseks tuleb poliitikameetmete puhul, mis tõenäoliselt mõjutavad arengumaid, võtta arvesse arengukoostöö eesmärke. ELi põllumajanduspoliitika mõjutab teisi riike ja eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Põllumajandustooteid eksportiva riigi kaubandusettevõtted ja rahvusvaheline toiduabi mõjutavad otseselt rahvusvahelisi turutingimusi. Seega tuleb arvesse võtta nende muutuste tagajärgi arenevatele põllumajandusturgudele.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  I osasse lisatakse artikkel 2a:

 

Artikkel 2a

 

Poliitikavaldkondade arengusidusus

 

ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt võetakse käesoleva määruse rakendamisel arvesse arengukoostöö eesmärke, kaasa arvatud ÜROs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides heaks kiidetud eesmärke. Käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed ei ohusta arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust.

 

Riiklik sekkumine ja eravarude loomine ei avalda arenguriikidele negatiivset mõju ja on kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtetega. Riigipoolse sekkumise ja eravarude loomisega seotud toodete hiljem toimuv müük ei avalda negatiivset mõju arenguriikide turgudele.

Selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb ELi arengupoliitika eesmärkidega arvestada kõigi meetmete puhul, mis mõjutavad tõenäoliselt arenguriike. Arenguriikide põllumajanduse arengu soodustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised ülesanded. ELi põllumajanduspoliitika mõjutab teisi riike ja eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida võimalikku kahjulikku mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade tootjatele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 7a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 7a

 

Koguste vabatahtlik vähendamine

 

Kehtestatakse koguste vabatahtliku vähendamise võimalus. Selline sekkumine on võimalik siis, kui komisjon otsustab, et sektoris esineb tõsiseid turuhäireid (määruse 1308/2013 artikli 1 lõike 2 loetelu järgi). Tootjad võivad siis vabatahtlikult vähendada oma tootmismahtu komisjoni määratud ajavahemiku jooksul, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

 

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud akte, millega kehtestatakse:

 

  suurim tarnekogus/maht

 

  periood, mil toimub vähendatud tootmine

 

  hüvitise suurus nendele tootjatele, kes koguseid vähendavad

 

  trahvi suurus nendele tootjatele, kes sellel perioodil tootmist suurendavad

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 16 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega

1.  Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb:

1.  Riikliku sekkumise raames ostetud tooteid müües tuleb:

a)  vältida turu mis tahes häirimist,

a)  vältida liidu turu või kolmandate riikide turgude mis tahes häirimist,

b)  tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine ning

b)  tagada ostjate võrdne ligipääs kaupadele ja võrdne kohtlemine,

c)  järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

c)  järgida ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, ja

 

c a)  järgida poliitikavaldkondade arengusidusust, lähtudes ELi toimimise lepingu artiklist 208.

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Lisatakse järgmised sätted, et tagada riikliku sekkumise kooskõla ELi toimimise lepingu artikliga 208, mis nõuab poliitikavaldkondade arengusidusust (punkt e). Eelkõige ei tohiks toodete müümine segada kolmandate riikide turge ega ka liidu turgu (punkt a). Lisaks ei müüda tooteid hinnaga, mis on asjaomasest riiklikust sekkumishinnast madalam –, olenemata sellest, kas tegemist on kindlaksmääratud hinnaga vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile a või maksimaalse hinnaga vastavalt artikli 15 lõike 1 punktile b.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

VIIa peatükk – artikkel 205 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(26 a)  III osas lisatakse VIIa peatükk:

 

VIIa peatükk

 

Artikkel 205a

 

Poliitikavaldkondade arengusidususe seire

 

1.  Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 208 tuleb ÜPP mõju arenguriikide toidusüsteemidele ning pikaajalisele toiduga kindlustatusele korrapäraselt ja sõltumatult hinnata. Seire puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldab liidu ja arengumaade vahelise põllumajanduse ja toidu kaubandusvoog

 

i)  toidu tootmisele, töötlemisele ja tarnele vähim arenenud riikides,

 

ii)  kohalikele väiketootjatele ja naissoost põllumajandustootjatele,

 

iii)  arenguriikide seisukohast tundlikele toodetele,

 

iv)  toodetele sektoritest, kus on eraldatud ÜPP tootmiskohustusega seotud toetusi ja kus on kasutatud ÜPP kriisiohjemeetmeid.

 

2.  Hindamise käigus analüüsitakse ELi turu vaatlusrühmade andmeid, juhtumiuuringuid, säästva arengu eesmärkide täitmist ning tõendeid, mille esitavad partnerriigid ja muud asjakohased sidusrühmad nagu kodanikuühiskonna organisatsioonid. Selleks laiendatakse ELi turu vaatlusrühmade sektoripõhist ja geograafilist ulatust partnerriikide poolt tundlikeks tunnistatud toodetele ning vähim arenenud riikidele. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks hindamise ulatus ja kord.

 

3.  Kui seireandmetest nähtub, et on oht arenguriigi põllumajandustoodete ja toidu tootmist ja töötlemist või toiduga kindlustatust ebasoodsalt mõjutata, väljastab Euroopa Komisjon varajase hoiatuse, mille tulemusel alustatakse ELi ja mõjutatud põllumajanduskogukondade ning partnerriigi valitsustega konsultatsioone meetmetes kokkuleppimise eesmärgil. Mõjutatud osalistel on võimalik kasutada sotsiaalseid kaitsemeetmeid.

 

4.  Kui varajast hoiatust ei tehta, kuid ebasoodsad mõjud siiski ilmnevad, on mõjutatud osapoolel õigus esitada kaebus. Kaebused tuleb esitada Euroopa Parlamendi poliitikavaldkondade arengusidususe alalisele raportöörile ning neid käsitlevad Euroopa Komisjoni ärakuulamise eest vastutavad ametnikud. Mõjutatud rühmad ja teised huvitatud isikud võivad esitada tõendeid.

 

5.  Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruande hindamise tulemuste, saadud tõendite ja ELi poliitilise reageeringu kohta.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225 – lõik 1 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Artikli 225 punktid a–d jäetakse välja.

(27)  Artikli 225 punktid a, c ja d jäetakse välja.

Selgitus

Piimaturgu tuleb edaspidigi jälgida ja neid aruandlusnõudeid ei tohiks välja jätta.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 27 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 225 – lõik 1 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(27 a)  Artikli 225 punkt b asendatakse järgmisega:

b)  hiljemalt 30. juuniks 2014 ja 31. detsembriks 2018 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148–151, artikli 152 lõike 3 ja artikli 157 lõike 3 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

b)  iga nelja aasta järel ja esimest korda 30. juuniks 2022 turuolukorra muutumise kohta piima- ja piimatootesektoris ning eelkõige artiklite 148-151, artikli 152 lõike 3 ja artikli 157 lõike 3 toimimise kohta kõnealuses sektoris, hinnates eelkõige mõju piimatootjatele ja piimatootmisele ebasoodsates piirkondades seoses üldise eesmärgiga säilitada tootmist sellistes piirkondades ning hõlmates võimalikke algatusi, mis julgustavad põllumajandustootjaid sõlmima ühistootmislepinguid ja millele on lisatud asjakohased ettepanekud;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013R1308-20180101)

