RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes, kohandades teadusuuringuid ja innovatsiooni ning viies need laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmise ja maaelu arenguga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  On vajalik, et põllumajandussektor ei kannataks finantstagajärgede all selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust või uute liidu poliitikameetmete rahastamine. Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP), milles peeti kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ÜPP vahendeid 15 %, ning väljendati eriti kindlalt Euroopa Parlamendi vastuseisu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis võiksid ÜPP põhisisu ja eesmärke kahjustada. Samuti seati sellega seoses kahtluse alla ettepanek vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  ÜPP etendab oma otsetoetuste ja teise samba vahenditega olulist rolli põllumajandustootjate jaoks liidus, aidates märkimisväärselt kaasa mitte üksnes toiduga kindlustatusele, vaid ka investeeringutele ja tööhõivele maapiirkondades. ÜPP jaoks ette nähtud jõulised kärped ei ole vastuvõetavad. Seepärast tuleks ÜPPs osutada peamist tähelepanu selle põhitegevustele ning EL 27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid peaksid jääma vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, eelarvestades samal ajal põllumajanduse kriisireservi esialgse summa.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 c)  Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 tuleks ÜPP rakendamisel arvestada arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmisega vastavalt Pariisi kokkuleppele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma konkreetsete vajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse. Liikmesriigid peaksid kehtestama ja välja kujundama ka toetusesaajate kontrollimiseks vajaliku raamistiku, et tagada jätkuvalt ÜPP strateegiakavade sekkumismeetmete vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele. Liidu põhinõuded, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning kohustuslikud majandamisnõuded, tagavad ühise lähenemisviisi ja võrdsed võimalused liikmesriikidele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) .../... [uus finantsmäärus]¹² sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(5)  Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 [uus finantsmäärus]¹² sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

__________________

__________________

¹² Määrus (EL, Euratom) nr ... [uus finantsmäärus].

¹² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012. (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a)  Käesoleva määruse suhtes tuleks kohaldada osa määruse (EL) …/…[ühissätete määrus]^1 a sätetest.

__________________

^1 a [ühissätete määrus].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 b)  Liikmesriigid ei peaks kehtestama täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajal EAGFi ja EAFRD kasutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

(9)  Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste, iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid. Makseasutused peaksid arendama oma rolli põllumajandustootjate nõustajana ja tegema jõupingutusi menetluste lihtsustamiseks toetusesaajatele, tagades samas vastavuse liidu standarditele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)  Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2021. aastasse üle kanda, nii et seda ei kantaks tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 a)  Praegune kriisireserv tuleb üle vaadata ja seda tuleb tugevdada ELi põllumajanduse kriisireservi loomise huvides, mis on tõhusam ja paindlikum vahend, mis peaks andma täiendavat toetust põllumajandussektorile turumuutuste korral ja võimaldama liidul reageerida tõhusamalt põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavatele suurtele kriisidele. Sel eesmärgil ning et oleks võimalik arendada välja usaldusväärne raamistik, mis võimaldab põllumajandustootjatel riske asjakohaselt juhtida, tuleks ELi põllumajanduse kriisireservi assigneeringud koondada selleks, et rahastada turu stabiliseerimise meetmeid ja määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud erakorralisi meetmeid, samuti meetmeid, mis võimaldaksid asendada sissetulekute stabiliseerimise vahendeid, mille liikmesriigid on kehtestanud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 70 alusel ning mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks põllumajandusest saadava sissetuleku järsu languse korral, mis ületab Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt kindlaks määratud piirmäära sektori kohta ning millega seoses tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14 b)  ELi põllumajanduse kriisireserv tuleks luua ÜPP eelarve raames ning selle esialgne summa tuleks kehtestada 2021. aastal lisaks EAGFi ja EAFRD eelarvetele. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d nähakse ette, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seetõttu tuleks artikli 12 lõike 2 punktist d sätestada erand, millega lubataks kanda põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringuid üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmis(t)el eelarveaasta(te)l, võimaldades nii ELi põllumajanduse kriisireservi vahendite kogumist aasta-aastalt kogu programmitöö perioodi jooksul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(15)  Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks, menetluste võimalikult suuremaks lihtsustamiseks ning toetusvormide keerukuse vähendamiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2 % EAGFi aastasest ülemmäärast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a)  Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused. Otsetoetuste õiglane jaotamine liikmesriikide vahel tuleb lahendada kiiremas korras.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21)  Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks, loodusõnnetuste puhul abivajaduse hindamiseks ja abi kiireks andmiseks ning tootmiseks vajalike põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a)  Komisjoni põllumajandusturgude järelevalvet tuleks laiendada, et jälgida kaubavooge arengumaadesse ja arengumaadest valdkondades, mille partnerriigid on liigitanud tundlikuks, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandusalaste tulemuste kooskõla liidu kohustusega tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega.

(25)  ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega. ÜPP uue rakendamismudeliga ei tohiks kaotada liikmesriikide kohustust kontrollida kulutuste seaduslikkust ja korrektsust, et tagada liidu finantshuvide kaitse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(28)  Liikmesriigid peaksid saatma komisjonile raamatupidamise aastaaruande ning kontrollimise ja heakskiitmise aastaaruande N+1 aasta 15. veebruariks ning ÜPP strateegiakava rakendamise tulemuslikkuse aastaaruande käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant. Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(29)  Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele, peatada ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega, mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

(29)  Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele peatada pärast eelnevat hoiatamist ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega, mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases kontrollimise ja heakskiitmise otsuses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames, arvestades tulemusnäitajate keerulisemat laadi ja vajalikku kohandamist uue rakendamismudeli suhtes, tuleks tulemusaruandlus saavutatud tulemuste ja vastavate eesmärkide kauguse kohta esitada esimest korda käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav ja kui liikmesriik ei suuda tuua nõuetekohaselt põhjendatud põhjuseid, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks tegevuskava, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas tuleks kirjeldada vajalikke parandusmeetmeid ja selle täitmise eeldatavat ajakava. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui ilmneb, et tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(39)  Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(39)  Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)  Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

(40)  Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42)  Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,¹⁵ nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,¹⁶ nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96¹⁷ ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939¹⁸ tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise, sh pettuste tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371¹⁹. Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(42)  Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013,¹⁵ nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95,¹⁶ nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96¹⁷ ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939¹⁸ tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise (sh pettuste) tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371¹⁹. Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

__________________

__________________

¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

¹⁶ Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

¹⁶ Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

¹⁷ Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2).

¹⁷ Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 14.11.1996, lk 2).

¹⁸ Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

¹⁸ Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(46 a)  Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele võrdsed tingimused, tuleks teatavad kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)  Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad, sealhulgas varajase hoiatamise süsteem, ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks asjakohasel tasandil säilitada, võttes arvesse proportsionaalsust ja seda, et põllumajandustootjatele ja haldusorganitele ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi, mis võib piirata nende juhtude arvu, kui on vajalik põllumajandusettevõtte kohapealne kontroll, ning vähendada põllumajandustootjate halduskoormust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(48)  Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et aruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning liidu poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama ka tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. See aitaks kaasa järelevalve teostamisele määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] viidatud ÜPP eesmärkide saavutamise üle, võimaldades hinnata kolmandates riikides asuvate ettevõtjate mõju kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja liidu arengueesmärkidele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus, millega tagatakse, et maksetega edendatakse suuremat kestlikkust ning tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine liikmesriikides ja nende vahel, eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkuse, kontrollide ja nõuete rikkumisega seotud karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse eest; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus võib kaasa tuua täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus võtta väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteem.

(57)  Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalsed karistusmäärad. Selliseid määrasid tuleks kohaldada esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse juhtude suhtes; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus peaks potentsiaalselt kaasa tooma täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille puhul teavitatakse toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmed, võimaldades tal mittevastavus heastada. Halduskaristusi ei tohiks määrata mittevastavuse juhtudel, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud, lihtne hooletus või pädeva või muu asutuse poolt tunnistatud ilmsed vead.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(71)  Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(71)  Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi liidu ja riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

(b)  „juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 8 lõikes 3 osutatud iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja artiklis 121 osutatud tulemusaruande jaoks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  „väljundnäitaja“ – väljundnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 12 tähenduses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c b)  „tulemusnäitaja“ – tulemusnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 13 tähenduses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c c)  „suur puudus“ – suur puudus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 30 tähenduses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c d)  „vahendusasutus“ – vahendusasutus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 7 tähenduses.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c e)  „tegevuskava“ – tegevuskava vastavalt käesoleva määruse artikli 39 lõikele 1 ja artikli 40 lõikele 1.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-a)  toetusesaaja surm;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(p)  raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(a)  loodusõnnetus või ilmastikutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a a)  toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a b)  turutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(q)  põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel;

(b)  põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse;

(c)  toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse või nende kannatamine taimekahjurirünnakute tõttu;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kohaldada esimese lõigu punkti a sama loodusõnnetuse või samade ilmastikutingimuste tõttu kannatanud põllumajanduslike majapidamiste rühma suhtes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

EAFRD eelarvet täidetakse liikmesriikide ja liidu koostöös. Sellest rahastatakse liidu rahalist toetust, mis on ette nähtud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 4. peatükis osutatud ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele ja nimetatud määruse artikli 112 kohastele meetmetele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Mõlemast fondist võib kas komisjoni algatusel või tema nimel otseselt rahastada ÜPP rakendamiseks vajalikku tõhusamat ettevalmistust, seiret, haldus- ja tehnilist abi ning hindamist, auditeerimist ja kontrolli. Määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 86 lõikes 3 osutatud EAFRD rahalise osaluse puhul võetakse arvesse haldussuutlikkuse suurenemist seoses uute juhtimis- ja kontrollisüsteemidega liikmesriikides. Eelkõige hõlmavad need järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

(f)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus parimate ÜPP tavade kohta, konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(cc)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

(h)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 7 a

Pädev asutus

1.  Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

(a)  artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(b)  artiklis 10 osutatud koordineerivale asutusele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(c)  artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle volituste lõpetamine;

(d)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

2.  Pädev asutus teeb komisjoni poolt kooskõlas artikli 12 lõikega 1 vastu võetavate kriteeriumide kontrollimise põhjal vormikohase otsuse:

(a)  makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta;

(b)  sertifitseerimisasutuse määramise ja selle volituste lõpetamise kohta.

Pädev asutus annab komisjonile viivitamata teada makseasutustele, koordineerivale asutusele ja sertifitseerimisasutusele akrediteeringu andmise või nende määramise kohta ja nende akrediteeringu tühistamise või nende lõpetamise kohta.

Komisjon edendab parimate tavade vahetust seoses juhtimissüsteemide toimimisega liikmesriikide vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused ja koordineerivad asutused

Makseasutused

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutused on liikmesriikide asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Makseasutused on liikmesriikide ja asjakohasel juhul piirkondade asutused või talitused, kes vastutavad artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulude haldamise ja kontrolli eest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 10 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Liikmesriigid akrediteerivad makseasutustena asutused või talitused, kes kohaldavad halduskorraldust ja sisekontrollisüsteemi, mis annavad piisava tagatise selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed ning nende suhtes kohaldatakse nõuetekohast arvepidamist. Selleks täidavad makseasutused artikli 12 lõike 1 punkti a kohaselt komisjoni kehtestatud akrediteerimise miinimumtingimusi seoses sisekeskkonna, kontrollitegevuse, teabe ja selle edastamise ning seirega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Makseasutuste akrediteerimine ajavahemikuks 2014–2020 kantakse üle programmitöö perioodi 2021–2027, kui nad on teatanud pädevale asutusele, et nad vastavad akrediteerimistingimustele, välja arvatud juhul, kui vastavalt artikli 12 lõike 2 punktile a teostatud läbivaatamine näitab, et see ei ole nii.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid ei tohi täiendavalt määrata uut makseasutust pärast käesoleva määruse jõustumist.