Selgitus

Piimaturgu tuleb edaspidigi jälgida ja neid aruandlusnõudeid tuleks ajakohastada.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

Viited

COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

5.7.2018

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Maria Heubuch

11.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

19.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

7.2.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Charles Goerens, Maria Heubuch, György Hölvényi, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein, Bogusław Sonik, Mirja Vehkaperä, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Stefan Gehrold, Bernd Lucke, Judith Sargentini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Asim Ademov, Czesław Hoc, Monika Hohlmeier, John Howarth, Tom Vandenkendelaere, Josef Weidenholzer, Bogdan Andrzej Zdrojewski

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Charles Goerens, Mirja Vehkaperä

EFDD

Ignazio Corrao

PPE

Asim Ademov, Stefan Gehrold, Monika Hohlmeier, György Hölvényi, Bogusław Sonik, Tom Vandenkendelaere, Anna Záborská, Bogdan Andrzej Zdrojewski

S&D

John Howarth, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Elly Schlein, Josef Weidenholzer

VERTS/ALE

Maria Heubuch, Judith Sargentini

0

 

 

2

0

ECR

Czesław Hoc, Bernd Lucke

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

26.11.2018

  • [1]  Euroopa Komisjon, komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile – ELi poliitiline raamistik, millega toetatakse arenguriike toiduga kindlustatuse probleemide lahendamisel. COM(2010)127 final. Brüssel, Euroopa Komisjon, 31. märts 2010.

EELARVEKONTROLLIKOMISJONIMUUDATUSETTEPANEKUTENA ESITATUD SEISUKOHT

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

(COM(2018)0394 – C8‑0246/2018 – 2018/0218(COD))

Eelarvekontrollikomisjoni nimel: Tomáš Zdechovský (arvamuse koostaja)

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon esitab vastutavale põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist (muu hulgas agrometsandusele keskendumise teel), toidu raiskamise vähendamist ja tervislike toitumisharjumuste alase hariduse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt ja esmajoones keskendudes tootjatele jätkusuutliku sissetuleku tagamisele, peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded. Liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

Selgitus

Liikmesriikidele võib anda suurema autonoomia ÜPP rahaliste vahendite jagamisel, kuid mõned neist kasutavad ikka veel ebaõiglast piirkonnapõhist süsteemi, kus ei võeta arvesse väikepõllumajandustootjaid, kes kõige enam abi vajavad.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Liikmesriikide eeskirju veiniviinamarjasortide liigitamise kohta tuleks muuta, et lisada varem välja jäetud veiniviinamarjasordid Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont. Tagamaks, et liidu veinitootmine muutub haiguskindlamaks ning et kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid viinamarjasorte, tuleks liidus lubada istutada veinitootmise jaoks liigi Vitis Labrusca sorte ning liikide Vitis vinifera, Vitis Labrusca sortide ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud sorte.

(9)  Liikmesriikide eeskirju veiniviinamarjasortide liigitamise kohta tuleks muuta, et lisada varem välja jäetud veiniviinamarjasordid Noah, Othello, Isabelle, Jacquez, Clinton ja Herbemont. Tagamaks, et liidu veinitootmine muutub haiguskindlamaks ning et kasutatakse muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid viinamarjasorte, tuleks liidus lubada istutada veinitootmise jaoks liigi Vitis Labrusca sorte ning liikide Vitis vinifera, Vitis Labrusca sortide ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud sorte. Luba ei tohiks siiski anda geneetiliselt muundatud sortidele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 61 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Artikli 61 lõige 1 asendatakse järgmisega: 

Käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2030 koos vahehindamisega, mille viib läbi komisjon eesmärgiga hinnata süsteemi toimimist ja esitada selle kohta vajaduse korral ettepanekuid.

„Komisjon vaatab 2023. aastal käesolevas peatükis kehtestatud viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi läbi, et hinnata selle toimimist, ja teeb vajaduse korral ettepanekuid selle tõhustamiseks.

Selgitus

2013. aasta reformiga viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi (mis asendab istutusõiguste süsteemi) kasutuselevõtmine on olnud rahuldav. Süsteem tuleks seetõttu püsivaks muuta, säilitades samal ajal hindamisnõude, et hõlbustada vajaduse korral süsteemi parandamist. Valitud hindamiskuupäev on piisavalt aegsasti enne järgmist tegevusperioodi, et hindamise tulemusi saaks selle perioodi ettevalmistamisel arvesse võtta.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 28 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 226a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a)   Lisatakse järgmine artikkel:

 

Artikkel 226a

 

Tulemusraamistik

 

1.  Komisjon kehtestab tulemusraamistiku, mis võimaldab kriisiohjekava rakendamise ajal selle kohta aru anda, seda jälgida ja hinnata.

 

2.  Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente:

 

a)  ühised tausta-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad, millel seire ja hindamine ning iga-aastane tulemusaruanne põhineb;

 

b)  sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid, mis on tulemusnäitajaid kasutades kehtestatud vastava erieesmärgi kohta;

 

c)  andmete kogumine, säilitamine ja edastamine;

 

d)  iga-aastased tulemusaruanded, milles käsitletakse kriisiohjekavade tulemusi iga aasta jooksul mõjutatud tootmise kohta;

 

e)  meetmed, mis võimaldavad ratsionaliseerida EAGFi üldist kasutamist;

 

3.  Tulemusraamistiku eesmärk on:

 

a)  hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust;

 

b)  anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru komisjonile antud õiguste kasutamise kohta kriisiennetuse ja -ohje valdkonnas;

 

c)  loobuda järkjärgult EAGFi kulutuste praegustest põhimõtetest;

 

d)  edendada põllumajandusturgude ja tulude juhtimisel vastutsüklilist lähenemisviisi, mille kohaselt põllumajandussektori reguleerija, st komisjon kasutab optimaalselt avaliku sektori vahendeid, et reageerida majandustsüklitele, kliimaalastele intsidentidele ja geopoliitilistele pingetele.

Selgitus

See võtab kokku artiklid 91 ja 113 strateegiakavade määruse eelnõus, mille kohaselt liikmesriigid peavad esitama komisjonile oma valikud ja neid põhjendama. Komisjon peab välja töötama kriisiohjestrateegia, et parlamendile ja nõukogule aru anda. Komisjoni strateegia täpsustamine on vältimatu eeltingimus, et liikmesriigid saaksid omakorda kehtestada oma prioriteedid.