Liikmesriigid võivad määrata uued makseasutused pärast ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], tingimusel et:

(a)  akrediteeritud makseasutuste arv ei suurene võrreldes 31. detsembri 2019. aasta olukorraga; või

(b)  uued makseasutused määratakse seoses haldusliku ümberkorraldusega asjaomases liikmesriigis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL, Euratom) 2018/… [uus finantsmäärus] artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 63 lõigete 5 ja 6 kohaldamisel koostab akrediteeritud makseasutuse juht hiljemalt asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks järgmised dokumendid ja esitab need komisjonile:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 51;

(a)  raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artikli 51 lõikele 1;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35;

(b)  artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne, mis sisaldab teavet saavutatud väljundite ja tehtud kulutuste kohta ning tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii)  juhtimissüsteem toimib nõuetekohaselt, andes vajaliku tagatise seoses iga-aastases tulemusaruandes esitatud väljunditega, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c,

ii)  sisekontrollisüsteem toimib nõuetekohaselt ja on kooskõlas liidu põhinõuetega, andes finantsmääruse artikli 63 lõike 6 punktidega b ja c ette nähtud vajaliku tagatise seoses iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes esitatud väljundite ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikide vastavusega kohaldatavatele liidu õigusnormidele,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne esitatakse esimest korda ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] ja seejärel igal järgneval aastal kuni aastani 2030 (kaasa arvatud). Esimene aruanne hõlmab kaht esimest eelarveaastat pärast ... [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva aasta]. Määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] II peatüki III jaotises osutatud otsetoetustest hõlmab aruanne ainult eelarveaastat ... [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevale järgnev aasta].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Akrediteeritud makseasutuse vastutav isik koostab ja esitab artiklis 129 osutatud andmeid kasutades komisjonile tulemusaruande, mis kajastab ÜPP riiklikus strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme ning sisaldab võimaluse korral aruannet mõjude kohta ... [käesoleva määruse jõustumise alguskuupäevale] järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ja seejärel iga kahe aasta tagant.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

10.  Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määravad liikmesriigid avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

välja jäetud

(f)  komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

(g)  artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine;

(h)  meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

(i)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

Koordineeriva asutuse esitatav iga-aastane tulemusaruanne sisaldab artikli 11 lõikes 1 osutatud arvamust ja edastamisel lisatakse sellele liidu vahendite haldaja kinnitus, mis hõlmab kõnealust aruannet tervikuna.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 9

välja jäetud

Pädev asutus

13.  Liikmesriigid määravad ministeeriumi tasandil asutuse, kes vastutab järgmise eest:

(j)  artikli 8 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(k)  artikli 8 lõikes 4 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimine;

(l)  artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine;

(m)  pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

14.  Pädev asutus teeb vormikohase otsuse makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta selliste akrediteerimistingimuste kontrollimise alusel, mille komisjon võtab vastu vastavalt artikli 10 lõike 1 punktile a. Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata antud ja tühistatud akrediteeringutest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 10 a

Koordineerivad asutused

1.  Mitme makseasutuse akrediteerimise korral määrab liikmesriik avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kellele ta paneb järgmised ülesanded:

(a)  komisjonile esitatavate dokumentide, andmete ja teabe korrastamine ja komisjonile edastamine;

(b)  aastaaruande, artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ning tulemusaruande esitamine makseasutuste andmete ja dokumentide koondamise või koostamise teel;

(c)  meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

(d)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise tagamine.

Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

Koordineeriva asutuse esitatavad aastaaruanne, iga-aastane kontrollimis- ja heakskiitmisaruanne ning tulemusaruanne sisaldavad artikli 11 lõikes 1 osutatud arvamust ja need esitatakse koos liidu vahendite haldaja kinnitusega, mis hõlmab kõnealust aruandlust tervikuna.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik, kes määrab enam kui ühe sertifitseerimisasutuse, määrab lisaks ka riikliku tasandi avalik-õigusliku sertifitseerimisasutuse, kes vastutab koordineerimise eest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)  artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 115 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud, on korrektsed;

(c)  artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundite kohta esitatud aruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud, on korrektsed;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

(d)  aruanded, mis on koostatud määruse (EL) .../… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 115 ja 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks ning mis kajastavad elluviidud tegevusi ja riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme, on korrektsed;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a)  määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidele tehtavad kulutused on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d b)  kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) 1144/2014 ning mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontroll seab artikli 8 lõike 3 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Kõnealuses arvamuses märgitakse ka seda, kas kontroll seab artikli 9 lõike 3 punktis c osutatud liidu vahendite haldaja kinnituses esitatud väited kahtluse alla.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

2.  Sertifitseerimisasutus peab valdama vajalikku tehnilist oskusteavet nii finantsjuhtimise alal kui ka seoses sekkumismeetmete kavandatud eesmärkide saavutamise hindamisega. Kõik andmed ja kogu teave, millele toetudes võivad sertifitseerimisasutused kinnitada, et ÜPP eesmärke ja ülesandeid täidetakse, samuti järelduste aluseks olevad andmed ja teave, tehakse läbipaistval moel kättesaadavaks. Sertifitseerimisasutus on oma tegevuses sõltumatu nii makseasutusest kui ka asjaomasest koordineerivast asutusest ning kõnealusele asutusele akrediteeringu andnud asutusest ja ÜPP rakendamise ja seire eest vastutavatest asutustest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

19.  Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

välja jäetud

Rakendusaktides sätestatakse ka:

(w)  auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

(x)  sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Kui liikmesriikide pädevad asutused on määranud käesolevas artiklis osutatud sertifitseerimisasutused ja teavitanud sellest komisjoni, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ammendava loetelu sellistest asutustest hiljemalt üks aasta pärast … [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] ning teist korda hiljemalt neli aastat pärast seda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

20.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final].

1.  EAGFi kulude iga-aastane ülemmäär koosneb maksimumsummadest, mis on selle jaoks kindlaks määratud määrusega (EL, Euratom) [COM(2018) 322 final], milles sätestatakse liikmesriikide jaoks konkreetsed ülemmäärad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 12 a

Komisjoni volitused

1.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitatakse järgmist:

(a)  artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste ja artikli 10 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused;

(b)  makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega ning eeskirjad nende juhtimis- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta;

(c)  makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise ning sertifitseerimisasutuste määramise ja lõpetamise menetlused, samuti makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteeringu järelevalve menetlused, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

(d)  makseasutuste vahendite haldaja kinnituse aluseks olev töö ja kontrollid, millele on osutatud artikli 9 lõike 3 punktis c;

(e)  koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile vastavalt artikli 10 lõikele 4.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad seoses sertifitseerimisasutuste ülesannetega, sealhulgas teostatavate kontrollidega ja kontrollitavate asutustega, ning kõnealuste asutuste koostatavate sertifikaatide ja aruannete ning saatedokumentidega.

Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse ka järgmist:

(a)  auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase; ning

(b)  sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, mis võivad hõlmata võimalust jälgida makseasutuste kohapealseid kontrolle.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Reserv, mille eesmärk anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks või põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral (edaspidi „põllumajandusreserv“), määratakse kindlaks EAGFi puhul iga aasta alguses.

ÜPP eelarves määratakse kindlaks ELi põllumajanduse kriisireserv (edaspidi „reserv“), mille eesmärk on anda põllumajandussektorile täiendavat toetust turukorralduseks või turu stabiliseerimiseks ning kiireks reageerimiseks põllumajandustoodangu tootmist ja turustamist mõjutavate kriiside korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse.

Reservi assigneeringud kantakse otse liidu eelarvesse ning neid kasutatakse sellel eelarveaastal või nendel eelarveaastatel, mille jaoks taotletakse lisatoetust järgmiste meetmete rahastamiseks:

(a)   meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;

(b)  erakorralised meetmed määruse (EL) nr 1308/2013 I peatüki V jaotise alusel;

(c)  meetmed, millega täiendatakse määruse (EL) ... / ... [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklis 70 viidatud sissetuleku stabiliseerimise vahendid turukriiside korral, mis toimuvad sektori jaoks sätestatud piirmäärast sagedamini.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli täiendamiseks, et määrata kindlaks sektoripõhised piirmäärad, mis on vajalikud selleks, et käivitada meetmed käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud sissetulekute stabiliseerimise vahendite täiendamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservist tehakse vahendid kättesaadavaks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 ning artiklite 219, 220 ja 221 kohaste meetmete jaoks aastaks või aastateks, mille jaoks lisatoetust taotletakse.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2021. aastal kehtestatakse täiendusena EAGFi ja EAFRD eelarvetele esialgne 400 000 000 euro suurune summa jooksevhindades.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Põllumajandusreservi summa peab olema vähemalt 400 miljonit eurot jooksevhindades ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses. Komisjon võib vajaduse korral põllumajandusreservi summat aasta jooksul kohandada, võttes arvesse turuarenguid või väljavaateid asjaomasel või järgmisel aastal ning olemasolevaid assigneeringuid EAGFi raames.

ELi põllumajanduse kriisireservi summa peab olema ajavahemiku 2021–2027 iga aasta alguses vähemalt võrdne esialgse, 2021. aastal eraldatud summaga, mis võib suureneda selle ajavahemiku jooksul kuni 1 500 000 000 euroni jooksevhindades, ilma et see piiraks eelarveasutuse vastu võetud asjaomaseid otsuseid.

Põllumajanduse kriisireservi kohandatakse iga-aastase eelarvemenetluse teel või vajaduse korral aasta jooksul, võttes arvesse kriisiarenguid või väljavaateid asjaomasel aastal või järgmistel aastatel ning olemasolevaid EAGFile määratud kulusid või olemasolevaid varusid vastavalt EAGFi ülemmäärale.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juhul kui need olemasolevad assigneeringud ei ole piisavad, võib kasutada finantsdistsipliini, et täita reserv esimeses lõigus osutatud esialgse summa piires.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse reservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada reservi järgmistel eelarveaastatel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli kohaselt kindlaks määratud kohandamise määra kohaldatakse üksnes 2 000 eurot ületavate otsetoetuste suhtes, mida antakse toetusesaajatele asjaomasel kalendriaastal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

42.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldamata artiklis 101 osutatud menetlust.

6.  Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks lisamaksed või mahaarvamised lõike 3 kohaselt tehtud maksete kohandamiseks, kohaldades artiklis 101 osutatud menetlust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seiresüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Kooskõlas artikli 7 punktiga b edastab asjaomased satelliitandmed tasuta pindala seire- ja kontrollisüsteemi eest vastutavatele pädevatele asutustele või kontrolliasutusi esindama volitatud teenusepakkujatele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seiresüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.

Komisjon võib usaldada artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud pindala seire- ja kontrollisüsteemi puudutavate tehnikate või töömeetoditega seotud ülesanded vastavate üksuste hooleks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

(b)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti pinnase, vee, põllukultuuride ja muude taimede seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid, hinnates põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

(d)  soodustada konkreetseid meetmeid, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust, sealhulgas turgude seiret, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi, sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidusust;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates.

Artikli 7 kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP ja selle mõju rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, Eurostati, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates, tagades samas võimalikult suures ulatuses erapooletuse, läbipaistvuse ja avalikest allikatest pärineva teabe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  2021. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)  2021. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  2022. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)  2022. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

55.  Täiendavaid eelmakseid ei tehta ega maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.

3.  Täiendavaid eelmakseid võidakse teha või maksta tagasi, kui ümberpaigutamine EAFRDsse või EAFRDst on toimunud vastavalt määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 90.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

56.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

4.  Eelmakse intresse kasutatakse asjaomase ÜPP strateegiakava või piirkondliku sekkumisprogrammi jaoks ja arvestatakse maha kulude lõppdeklaratsioonis esitatud avaliku sektori kuludest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

58.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi toetusmäära selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

1.  Vahemakseid tehakse iga ÜPP strateegiakava puhul või asjakohasel juhul iga piirkondliku sekkumisprogrammi puhul. Need arvutatakse, kohaldades iga sekkumisliigi kaasrahastamise määra selle sekkumisliigi raames kantud avaliku sektori kulude suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 85.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakavasse panustatud kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

(a)  esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakava kaasrahastamise kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

68.  Komisjon teeb lõppmakse vastavalt vahendite olemasolule pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase tulemusaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ettenähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

1.  Komisjon teeb lõppmakse pärast ÜPP strateegiakava rakendamist käsitleva viimase iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande kättesaamist, võttes aluseks EAFRD sekkumisliikide suhtes kehtiva rahastamiskava, ÜPP asjaomase strateegiakava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruanded ning vastavad kontrollimise ja heakskiitmise otsused. Nimetatud raamatupidamisaruanded esitatakse komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikega 3 ette nähtud kulude rahastamiskõlblikkuse viimast kuupäeva ning need hõlmavad makseasutuse poolt kantud kulusid kuni kulude rahastamiskõlblikkuse viimase kuupäevani.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

70.  Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast tulemusaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.

3.  Kui komisjon ei ole lõikes 1 sätestatud tähtajaks saanud viimast iga-aastast kontrollimis- ja heakskiitmisaruannet ning kava viimase rakendusaasta raamatupidamisaruannete kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalikke dokumente, kaasneb sellega lõppmakse automaatne kohustustest vabastamine vastavalt artiklile 32.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

71.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1.  Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

73.  Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+3 aasta 31. jaanuariks.