31.1.2019

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks
(COM(2018)0394 – C8‑0246/2018 – 2018/0218(COD))

Arvamuse koostaja: Herbert Dorfmann

MUUDATUSETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

Selgitus

ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt peab EL võtma arvesse arengukoostöö eesmärke kõigis asjaomastes poliitikavaldkondades. Vähimarenenud riikide põllumajanduse arengu soodustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised ülesanded. ÜPP mõjutab eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb arvesse võtta, jälgida ja võimaluse korral vältida võimalikku kahjulikku mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade kohalikele tootjatele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Kaubanduslepingute väljatöötamine toob ühelt poolt kaasa põllumajandustootjate jaoks konkurentsi suurenemise rahvusvahelisel tasandil, kuid teiselt poolt avab neile uued perspektiivid. Selleks et säilitada aus konkurents ja tagada rahvusvahelises kaubanduses vastastikkus, peab Euroopa Liit tagama tema enda tootjate jaoks kehtestatud tootmisstandarditega kooskõlas olevate tootmisstandardite järgimise eelkõige keskkonna- ja tervishoiuvaldkonnas, lähtudes vastastikkuse põhimõttest.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 peab ÜPP rakendamine olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030. Poliitikavaldkondade sidususe järgimiseks ei või käesoleva määruse alusel võetavad meetmed ohustada arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ega liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmist vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb arengueesmärke arvestada kõigis ELi meetmetes, mis mõjutavad tõenäoliselt arengumaid. Arenguriikide põllumajanduse arengu soodustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised ülesanded. ÜPP mõjutab eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade kohalikele tootjatele.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Selleks et tootjad saaksid kasutada muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid ning haiguskindlamaid viinamarjasorte, ei tuleks lubada toota päritolunimetusega tooteid mitte ainult Vitis vinifera liiki kuuluvatest viinamarjasortidest, vaid ka liigi Vitis vinifera ja muude perekonna Vitis liikide ristamisel saadud viinamarjasortidest.

(10)  Selleks et tootjad saaksid kasutada muutuvate ilmastikutingimuste suhtes kohanemisvõimelisemaid ning haiguskindlamaid viinamarjasorte, ei tuleks lubada toota päritolunimetusega tooteid mitte ainult Vitis vinifera liiki kuuluvatest viinamarjasortidest, vaid ka muude perekonna Vitis liikide sortidest ja samuti erinevate perekonna Vitis liikide ristamistel saadud viinamarjasortidest.

Selgitus

Pole ühtegi õigustatud selgitust, et jätta sordid, mis ei kuulu Vitis vinifera liiki, päritolunimetusest ilma. Tuntud sorte, nagu Uhudler ja Fragolino, aretatakse traditsioonilisel viisil teatud Euroopa piirkondades, kus need on kohalikes kultuurides juurdunud ja omavad sotsiaal-majanduslikku tähtsust. Neid sorte tuleks kaitsta täpse spetsifikatsiooni abil mis tahes omastamise eest ning see tagaks ühtlasi kõrge kvaliteedistandardi.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Päritolunimetuse mõiste määratlus tuleks viia kooskõlla intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga12 (TRIPS-leping), mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/800/EÜ ja eelkõige selle artikli 22 lõikega 1, st nimetus peab näitama, et toode on pärit teatud piirkonnast või teatud kohast.

välja jäetud

__________________

 

12 Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voor (1986–1994) – lisa 1 – lisa 1C – intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (WTO) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 214).

 

13 Nõukogu 22. detsembri 1994. aasta otsus 94/800/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994), (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

 

Selgitus

Kuna me oleme säilitanud rahvusvahelises Lissaboni lepingus sätestatud päritolunimetuse mõiste määratluse, muutub kõnealune põhjendus ebaasjakohaseks, kuna selles osutatakse intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) kehtestatud teisele päritolunimetuse mõiste määratlusele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a)  Tarbijate jaoks piisava teabe tagamiseks oleks asjakohane teha määrusega (EL) nr 1169/2011 ette nähtud toitumisalase teabe ja koostisosade loetelu esitamine veini märgistamise ja esitlemise kohustuslikeks osadeks.

Selgitus

Selguse ja järjepidevuse huvides oleks parem reguleerida toitumisalast teavet ja veini koostisosi tarbijatele toidualase teabe esitamist käsitlevas määruses (EL) nr 1169/2011.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a)  Kui komisjon on kehtestanud ühised eeskirjad alkohoolsete jookide koostisosade ja toiteväärtuse märgistamise kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1169/2011 artiklis 16 ja komisjoni aruandes COM(2017)58 final, peaksid kõik viinamarjasaadused sisaldama märgistusel teavet koostisosade ja nende toiteväärtuse kohta.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)  Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediiditagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga peaksid liikmesriikide meetmed järgima WTO ministrite otsuses sätestatud eeskirju. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud eeskirjadele.

(27)  Seoses ekspordikrediidi, ekspordikrediiditagatiste ja kindlustusprogrammide, põllumajandustooteid eksportivate riiklike kaubandusettevõtete ja rahvusvahelise toiduabiga peaksid liikmesriikide meetmed järgima WTO ministrite otsuses sätestatud eeskirju, sealhulgas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 poliitikavaldkondade arengusidusust ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Kuna liit ja selle liikmesriigid on WTO liikmed, peaksid sellised riiklikud meetmed vastavalt liidu ja rahvusvahelisele õigusele vastama WTO ministrite 19. detsembri 2015. aasta otsuses sätestatud eeskirjadele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 31 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(31 a)  Komisjon väidab oma 2017. aasta märtsis avaldatud aruandes, mis käsitleb alkohoolsete jookide koostisainete ja toiteväärtuse kohustuslikku märgistamist, et ta ei näe koostisaineid ja toiteväärtust kajastava teabe esitamata jätmiseks mingit objektiivset põhjust, ning kutsub tootjaid üles koostama ühe aasta jooksul eneseregulatsiooni põhimõtet järgiva ettepaneku teabe esitamiseks kõigi alkohoolsete jookide koostisainete ja toiteväärtuse kohta. Kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks peaks eneseregulatsioonil põhinev käsitlus tagama vähemalt selle, et teave koostisainete ja toiteväärtuse kohta esitatakse toote märgisel ning et see teave vastab määruses (EL) nr 1169/2011 vabatahtlikule toidualasele teabele kehtestatud nõuetele. Komisjon peaks tootjate ettepanekuid hindama ja avaldama aruande, millele vajaduse korral lisatakse seadusandlik ettepanek, milles mikroettevõtjatele on ette nähtud asjakohased erandid.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 2a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(-1)  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 2a

 

Poliitikavaldkondade arengusidusus

 

ELi toimimise lepingu artikli 208 kohaselt võetakse käesoleva määruse rakendamisel arvesse arengukoostöö eesmärke, kaasa arvatud ÜROs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides heaks kiidetud eesmärke. Käesoleva määruse kohaselt võetavad meetmed ei või ohustada arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ning aitavad täita ELi kohustusi kliimamuutuste leevendamisel.“

Selgitus

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 208 tuleb arengueesmärke arvestada kõigis ELi meetmetes, mis tõenäoliselt arenguriike mõjutavad. Arenguriikide põllumajanduse arengu soodustamine ja ülemaailmse toiduga kindlustatuse suurendamine on ELi arengukoostöö olulised ülesanded. ELi põllumajanduspoliitika mõjutab teisi riike ja eelkõige põllumajandustoodetega kauplemist. Poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtte kohaselt tuleb jälgida ja võimaluse korral vältida võimalikku kahjulikku mõju kohalikele põllumajandusturgudele ja arengumaade tootjatele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele, mis moodustavad kas

1.  Liikmesriigid väljastavad igal aastal load uusistutustele veini tootmise jaoks, mis moodustavad kas

Selgitus

Istutustele ette nähtud load puudutavad veiniviinamarjasorte, mis on mõeldud veini tootmiseks, mitte muudeks kasutusviisideks, nagu viinamarjamahla jaoks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63 – lõige 1 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  1 % kogu nende territooriumi tegelikust viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

a)  1 % kogu nende territooriumi tegelikust veini tootmiseks kasvatatavate viinapuude kasvualast, nagu see mõõdeti eelmise aasta 31. juulil, või