3.  Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+4 aasta 31. jaanuariks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)  eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

(a)  eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tegevus võib EAFRD raames saada ÜPP strateegiakava alusel ja muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või liidu vahenditest eri liiki toetusi üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisliigi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises. Sellistel juhtudel ei tohi liikmesriigid deklareerida komisjonile kulusid seoses järgmisega:

Tegevus võib EAFRD raames saada ÜPP strateegiakava alusel ja muudest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest või liidu vahenditest eri liiki toetusi üksnes juhul, kui kumuleeritud toetuse kogusumma, mis on saadud eri liiki toetustena, ei ületa suurimat abi osakaalu või abisummat, mida kõnealuse sekkumisliigi suhtes kohaldatakse, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises. Sellistel juhtudel ei deklareerita kulusid seoses ühega järgmistest:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kulusid võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Kulusid meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013, määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) 1144/2014, võib liit rahastada üksnes juhul, kui:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(oo)  need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

(b)  need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(pp)  seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus],

välja jäetud

i)  need vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile ning

ii)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega ega laiene riiklikes ÜPP strateegiakavades kehtestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kulusid meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], võib liit rahastada üksnes juhul, kui

a)   need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt;

b)  need vastavad aruandes esitatud konkreetsele väljundile;

c)  need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega, järgides liidu põhinõudeid ja ilma et need laieneksid rahastamiskõlblikkuse tingimustele üksikute toetusesaajate puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

78.  Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon loeb vastuse mitterahuldavaks, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid.

2.  Kui komisjon teeb kuludeklaratsioonide või artiklis 88 osutatud teabe põhjal kindlaks, et artiklis 36 osutatud maksetähtaegadest ei ole kinni peetud, antakse liikmesriigile võimalus esitada oma märkused ajavahemiku jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Kui liikmesriik ei esita kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul märkusi või kui komisjon on jõudnud seisukohale, et esitatud märkused on ilmselgelt ebapiisavad, võib komisjon asjaomasele liikmesriigile tehtavaid igakuiseid makseid või vahemakseid vähendada rakendusaktidega, mis käsitlevad artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiseid makseid või artiklis 30 osutatud vahemakseid. Komisjon tagab, et vähendamine ei tekita asjaomase liikmesriigi lõplikele toetusesaajatele lisaviivitusi ega -raskusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

79.  Käesoleva artikli kohased vähendamised ei piira artikli 51 kohaldamist.

3.  Käesoleva artikli kohaseid vähendamisi kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja need ei piira artikli 51 kohaldamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita artikli 8 lõikes 3 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente artikli 8 lõikega 3 ettenähtud tähtaegadeks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.

Kui liikmesriigid ei esita artiklis 8 või artikli 11 lõikes 1 osutatud dokumente ja andmeid artikliga 8 ja asjakohasel juhul määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 129 lõikega 1 ette nähtud tähtaegade jooksul, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuiste maksete kogusumma. Komisjon maksab kinnipeetud summad tagasi, kui ta on saanud asjaomaselt liikmesriigilt puuduvad dokumendid, tingimusel et kättesaamise kuupäev ei ole hilisem kui kuus kuud pärast tähtaega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui artikli 51 lõikes 2 osutatud iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raames teeb komisjon kindlaks, et erinevus deklareeritud kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahel on üle 50 % ja liikmesriik ei suuda seda nõuetekohaselt põhjendada, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud, mille seire toimus kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116, on edasilükatud või ebapiisavad, võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Kui vahe-eesmärkide saavutamiseks tehtavad edusammud on edasilükkunud või ebapiisavad ning kui riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud ning kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 115 ja 116 jälgitava ühe või mitme tulemusnäitaja teatatud väärtus paljastab suurema kui 25 % puudujäägi asjakohase aruandeaasta puhul, esitavad liikmesriigid selle puudujäägi kohta põhjenduse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Kui liikmesriik ei saa esitada nõuetekohaselt põhjendatud põhjuseid, võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil esitada ja rakendada tegevuskava, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas esitatakse vajalikud parandusmeetmed ja selle täitmise eeldatav ajakava.

Sellel eesmärgil võtab komisjon kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide, sh eelkõige edunäitajate määratluse ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui liikmesriik ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui liikmesriigi esitatud tegevuskava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist ja sellele vastamisvõimaluse andmist võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed. Komisjon võtab enne maksete peatamise menetluse algatamist arvesse tegevuskava täitmiseks esitatud ajakava.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse alates ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva].

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Tõsiste puuduste korral juhtimissüsteemide toimimisel palub komisjon vajaduse korral asjaomasel liikmesriigil võtta vajalikke parandusmeetmeid kooskõlas tegevuskavaga, mis sisaldab selgeid edunäitajaid, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade loomise menetluse kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades täiendavad eeskirjad tegevuskavade elementide ja tegevuskavade koostamise menetluse kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Peatamist kohaldatakse kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega asjaomaste kulude suhtes, mida liikmesriik, kus puudused esinevad, on kandnud esimeses lõigus osutatud rakendusaktidega kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 12 kuud, võttes arvesse komisjoni poolt vastavalt artiklile 47 tehtud kontrolli tulemusi. Kui peatamise põhjuseks olevad asjaolud püsivad, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega pikendatakse kõnealust tähtaega täiendavate ajavahemike võrra, kuid mis ei ületa kokku 12 kuud. Kinnipeetud summasid võetakse arvesse artiklis 53 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse käesoleva lõike esimese lõigu alusel vastu võetavaid rakendusakte.

Rakendusaktides, millega määratakse kindlaks artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed, tuleb võtta arvesse lõike 1 teise lõigu alusel vastu võetavaid delegeeritud õigusakte.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

92.  Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 osutatud sekkumiste raames.

3.  Liikmesriigid võivad otsustada teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 68 ja 71 ning III jaotise III peatükis, samuti määruse (EL) nr 1308/2013 II peatüki I jaos osutatud sekkumiste raames.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

96.  Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral võib neid kasutada ainult EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks.

2.  Lõikes 1 osutatud summad makstakse liidu eelarvesse ja taaskasutamise korral kasutatakse neid ainult kas EAGFi või EAFRD kulude rahastamiseks ning nendest rahastatakse eelkõige EAGFi raames loodud põllumajandusreservi, pidades kinni artiklis 14 sätestatud piiridest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, sealhulgas selle koostoimest kliima, keskkonna, loomade heaolu ja arenguga. Selle eesmärk on teavitada kodanikke eesseisvatest väljakutsetest põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas, teavitada põllumajandustootjaid ja tarbijaid, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikumat liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool ühtset, objektiivset ja terviklikku teavet.

Teavituse eesmärk on levitada liidus ja sellest väljaspool kommunikatsioonikava abil ühtset, erapooletut, tõenditel põhinevat, objektiivset ja terviklikku teavet.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust seoses kuludeklaratsioonide üksikasjadega seotud tingimustega, mille alusel hüvitatakse fondide raames tehtud teatavaid kulusid ja saadud tulusid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle, välja arvatud juhul, kui ta on liikmesriiki teavitanud, et ta ei saa toetuda sertifitseerimisasutuste tööle asjaomasel eelarveaastal, ning võtab seda oma riskihindamisel arvesse, et otsustada komisjoni auditite vajalikkus asjaomases liikmesriigis.

Finantsmääruse artikli 127 kohaldamisel tugineb komisjon käesoleva määruse artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuste tööle ning võtab seda arvesse asjaomases liikmesriigis komisjoni auditite vajalikkust käsitleva riskihindamise koostamisel, välja arvatud juhul, kui ta on seda liikmesriiki teavitanud asjaolust, et ta ei saa sellele tööle toetuda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr.../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes;

(b)  kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d a)  kas artiklites 39 ja 40 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemides avastatud tõsiste puuduste korral ja selleks, et tagada liidu finantshuvide kaitse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 57, võib komisjon laiendada oma kontrolle, et veenduda tingimustes, mille alusel fondide rahastatud toiminguid tehti ja kontrolliti, et tagada vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele kõigi määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] sätestatud sekkumiste puhul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib jätkata laiendatud seiret nii kaua, kui püsivad tõsised puudused juhtimissüsteemis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

111.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete tagasinõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta.

3.  Liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks kogu teabe eeskirjade eiramise kohta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 tähenduses ja ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastamise muude juhtude kohta, oletatavate pettusejuhtumite kohta ning teabe nimetatud eeskirjade eiramise ja pettustega seoses alusetute maksete sissenõudmiseks vastavalt käesoleva peatüki 3. jaole võetud meetmete kohta. Komisjon võtab selle teabe kokku ja avaldab mitmeaastased aruanded, mis edastatakse Euroopa Parlamendile. 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga-aastane raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

Iga-aastane kontrollimise ja heakskiitmise menetlus

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira artiklite 52 ja 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.

Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ja nad ei piira käesoleva artikli lõike 2 ja artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide kohaldamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse lõikes 1 sätestatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise eeskirjad seoses lõike 1 teises lõigus osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nenderakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.

Komisjon võtab enne kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks summad, mille võrra vähendatakse liidu rahastamisvahendeid kulude puhul, millele on osutatud artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 ning mis vastavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotises osutatud sekkumistele, juhul kui:

a)  iga-aastases kontrollimis- ja heakskiitmisaruandes esitatud väljund ei vasta artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludele või

b)  toetuse summa ühiku kohta erineb rohkem kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas kehtestatud erinevusprotsendi võrra niisuguste sekkumisliikide puhul, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklit 89.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 53 kohaselt edaspidi vastu võetavate rakendusaktide sisu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel kooskõlas riikliku ÜPP strateegiakavaga, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud põhjendusi. Neid vähendamisi kohaldatakse ainult kulude suhtes, mis on deklareeritud asjakohase sekkumise puhul, millel ei ole vastavat väljundit.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma kavatsusest ning annab liikmesriigile võimaluse esitada märkuseid vähemalt 30päevase ajavahemiku jooksul, enne kui ta esitab kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikega 3 rakendusakti eelnõu.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2 a.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega, milles käsitletakse järgmist:

a)  lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimine ja heakskiitmine seoses meetmetega, mis tuleb võtta seoses lõike 1 teises lõigus ja lõikes 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja rakendamisega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada;

b)  asjaomase liikmesriigi põhjenduste kriteeriumid ning lõikes 2 osutatud vähendamiste kohaldamise meetodid ja kriteeriumid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 52

välja jäetud

Iga-aastase tulemusaruande kontrollimine ja heakskiitmine

116.  Kui artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel ei ole konkreetset väljundit iga-aastases tulemusaruandes esitatud, võtab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks summad, mida liidupoolse rahastamise raames vähendatakse. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 53 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.

Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

117.  Komisjon hindab vähendatavaid summasid sekkumiseks deklareeritud iga-aastaste kulude ja aruandes esitatud asjaomasele väljundile vastava summa vahelise erinevuse alusel kooskõlas riikliku ÜPP strateegiakavaga, võttes arvesse liikmesriigi esitatud põhjendusi.

118.  Enne lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmist annab komisjon liikmesriikidele võimaluse esitada oma märkused ja põhjendada mis tahes erinevusi.

119.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega asjaomaselt liikmesriigilt saadud põhjenduste kriteeriumide ja vähendamiste kohaldamise meetodite ja kriteeriumide kohta.

120.  

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

122.  Komisjon hindab väljajäetavaid summasid tuvastatud puuduste raskusastme alusel.

2.  Komisjon hindab väljajäetavaid summasid registreeritud mittevastavuse raskusastme alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse rikkumise laadi ja liidule tekkinud rahalist kahju. Väljajätmisel tugineb ta valesti makstud vahenditena tuvastatud summadele. Kui täpset summat ei ole mõistlikult võimalik välja arvutada, kasutatakse proportsionaalsel viisil kindlamääralisi finantskorrektsioone.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

126.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

6.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega finantskorrektsioonide, sealhulgas lõikes 2 osutatud kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamise kriteeriumide ja metoodika kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad seoses lõikes 1 osutatud rakendusaktide vastuvõtmise ja nende rakendamisega võetavate meetmetega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid, millega täiendatakse käesolevat määrust, kehtestades eeskirjad seoses meetmetega, mis tuleb võtta seoses lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmise ja rakendamisega, sealhulgas komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetusega ning tähtaegadega, millest tuleb kinni pidada, ning lõikes 3 sätestatud lepitusmenetlusega, sealhulgas lepitusorgani asutamise, ülesannete, koosseisu ja töömeetoditega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 53 a

Sissenõudmine mittevastavuse korral

1.  Liikmesriigid nõuavad toetusesaajatelt sisse maksed, mis on alusetult tehtud eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaajad ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ning nad algatavad vajaduse korral sel eesmärgil kohtumenetluse.

2.  Kui summa ei ole tagasi makstud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse esitamise kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, katab tagasi maksmata jätmisega seonduvad rahalised kulud 50 % ulatuses asjaomane liikmesriik ja 50 % ulatuses liit, ilma et see piiraks asjaomase liikmesriigi kohustust jätkata sissenõudmismenetlusi vastavalt artiklile 57.