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 63 – lõige 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k nende territooriumil tootjatele antud istutusõigustega hõlmatud ala, mis on 1. jaanuaril 2016 kättesaadav istutusõiguste loaks muutmiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“

b)  1 % alast, mis moodustab nende territooriumi tegeliku veini tootmiseks kasvatatavate viinapuude kasvuala, nagu see mõõdeti 2015. aasta 31. juulil, ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklitega 85h, 85i ja artikli 85k nende territooriumil tootjatele antud istutusõigustega hõlmatud ala, mis on 1. jaanuaril 2016 kättesaadav istutusõiguste loaks muutmiseks, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklis 68.“

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 64 – lõige 2 – punkt b

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Artikli 64 lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

b)   piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele;

„b)   piirkonnad, mille viinamarjaistandused aitavad kaasa keskkonna säilitamisele või viinamarjasortide geneetiliste ressursside säilitamisele;

Selgitus

Samuti peaks geneetiliste ressursside säilitamise kaasama kriteeriumina, mille alusel lubasid jagatakse, kui rahastamiskõlblikud taotlused asjaomasel aastal ületavad uueks istutamiseks saadavaloleva ala.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

„2.  Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, liigitavad liikmesriigid veiniviinamarjasordid, mida nende territooriumil võib veini tootmiseks istutada, taasistutada või pookida.

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera või Vitis Labrusca liiki või

a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või

b)  asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.

b)  asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

Kui veiniviinamarjasort jäetakse esimeses lõigus osutatud liigitusest välja, tuleb see sort välja juurida 15 aasta jooksul alates selle väljajätmisest.

 

Erandina teisest lõigust võivad liikmesriigid lubada Vitis Labrusca taasistutamist olemasolevates ajaloolistes viinamarjaistandustes, kui seeläbi ei suurene Vitis Labrusca olemasolev kasvuala.“

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 92 – lõige 1

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(8 a)  Artikli 92 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

„1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.“

„1. Käesolevas jaos kehtestatud eeskirju päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kohta kohaldatakse ainult VII lisa II osa punktides 1, 3–6, 8, 9, 11, 15 ja 16 osutatud toodete suhtes.“

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  „päritolunimetus“nimetus, mida kasutatakse artikli 92 lõikes 1 osutatud toote kindlaksmääramiseks:

a)  „päritolunimetus”piirkonna, konkreetse koha või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel riigi nimi, mida kasutatakse, et kirjeldada artikli 92 lõikes 1 osutatud toodet, mis vastab järgmistele nõuetele:

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on taastada praeguse määratluse üldine lähenemine, rõhutades, et kaitstud päritolunimetusega veini nimes kasutatakse piirkonna või konkreetse koha nime ning et inimtegur on kaitstud päritolunimetuse kontseptsioonile iseloomulik. Muudatusettepanekuga jäetakse kehtima ettepanek muuta sortide kasutamine kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks paindlikumaks.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 9 – alapunkt a

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 93 – lõige 1 – punkt a – alapunkt i

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja vajaduse korral inimteguritest;

i)  toote kvaliteet või omadused tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast ning selle iseloomulikest looduslikest ja inimteguritest;

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 11

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 96 – lõige 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7.  Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu rakendusakte, et peatada artikli 97 lõikes 2 osutatud taotluse kontrollimine, kuni siseriiklik kohus või muu riiklik asutus on otsustanud seoses sellise kaitsetaotluse vastuvõtmisega, mille kohta liikmesriik on leidnud, et tingimused riiklikus eelmenetluses on täidetud vastavalt lõikele 5.

välja jäetud

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artikli 229 lõigetes 2 või 3 osutatud menetlust kohaldamata.“

 

Selgitus

Muudatusettepanekuga püütakse lükata tagasi komisjoni ettepanek, mis muudaks kaitstud päritolunimetuste / geograafiliste tähiste süsteemi kohtupõhiseks ja võiks takistada kohtumenetluse jaoks vajaliku aja tõttu kogu süsteemi toimist. Lisaks ettevõtjatele õigusliku ebakindluse loomisele on see vastuolus põhimõttega, et siseriiklikes või Euroopa kohtutes esitatud tühistamishagi ei ole peatava toimega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119 – lõige 1 – punkt ga (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„ga)  toitumisalane teave, mis võib piirduda üksnes keskmise energeetilise väärtusega;“

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 – alapunkt a b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119 – lõige 1 – punkt gb (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a b)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„gb)  alkoholitustatud viinamarjasaadustel, mille alkoholisisaldus on alla 1,2 mahuprotsendi, peab määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) artikli 9 kohaselt olema märgistusel kohustuslik teave.“

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 18 – alapunkt b a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 119 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a)  Lisatakse järgmine lõige:

 

„4a. Energeetiline väärtus

 

a)  väljendatakse numbrite ja sõnadega või sümbolitega;

 

b)  arvutatakse määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele) XIV lisas esitatud ümberarvestuskoefitsiendi alusel;

 

c)  väljendatakse 100 ml kohta. Lisaks võib seda väljendada tarbijate jaoks kergesti äratuntava tarbimisühiku kohta, tingimusel, et tarbimisühiku suurus on märgistuses kindlaks määratud ning pakendis sisalduvate tarbimisühikute arv on teatavaks tehtud;

 

d)  väljendatakse keskmistes väärtustes, mille aluseks on

 

i)  tootja analüüs veini kohta või

 

ii)  arvutus üldiselt kehtivate ja heakskiidetud andmete järgi, mille aluseks on tüüpiliste ja iseloomulike veinide keskmised väärtused.“

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 – alapunkt a a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 122 – lõige 1 – punkt b – alapunkt va (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(a a)  Lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„va)  sätted toitumisalase teabe esitamise ja energiasisalduse arvutamise kohta;“

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149 – lõige 2 – punkt c

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(22 a)  Artikli 149 lõike 2 punkti c muudetakse järgmiselt:

c)  tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: i)selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 3,5 % liidu kogutoodangust;

„c)  tingimusel, et konkreetse tootjaorganisatsiooni puhul on täidetud kõik järgmised tingimused: i)selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus ei ületa 7,5 % liidu kogutoodangust;

ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

ii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida toodetakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 45 % selle liikmesriigi kogutoodangust ning

iii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 33 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

iii) selliste läbirääkimistega hõlmatud toorpiima kogus, mida tarnitakse konkreetses liikmesriigis, ei ületa 45 % selle liikmesriigi kogutoodangust;

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Selgitus

Tarneahelas kõrgemal asuvate ettevõtjate koondumise suhtes ei ole kehtestatud selliseid rangeid piiranguid ning paljudes liikmesriikides/piirkondades on näiteks töötlejad olulisel määral koondunud. Seetõttu tuleks tootjaorganisatsioonidel lubada toodangu suurem osa koondada, et anda neile lepinguläbirääkimistes rohkem kaalu.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149 – lõige 2 – punkt d

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(22 b)  Artikli 149 lõike 2 punkt d jäetakse välja.