3.  Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid otsustada sissenõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha üksnes järgmistel juhtudel:

a)   sissenõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui

i)  toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta ei ole suurem kui 100 eurot või

ii)  toetusesaajalt sekkumise raames tehtava individuaalse maksena sissenõutava summa suurus ilma intressideta on vahemikus 100–250 eurot ning kui asjaomane liikmesriik kohaldab vastavalt oma siseriiklikule õigusele siseriiklike võlgade sissenõudmisest loobumise suhtes lävendit, mis on sama suur või suurem kui sissenõutav summa;

b)  sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Summad, mis nõutakse tagasi eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

Summad, mis nõutakse sisse eeskirjade eiramise tõttu või selle tõttu, et toetusesaaja ei järgi ÜPP strateegiakavas osutatud sekkumiste tingimusi, ja nende summade intressid, mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, makstakse välja makseasutusele ja kantakse selle poolt EAGFi tulude hulka nende reaalse laekumise kuu alla.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid teha makseasutusele kui võla sissenõudmise eest vastutavale asutusele ülesandeks arvestada toetusesaaja võlg maha edaspidistest sellele toetusesaajale tehtavatest maksetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või täielikult Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Kui tehakse kindlaks, et toetusesaajad eiravad eeskirju ega järgi ÜPP strateegiakavas osutatud maaelu arengu sekkumiste tingimusi muudel juhtudel, teevad liikmesriigid finantskohandusi, tühistades vastava liidupoolse rahastamise kas osaliselt või erandlike asjaolude korral täielikult. Liikmesriigid võtavad arvesse tuvastatud mittevastavuse laadi ja tõsidust ning EAFRD rahalise kaotuse taset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid jaotatakse ümber muudele ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele. Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või tagasinõutud vahendeid uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ettenähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

EAFRD raames liidu poolt rahastatavad summad, mis on tühistatud ja sissenõutud, ning nende juurde kuuluvad intressid, mis arvutatakse välja alates päevast, mis järgneb kuupäevale, mil makse tuli tasuda, jaotatakse ümber muudele sama ÜPP strateegiakava kohastele maaelu arengu sekkumistele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid arvavad kõik toetusesaajale temapoolse eeskirjade eiramise tõttu alusetult makstud summad käesolevas artiklis sätestatud tingimustel maha makseasutuse poolt toetusesaajale tehtavatest mis tahes tulevastest maksetest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik saab siiski liidu tühistatud või sissenõutud vahendeid täielikult uuesti kasutada, kuid vaid riikliku ÜPP strateegiakava maaelu arengu programmi raames ette nähtud tegevuste jaoks ja tingimusel, et vahendeid ei jaotata ümber maaelu arengu tegevustele, mille suhtes on kohaldatud finantskohandusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

131.  Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumismeetmeid reguleerivate liidu õigusnormidega.

2.  Liikmesriigid loovad tõhusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, et tagada kooskõla liidu sekkumismeetmeid reguleerivate liidu õigusnormidega. Kontrollisüsteeme kirjeldatakse riiklikus ÜPP strateegiakavas vastavalt määruse (EL) .../… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklile 101. Sellised juhtimis- ja kontrollisüsteemid võivad hõlmata varajase hoiatamise mehhanisme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui kehtestatud karistuseks on makstud toetussumma vähendamine, ei ületa karistuse summa 100 % toetuse- või maksetaotluse summast või rahastamiskõlblikust summast, mille suhtes karistust kohaldatakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui karistuseks on summa, mis arvutatakse mittevastavusega seotud koguse ja/või ajavahemiku alusel, ei ületa see summa summat, mis vastab teises lõigus osutatud protsendile.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui karistuseks on heakskiidu, tunnustuse või loa peatamine või kehtetuks tunnistamine või sekkumises osalemise või sellest kasu saamise õigusest ilma jätmine, on sellele vastava maksimaalse ajavahemiku pikkus kolm järjestikust aastat ja seda saab uuendada mis tahes uue mittevastavuse esinemise korral.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  kui mittevastavuse põhjuseks on makseasutuse tuvastatud ilmne viga, mille toetusesaaja on teinud seoses toetuse- või maksetaotlusega ning mille suhtes kohaldatakse enne toetusesaaja teavitamist korrektsiooni või kohandamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c b)  kui mittevastavus ei ole tõsine, ulatuslik või kestev.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57 a

Vigade parandamine

1.  Liikmesriigid võivad otsustada lisada oma ÜPP strateegiakavadesse sätted, millega antakse toetusesaajatele õigus eelnevalt esitatud haldusdeklaratsiooni või toetusetaotlust muuta või muul moel taastada selle nõuetele vastavus, ilma et seejuures kohaldataks vähendamisi või karistusi, kui

a)  toetusesaaja tegi oma olukorrast teavitamisel tehnilise vea;

b)  toetusesaaja ei mõistnud oma olukorraga seoses toetuskõlblikkuse kriteeriume, kohustusi või muid toetuse eraldamisega seotud kohustusi.

Seda muutmise või nõuetele vastavuse taastamise õigust kohaldatakse juhul, kui viga või tegevusetus toimus heas usus ning seda ei peeta pettusekatseks.

Toetusesaaja heas usus tegutsemise kindlaksmääramine on liikmesriikide asjaomaste ametiasutuste kohustus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid tagavad kontrollide sellise taseme, mis on vajalik tõhusaks riskijuhtimiseks.

Liikmesriigid tagavad tõhusaks riskijuhtimiseks vajaliku kontrollide taseme, mis võib olla algsest tasemest madalam, kui haldus- ja seiresüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad on jäänud vastuvõetavale tasemele. Asjaomane asutus koostab kõigi taotlejate alusel kontrollivalimi, mis vajaduse korral koosneb juhuslikust osast, et saada representatiivne veamäär, ja riskipõhisest osast, mis hõlmab valdkondi, kus oht liidu finantshuvidele on kõige suurem.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ll)  muud eeskirjad liikmesriikide tehtavate kontrollide kohta seoses meetmetega, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  tagatakse mittediskrimineeriv kohtlemine, õiglus ja proportsionaalsuse järgimine tagatise esitamisel;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000,³³ või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004³⁴;

(c)  „loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem“ – veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1760/2000³³, või lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 21/2004³⁴, või asjakohasel juhul sigade identifitseerimise ja registreerimise süsteem, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2008/71/EÜ^34 a, ning muud liikmesriikide loodud andmebaasid loomade kohta;

__________________

__________________

³³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

³³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrus (EÜ) nr 1760/2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 820/97 kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1).