d)  tingimusel, et asjaomased põllumajandustootjad ei ole ühegi teise tootjaorganisatsiooni liikmed, mis peab samuti nende nimel läbirääkimisi sarnaste lepingute üle; sellegipoolest võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel sellest tingimusest kõrvale kalduda, kui põllumajandustootjatel on kaks eraldi tootmisüksust, mis asuvad erinevates geograafilistes piirkondades;

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Selgitus

Tootjaorganisatsioonide liikmetelt ei tohiks võtta ära võimalust oma toodangut lepinguläbirääkimistes koondada.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 149 – lõige 2 – punkt e

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(22 c)  Artikli 149 lõike 2 punkt e jäetakse välja.

e)  tingimusel, et toorpiima suhtes ei ole põllumajandustootja liikmesuse tõttu ühistus kehtestatud tarnekohustust vastavalt ühistu põhikirjas sätestatud tingimustele või nimetatud põhikirjas sätestatud või sellest tulenevatele eeskirjadele ja otsustele, ning

 

 

 

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R1308&from=ET)

Selgitus

Olulise osa liidu piimatoodangust tarnivad liikmed oma ühistutele. Ühistu liikmetelt ei tohiks võtta ära võimalust oma toodangut lepinguläbirääkimistes koondada.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152 – lõige 1a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 d) Artiklisse 152 lisatakse järgmine lõige:

 

„1a.  Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon võib oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.“

Selgitus

Konkreetsed kokkulepped ja otsused, mis kuuluvad ühise põllumajanduse turukorralduse seadusandja määratletud tootjaorganisatsioonide ülesannete ja eesmärkide hulka, jäävad konkurentsieeskirjade kohaldamisalast välja, nagu Euroopa Kohus endiiviaturgu käsitlevas kohtuasjas märkis. Tegemist on väljajätmisega, mis tuleneb seadusandja poolt ühise turukorralduse peamistele osalejatele usaldatud ülesannete vajalikust täitmisest. Viide artikli 101 lõikele 1 jäetakse välja, kuna see on muutunud tähtsusetuks. See muudatusettepanek ja artikli 206 esimest lõiku käsitlev muudatusettepanek täiendavad teineteist.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 e (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 152 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 e) Artikli 152 lõike 1 punktile c lisatakse järgmine alapunkt:

 

„vii a)  kõrvalsaaduste ja tööstusjäätmete väärtustamist innustavate algatuste väljatöötamine;“

Selgitus

Ringmajanduse edendamiseks tuleks teha jõupingutusi mitte ainult kõrvalsaaduste ja jäätmete haldamiseks ja vähendamiseks, vaid ka nende väärtustamiseks uudsete viiside otsimiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 f (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 f)  Artikli 157 lõike 1 punktile c lisatakse järgmine alapunkt:

 

„vii a)  teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitsega; teabe jagamine ja uuringute teostamine, et uuendada, ratsionaliseerida, parandada ja kohandada tootmist ning vajaduse korral töötlemist ja turustamist, et viia tooted rohkem vastavusse turunõuetega ning tarbijate eelistuste ja ootustega, eriti seoses tootekvaliteedi, sealhulgas eelkõige kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toodete eripäraga, ning keskkonnakaitse, kliima ja loomade heaolu kaitsega;“

Selgitus

Tarbijad ootavad üha enam, et tootjad teeksid pidevaid jõupingutusi loomade heaolu parandamiseks ning kliimamuutuste ennetamiseks ja leevendamiseks (nt jõupingutused CO2-heitkoguste vähendamiseks). Loetelu väljajätt parandatakse.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 g (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt c – alapunkt xiv a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 g)  Artikli 157 lõike 1 punktile c lisatakse järgmine alapunkt:

 

„xiv a)  põllumajandustootjate loomade heaolu, loomatervise, keskkonna ja kliimaga seoses seadusega reguleerimata tingimuste täitmiseks kantud kulude õiglase hüvitamise jaoks standardtingimuste loomine, sh nende kulude arvutamise meetodite loomine;“

Selgitus

Lisaks väärtuse jaotamise standardtingimustele võivad tootmisharudevahelised organisatsioonid luua ka standardtingimused, milles nähakse ette praeguste standardlepingute sisu konkreetsemad elemendid, et tagada korrakohane hüvitis. See hõlmab ka seda, kuidas arvutada loomade heaolu, loomatervise, keskkonna ja kliimaga seotud mittejuriidilistele nõuetele vastavate toodete toomisega seotud lisakulude mõistlik hüvitis.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 h (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 157 – lõige 1 – punkt c – alapunkt xiv b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 h)  Artikli 157 lõike 1 punktile c lisatakse järgmine alapunkt:

 

„xiv b)  kõrvalsaaduste ja tööstusjäätmete väärtustamist innustavate algatuste väljatöötamine;“

Selgitus

Ringmajanduse edendamiseks tuleks suurendada jõupingutusi ja teha need võimalikuks mitte ainult kõrvalsaaduste ja jäätmete haldamiseks ja vähendamiseks, vaid ka nende väärtustamiseks uudsete viiside otsimiseks.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 i (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 164 – lõige 4 – punkt ca (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 i)  Artikli 164 lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:

 

„c a)  liidu eeskirjadega vastavuses olevate, eriti väärtuse jaotamist ja õiglast hüvitist käsitlevate standardlepingute ja standardtingimuste koostamine;“

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võimaldada tootmisharudevahelistel organisatsioonidel paluda laiendada standardtingimusi väärtuse jaotamise ja õiglase hüvitise kohta, et tagada sektorites lepinguliste suhete parem läbipaistvus.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 j (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 188a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(22 j)  III peatükki lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 188a

 

Põllumajandustooteid ja toiduaineid võib kolmandatest riikidest importida ainult juhul, kui need vastavad samaväärsetele liidus korjatud või nendest valmistatud toodete tootmisstandarditele ja -kohustustele, eelkõige keskkonnakaitse ja -tervishoiu valdkonnas. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega sätestatakse impordiga tegelevate käitajate suhtes kohaldatavad vastavuseeskirjad, mis võtavad arvesse vastastikuseid lepinguid kolmandate riikidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 229 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

18.  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

18.  „Alkoholitustatud vein“ või „alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  on saadud punktis 1 määratletud veinist, punktis 4 määratletud vahuveinist, punktis 5 määratletud kvaliteetvahuveinist, punktis 6 määratletud aromaatsest kvaliteetvahuveinist, punktis 7 määratletud gaseeritud vahuveinist, punktis 8 määratletud poolvahuveinist või punktis 9 määratletud gaseeritud poolvahuveinist;

a)  ei ole kaitstud geograafilise tähisega ja on saadud veinist, käärivast toorveinist, liköörveinist, vahuveinist, kvaliteetvahuveinist, aromaatsest kvaliteetvahuveinist, gaseeritud vahuveinist, poolvahuveinist, gaseeritud poolvahuveinist, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinist või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinist;

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse lisada need uuenduslikud tooted ühisesse turukorraldusse uue kategooria all, et võimaldada teataval määral paindlikkust nende määratluse, esitlemise ja lubatud tootmisprotsesside üksikasjalikumate eeskirjade väljatöötamisel.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 18 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  on läbinud alkoholitustamise kooskõlas VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsessidega ning

b)  on läbinud alkoholitustamise kooskõlas VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimustega ning

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19.  Mõistet „alkoholitustatud“ võib kasutada koos punktides 1 ning 4–9 osutatud viinamarjasaaduste nimetusega, kui toode:

19.  „Osaliselt alkoholitustatud vein“ või „osaliselt alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud viinamarjasaaduse kategooria nimetus)“ – toode, mis:

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  on saadud punktis 1 määratletud veinist, punktis 4 määratletud vahuveinist, punktis 5 määratletud kvaliteetvahuveinist, punktis 6 määratletud aromaatsest kvaliteetvahuveinist, punktis 7 määratletud gaseeritud vahuveinist, punktis 8 määratletud poolvahuveinist või punktis 9 määratletud gaseeritud poolvahuveinist;

a)  ei ole kaitstud geograafilise tähisega ja on saadud veinist, käärivast toorveinist, liköörveinist, vahuveinist, kvaliteetvahuveinist, aromaatsest kvaliteetvahuveinist, gaseeritud vahuveinist, poolvahuveinist, gaseeritud poolvahuveinist, kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinist või üleküpsenud viinamarjadest valmistatud veinist;

Selgitus

Muudatusettepanekuga soovitakse lisada need uuenduslikud tooted ühisesse turukorraldusse uue kategooria all, et võimaldada teataval määral paindlikkust nende määratluse, esitlemise ja lubatud tootmisprotsesside üksikasjalikumate eeskirjade väljatöötamisel.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 32

Määrus (EL) nr 1308/2013

VII lisa – II osa – punkt 19 – alapunkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  on läbinud alkoholitustamise kooskõlas VIII lisa I osa E jaos täpsustatud protsessidega ning

b)  on läbinud alkoholitustamise kooskõlas VIII lisa I osa E jaos täpsustatud tingimustega ning

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 3 – lõige 1 – punkt ca (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a)  Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

 

„c a)  alkoholitustatud aromatiseeritud veinitooted.“

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 3 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 b)  Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõige:

 

„4a.  Alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode on jook,

 

a)  mis on saadud lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud tingimustel;

 

b)  mis on läbinud alkoholitustamise;

 

c)  mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on alla 0,5 mahuprotsendi.“

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 3 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 4 – lõige 4a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 c)  Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

 

„4a.  Aromatiseeritud veinitoodete puhul kohaldatakse määruses (EÜ) nr 606/2009 määratletud veinivalmistustavu.“

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5 – lõige 5a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Artiklisse 5 lisatakse uus lõige:

 

„5a.  Kui aromatiseeritud veinitooteid kavatsetakse eksportida, võivad liikmesriigid lubada kasutada II lisas sätestatutest erinevaid müüginimetusi, kui selliseid müüginimetusi nõutakse kõnealuse kolmanda riigi õigusaktides. Need elemendid võivad olla muus kui liidu ametlikus keeles.“

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 5 – lõige 5b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

 

„5b.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 33, et muuta käesoleva määruse II lisa, võtmaks arvesse tehnika arengut, teaduse ja turgude arengut, tarbijate tervist või tarbija teabevajadust.“

Muudatusettepanek    45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 6 – lõige 3a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Artiklile 6 lisatakse järgmine lõige:

 

„3a.  Aastakäigu võib esitada tootemärgistusel tingimusel, et viinamarjasaadus moodustab vähemalt 75 % kogumahust ja vähemalt 85 % toote valmistamiseks kasutatud viinamarjadest on korjatud kõnealusel aastal.“

Muudatusettepanek    46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 4 d (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

Artikkel 7a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Lisatakse uus artikkel 7a:

 

„Artikkel 7a

 

Koostisosade loetelu

 

1.  Aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitatakse märgistusel või muul viisil kui pakendil või märgistusel.

 

2.  Kui koostisosade loetelu esitatakse muul viisil kui pakendil või märgistusel, peab teave olema kergesti kättesaadav ja konkreetne ning olema visuaalselt eristatav veini turundustekstist.

 

3.  Koostisosad nimetatakse nende konkreetsete nimetustega. Kasutatud baasveini tuleb käsitleda ühe baastootena ja seepärast ei ole vaja selle koostisosi loetleda.

 

4.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 33 vastu delegeeritud õigusakte aromatiseeritud veinitoodete koostisosade loetelu esitamist käsitlevate eeskirjade täpsustamiseks.“

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 a (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

I lisa – punkt 1 – alapunkt a – alapunkt iii a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a)  I lisa punkti 1 alapunkti a lisatakse järgmine alapunkt iii a:

 

„iii a) piiritusjoogid (kuni 1 % üldkogusest).“

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 b (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – B jagu – punkt 8

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(7 b)  II lisa B jao punkt 8 asendatakse järgmisega:

8) Glühwein

8) Glühwein

Aromatiseeritud veinijook,

Aromatiseeritud veinijook,

– mis on saadud eranditult punasest või valgest veinist;

– mis on saadud eranditult punasest ja/või valgest veinist;

– mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga ning

– mis on maitsestatud põhiliselt kaneeli ja/või nelgiga ning

– mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemat 7 mahuprotsenti.

– mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides on vähemalt 7 mahuprotsenti.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 2 kohaldamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Ilma et see piiraks I lisa punkti 2 kohaldamisest lähtuvate veekoguste kasutamist, on vee lisamine keelatud.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada sõnaga, mis viitab valgele veinile, nagu sõna „valge”.

Kui jook on valmistatud valgest veinist, tuleb müüginimetust Glühwein täiendada sõnaga, mis viitab valgele veinile, nagu sõna „valge”.

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 7 c (uus)

Määrus (EL) nr 251/2014

II lisa – Ca jagu (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 c)  II lisasse lisatakse uus jagu:

 

„Ca.  ALKOHOLITUSTATUD AROMATISEERITUD VEINITOOTED

 

1)  Alkoholitustatud aromatiseeritud veinitoode või alkoholitustatud (järgneb selle tootmiseks kasutatud aromatiseeritud veinitoote nimetus) Tooted, mis vastavad artikli 3 lõikes 5 sätestatud määratlusele.“

Muudatusettepanek    50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Veine, mis on turule viidud või märgistatud enne asjaomaste sätete rakendamist ja mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada kuni varude ammendumiseni.

Selgitus

Muudatusettepanek puudutab veine, mis on märgistatud enne uue määruse jõustumist, eelkõige selles osas, milles käsitletakse uusi märgistusnõudeid.

Muudatusettepanek    51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikli 119 lõike 1 punkti i, artikli 119 lõiget 4 ja artikli 122 lõike 1 punkti b alapunkti vi kohaldatakse alates [viis aastat] pärast käesoleva määruse avaldamist.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

Viited

COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Herbert Dorfmann

10.7.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

26.11.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

29.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

7

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Mark Demesmaeker, Bas Eickhout, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Urszula Krupa, Giovanni La Via, Jo Leinen, Peter Liese, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, John Procter, Julia Reid, Michèle Rivasi, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Adina-Ioana Vălean, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Herbert Dorfmann, Fredrick Federley, Eleonora Forenza, Christophe Hansen, Babette Winter, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

José Blanco López, Andor Deli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

44

+

ALDE:

Catherine Bearder, Fredrick Federley, Gerben‑Jan Gerbrandy, Anneli Jäätteenmäki, Valentinas Mazuronis

ECR:

Mark Demesmaeker, Urszula Krupa, Bolesław G. Piecha

GUE/NGL:

Eleonora Forenza

NI:

Zoltán Balczó

PPE:

Pilar Ayuso, Ivo Belet, Birgit Collin Langen, Andor Deli, Herbert Dorfmann, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Julie Girling, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Christophe Hansen, Giovanni La Via, Peter Liese, Miroslav Mikolášik, Ivica Tolić, Adina Ioana Vălean

S&D:

José Blanco López, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Seb Dance, Jytte Guteland, Karin Kadenbach, Jo Leinen, Susanne Melior, Rory Palmer, Massimo Paolucci, Pavel Poc, Babette Winter, Damiano Zoffoli, Carlos Zorrinho

7

EFDD:

Julia Reid

VERTS/ALE:

Marco Affronte, Margrete Auken, Bas Eickhout, Benedek Jávor, Michèle Rivasi, Davor Škrlec

4

0

ECR:

John Procter

EFDD:

Sylvie Goddyn

ENF:

Jean‑François Jalkh

PPE:

Renate Sommer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

21.1.2019

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks
(COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD))

Arvamuse koostaja: Younous Omarjee

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid sisaldavad muu hulgas ÜPP tulemuspõhisemaks muutmise vajaduse täitmist, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ on sätestatud tulevase ühise põllumajanduspoliitika („ÜPP“) probleemid, eesmärgid ja suunad pärast 2020. aastat. Kõnealused eesmärgid hõlmavad muu hulgas vajadust kindlustada ÜPPga põllumajandusettevõtjatele piisav sissetulek, põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade kaasajastamise ning majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimaalase jätkusuutlikkuse edendamist kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppega ning toetusesaajate suhtes kohaldatavate liidu õigusaktidega seotud halduskoormuse vähendamisele kaasaaitamist.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP juhtimist ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

(2)  Kuna ÜPP peab tõhusamalt reageerima liidu, rahvusvahelisel, liikmesriikide, piirkondlikul, kohalikul ja põllumajandusettevõtete tasandil ilmnevatele probleemidele ja võimalustele, on oluline ühtlustada ÜPP mitmetasandilist juhtimist, kaasata piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi ning sidusrühmasid ning parandada selle tulemuslikkust liidu eesmärkide saavutamisel ning vähendada märkimisväärselt halduskoormust. Tulemuslikkusel põhineva ÜPP rakendamismudeli (edaspidi „rakendamismudel“) kohaselt peaks liit kehtestama poliitilised alusparameetrid, näiteks ÜPP eesmärgid ja põhinõuded, samas kui liikmesriikidel tuleks kanda suuremat vastutust eesmärkide täitmisel ja sihtide saavutamisel. Tänu suuremale subsidiaarsusele on võimalik paremini arvesse võtta kohalikke tingimusi ja vajadusi, kohandades toetust nii, et sellest oleks liidu eesmärkide saavutamisel kõige rohkem kasu.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 peab ÜPP rakendamine olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  ÜPP sidususe tagamiseks peaksid kõik tulevase ÜPP sekkumismeetmed moodustama osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.

(3)  ÜPP sidususe tagamiseks tuleks tulevase ÜPP kõikide sekkumismeetmete puhul järgida kestliku arengu põhimõtteid, soolist võrdõiguslikkust ja põhiõigusi, samuti peaksid ÜPP sekkumismeetmed moodustama osa strateegilisest toetuskavast, mis hõlmaks teatud valdkondlikke sekkumismeetmeid, mis on varem sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/201310.

_________________

_________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(24 a)  Taotluse korral võivad liikmesriigid otsustada anda mitmes sektoris tegutsevale tootjaorganisatsioonile rohkem kui ühe tunnustuse, eeldusel, et tootjaorganisatsioon vastab käesoleva määruse artikli 154 lõikes 1 osutatud tingimustele.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 16 – lõige 3 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a)  Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:

 

3 a.   Liikmesriigid avaldavad teavet nende ettevõtete andmete kohta, kes kasutavad riiklikku sekkumist, samuti riiklike sekkumisvarude ostjate andmete kohta.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad liigitada veiniviinamarjasorte, kui:

Liikmesriigid võivad liigitada üksnes veiniviinamarjasorte, mis vastavad järgmistele tingimustele:

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 81 – lõige 2 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera või Vitis Labrusca liiki; või

a)  asjaomane sort kuulub Vitis vinifera liiki või on Vitis vinifera liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand;

Selgitus

Vitis Labrusca liigi viinamari on palju madalama kvaliteediga kui Vitis vinifera liigi viinamari ja selle viinamarju üldiselt veini tegemiseks ei kasutata. Lisaks võivad uute taimede sissetoomisega levida raskemad haigused kui need, mille vastu tahetakse võidelda, nagu on juhtunud viinapuutäide puhul, mis toodi Euroopasse eesmärgiga tekitada resistentsust mükooside suhtes.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Määrus (EL) nr 1038/2013

Artikkel 81 – lõige 2 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b)  asjaomane sort on Vitis vinifera, Vitis Labrusca liigi ja muude perekonna Vitis liikide ristand.

b)  sort ei ole üks järgmistest: „Noah“, „Othello“, „Isabelle“, „Jacquez“, „Clinton“ ja „Herbemont“.

Selgitus

Vitis Labrusca liigi viinamari on palju madalama kvaliteediga kui Vitis vinifera liigi viinamari ja selle viinamarju üldiselt veini tegemiseks ei kasutata. Lisaks võivad uute taimede sissetoomisega levida raskemad haigused kui need, mille vastu tahetakse võidelda, nagu on juhtunud viinapuutäide puhul, mis toodi Euroopasse eesmärgiga tekitada resistentsust mükooside suhtes.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 26 a (uus)

Määrus (EL) nr 1308/2013

Artikkel 222 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

26 a)   Artiklile 222 lisatakse järgmine lõige:

 

1 a.   Tunnustatud tootjaorganisatsioonide või tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude või tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide poolt eelmise lõike alusel vastu võetud kokkuleppeid ja otsuseid võib laiendada vastavalt artiklis 164 sätestatule ilma, et nendes kokkulepetes oleks ette nähtud mõni käesoleva artikli lõikes 4 esitatud eesmärk, ning vastavalt liikmesriigis määratud tingimustele.

Selgitus

Tunnustatud tootjaorganisatsioonidel, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitudel ja tunnustatud tootmisharudevahelistel organisatsioonidel peaks olema võimalik laiendada artikli 222 kohaselt vastu võetud kokkulepete kohaldamisala tõsiste kriisiolukordade puhul.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik -1 (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Põhjendus 20a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisatakse põhjendus 20a:

 

„(20a) Põllumajandustoodete ühist turukorraldust käsitleva määruse 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud tootmisharudevahelised põllumajandusorganisatsioonid on äärepoolseimate piirkondade mitmekesistamisega seotud põllumajandustegevuse arenguks hädavajalikud ettevõtjad, seda eriti loomakasvatussektorites. Äärepoolseimate piirkondade kohalikel turgudel esineb nende väiksuse ja saarelise asendi tõttu eriti suuri hinnaerinevusi, mis on seotud impordivoogudega mujalt Euroopast või kolmandatest riikidest. Tootmisharudevahelised põllumajandusorganisatsioonid koondavad kõiki tootmisprotsessi eri etappides turul osalevaid ettevõtjaid. Seejuures võtavad nad kollektiivseid meetmeid, mis võimaldavad kohalikul toodangul oma turule jääda, eelkõige andmete kogumise või teabe levitamise meetmete kaudu. Seetõttu ja olenemata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitest 28, 29 ja 110 peaks asjaomastel liikmesriikidel olema võimalik laiendada tootmisharudevahelisi kokkuleppeid ja sissemakseid, mida organisatsioonid nende kokkulepete kohaselt saavad, kõigile kohalikule turule lastud põllumajandustoodetele, tegemata vahet nende päritolul, seda ka juhul, kui nende sissemaksete tulemusel saadud vahenditest rahastatakse vaid kohalikku tootmist toetavaid meetmeid või kui sissemaksed tehakse mõnel muul kaubandustasandil.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0228&from=ET)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik -1 a (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 22a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Lisatakse artikkel 22a:

 

„Artikkel 22a

 

Tootmisharuvahelised kokkulepped

 

1. Liikmesriik võib pärast asjaomaste osalejatega konsulteerimist tootmisharudevahelist kokkulepet laiendada ja muuta kõik äärepoolseima piirkonna turul osalevad üksikud ettevõtjad või ettevõtjate rühmad vastutavaks vastavas kokkuleppes täpselt kindlaks määratud rahalise osaluse tasumise eest, kui

 

– tootmisharudevahelise kokkuleppe on sõlminud põllumajandustoodete ühist turukorraldust käsitleva määruse 1308/2013 artikli 157 kohaselt tunnustatud ja äärepoolseimas piirkonnas tegutsev tootmisharudevaheline põllumajandusorganisatsioon ning

 

– tootmisharudevahelises kokkuleppes käsitletakse põllumajanduslikku tootmist, mis on ette nähtud üksnes sama äärepoolseima piirkonna kohalikule turule. Rahalise osaluse eesmärk on katta kõnealuses tootmisharudevahelises kokkuleppes osutatud tegevusega seotud kulud, sealhulgas ka üksnes kohalikku tootmist toetavad kulud.

 

2. Kokkuleppe laiendamist kohaldatakse ühe aasta jooksul ja seda perioodi võib pikendada.

 

3. Liikmesriik teavitab komisjoni kõigist käesoleva artikli kohaselt laiendatud kokkulepetest.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0228&from=ET)

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 278 410 000 eurot

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot

—  Assoorid ja Madeira: 106 210 000 eurot

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 2 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Kanaari saared: 257 970 000 eurot

—  Kanaari saared: 268 420 000 eurot

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – taane 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot

—  Prantsuse ülemeredepartemangud: 35 000 000 eurot

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4– lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – taane 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot

—  Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 30 – lõige 3 – lõik 1 – taane 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

—  Kanaari saared: 69 900 000 eurot

—  Kanaari saared: 72 700 000 eurot

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik -1 b (uus)

Määrus (EL) nr 228/2013

Artikkel 32 – lõige 4

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

Artikli 32 lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

4.   Komisjon lisab kaubanduslepingute sõlmimise ja ühise põllumajanduspoliitika raames läbiviidavatesse analüüsidesse, uuringutesse ja hinnangutesse eripeatüki, kui on tegemist äärepoolseimatele piirkondadele erilist huvi pakkuva teemaga.

4.   Enne kui alustatakse mis tahes kaubandusläbirääkimisi, millel võib olla mõju äärepoolseimate piirkondade põllumajandusele, viib liit läbi selliste läbirääkimiste võimalike tagajärgede uuringud, analüüsid ja mõju hindamised ning kohandab oma läbirääkimisvolitusi, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade konkreetseid piiranguid ja vältida negatiivset mõju nendes piirkondades. Komisjon lähtub selliste mõju hindamiste puhul ÜRO kehtestatud asjakohastest kriteeriumidest.“

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32013R0228&from=ET)

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 000 000 euro ulatuses.

2.  Liit rahastab III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid kuni 23 930 000 euro ulatuses.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on säilitada praegune rahastamispakett.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Määrus (EL) nr 229/2013

Artikkel 18 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 6 830 000 eurot.

3.  Eraldatav summa III peatükis osutatud tarnimise erikorra rahastamiseks ei tohi olla suurem kui 7 110 000 eurot.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on säilitada praegune rahastamispakett.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks, ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

Viited

COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Arvamuse esitajad

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

11.6.2018

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Younous Omarjee

20.6.2018

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.12.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.1.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Sławomir Kłosowski, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivana Maletić, Bronis Ropė, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS NÕUANDVAS KOMISJONIS

30

+

ALDE

Iskra Mihaylova, Matthijs van Miltenburg

EFDD

Rosa D'Amato

GUE/NGL

Martina Michels, Younous Omarjee

PPE

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Tamás Deutsch, Krzysztof Hetman, Marc Joulaud, Ivana Maletić, Lambert van Nistelrooij, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Ramón Luis Valcárcel Siso, Joachim Zeller

S&D

Aleksander Gabelic, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Liliana Rodrigues, Monika Smolková, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Maria Gabriela Zoană, Damiano Zoffoli

VERTS/ALE

Bronis Ropė, Monika Vana

1

NI

Konstantinos Papadakis

3

0

ECR

Sławomir Kłosowski, Mirosław Piotrowski, Ruža Tomašić

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

Viited

COM(2018)0394 – C8-0246/2018 – 2018/0218(COD)

EP-le esitamise kuupäev

1.6.2018

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

AGRI

11.6.2018

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

DEVE

5.7.2018

BUDG

11.6.2018

CONT

5.7.2018

ENVI

11.6.2018

 

REGI

11.6.2018

PECH

5.7.2018

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

BUDG

28.6.2018

PECH

20.6.2018

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Eric Andrieu

28.6.2018

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

1.4.2019

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Karine Gloanec Maurin, Martin Häusling, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, James Nicholson, Marijana Petir, Maria Lidia Senra Rodríguez, Ricardo Serrão Santos, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Maria Heubuch, Karin Kadenbach, Annie Schreijer-Pierik, Giancarlo Scottà, Thomas Waitz

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

João Pimenta Lopes

Esitamise kuupäev

7.5.2019

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

29

+

ECR

Jørn Dohrmann, James Nicholson

GUE/NGL

Luke Ming Flanagan

NI

Diane Dodds

PPE

Daniel Buda, Michel Dantin, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Esther Herranz García, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Norbert Lins, Mairead McGuinness, Marijana Petir, Annie Schreijer‑Pierik, Czesław Adam Siekierski

S&D

Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Paul Brannen, Nicola Caputo, Paolo De Castro, Karine Gloanec Maurin, Karin Kadenbach, Ricardo Serrão Santos, Marc Tarabella

Verts/ALE

Maria Heubuch, Martin Häusling, Thomas Waitz

7

EFDD

Marco Zullo

ENF

John Stuart Agnew, Philippe Loiseau, Giancarlo Scottà

GUE/NGL

Matt Carthy, João Pimenta Lopes, Maria Lidia Senra Rodríguez

1

0

ALDE

Jan Huitema

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

–  :  vastu

0  :  erapooletu

Viimane päevakajastamine: 5. juuli 2019
Õigusteave - Privaatsuspoliitika