³⁴ Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

³⁴ Nõukogu 17. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 21/2004, millega kehtestatakse lammaste ja kitsede identifitseerimise ja registreerimise süsteem ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1782/2003 ning direktiive 92/102/EMÜ ja 64/432/EMÜ (ELT L 5, 9.1.2004, lk 8).

^34 a Nõukogu 15. juuli 2008. aasta direktiiv 2008/71/EÜ sigade identifitseerimise ja registreerimise kohta (ELT L 213, 8.8.2008, lk 31).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametisasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

(f)  „toetusetaotlusteta süsteem“ – eeltäidetud või muud liiki pindala- või loomapõhiste sekkumiste taotlussüsteem, kus ametiasutuse poolt toetuse taotlemiseks nõutavad vajalikud andmed vähemalt üksikute pindalade või loomade kohta on esitatud liikmesriigi hallatavas ametlikus elektroonilises andmebaasis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)  pindala seiresüsteem;

(c)  pindala seire- ja kontrollisüsteem;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

149.  Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide vahel.

2.  Ühtne süsteem toimib elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide alusel ning võimaldab andmete vahetamist ja integreerimist elektrooniliste andmebaaside ja geoinfosüsteemide (GIS) vahel. Selleks võimaldab GIS kihitada põllumajandusettevõtete maatükke, katastriüksuseid või võrdlusmaatükke käsitlevaid georuumilisi andmeid määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] XI lisas loetletud liidu õigusaktide kohaselt määratletud kaitstavaid piirkondi ja kindlaksmääratud alasid, näiteks Natura 2000 võrgustiku alasid või nitraaditundlikke alasid ning maastikuelemente ja ökoloogilist infrastruktuuri (puud, hekid, tiigid, puhverribad, kaldavööndid jms) piiritlevate andmetega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

150.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, võib komisjon kasutada ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

3.  Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust ühtse süsteemi rakendamise ja kohaldamise eest, kasutab komisjon ühtse süsteemi loomise, seire ja kasutamise hõlbustamiseks spetsialiseerunud asutuste või isikute abi, eriti liikmesriikide pädevate asutuste tehniliseks nõustamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaastate kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad.

Esimeses lõigus osutatud andmed ja dokumendid jooksva kalendriaasta või turustusaasta kohta ning eelneva kümne kalendriaasta või turustusaasta kohta peavad olema liikmesriigi pädeva asutuse digiandmebaaside kaudu kättesaadavad. Andmebaasidest võib asjakohast teavet anda ka kokkuvõtte vormis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5 a.  Et toetusesaajad ja võimalikud toetusesaajad saaksid esitada täpse taotluse, tagavad liikmesriigid, et neil on juurdepääs kõigile võrdlus- ja tunnusandmetele maa kohta, mida nad kasutavad või kavatsevad kasutada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

160.  Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitaks georuumilist rakendust kasutades, mille pädev asutus taotluse esitamiseks ette näinud.

1.  Artikli 63 lõikes 2 osutatud ja riiklike ÜPP strateegiakavade alusel rakendatavate pindalapõhiste sekkumiste jaoks ettenähtud toetuse puhul nõuavad liikmesriigid, et taotlus esitataks niisugust vormi kasutades, mille pädev asutus on oma georuumilises rakenduses ette näinud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriik otsustab kasutada toetusetaotlusteta süsteemi, võimaldab ta ametiasutustel maksta toetusesaajatele rahastamiskõlblikke toetusi ametlikes elektroonilistes andmebaasides sisalduvate andmete alusel (tingimusel et ei ole toimunud muutusi), mida vajaduse korral täiendatakse muutuse kajastamiseks lisateabega. Need andmed ja mis tahes sellise lisateabe kinnitab toetusesaaja.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

165.  Liikmesriigid loovad pindala seiresüsteemi ja tagavad selle toimimise.

1.  Liikmesriigid loovad pindala seire- ja kontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon kehtestada pindala seire- ja kontrollisüsteemi loomiseks üleminekuperioodi liikmesriikidele, kes ei ole viimasel ajal sellist pindala seire- ja kontrollisüsteemi kasutanud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seiresüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Liikmesriigid hindavad igal aastal pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteeti kooskõlas liidu tasandil loodud metoodikaga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, nagu on osutatud artiklis 63.

Liikmesriigid loovad toetusega seoses kontrolli- ja karistuste süsteemi, millele on osutatud artiklis 63. Liikmesriigid teevad makseasutuste või nende poolt volitatud asutuste kaudu toetusetaotluste halduskontrolle, et kontrollida toetuste puhul rahastamiskõlblikkuse tingimuste täitmist. Kõnealuseid kontrolle täiendavad kohapealsed kontrollid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 63 lõikes 2 osutatud iga sekkumise puhul tagavad liikmesriigid, et iga-aastaste kohapealsete kontrollide valim hõlmab vähemalt 5 % kõigist toetusesaajatest. Seda protsenti suurendatakse vajaduse korral, kui teatava sekkumise või meetme raames tuvastatakse oluline mittevastavus. Kui veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele, võivad liikmesriigid aga seda protsenti vähendada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 57 lõikeid 1–5 kohaldatakse mutatis mutandis.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(uu)  komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm, sisu ja tingimused:

(a)  komisjonile edastatavate või talle kättesaadavaks tehtavate järgmiste dokumentide vorm ja tingimused:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vv)  georuumilise taotlussüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

(b)  komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades sisu käsitlevad eeskirjad, mille kohaselt tuleb komisjonile edastada ja kättesaadavaks teha järgmine:

i)  põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seire- ja kontrollisüsteemi kvaliteedi hindamisaruanded;

ii)  parandusmeetmed, mida liikmesriikidel tuleb rakendada, nagu on osutatud artiklites 66, 67 ja 68;

iii)  georuumilise taotlussüsteemi ning pindala seire- ja kontrollisüsteemi põhijooned ja eeskirjad, millele on osutatud artiklites 67 ja 68.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

181.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis. Vajaduse korral kutsub komisjon kolmandate riikide, sealhulgas arengumaade eksperte hindama liikmesriikide tasandil rakendatava ÜPP välismõju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 79

välja jäetud

Kavandamine

183.  Liikmesriigid koostavad järgmisel kontrolliperioodil artikli 75 kohaselt tehtavate kontrollide kava.

184.  Liikmesriigid saadavad komisjonile enne iga aasta 15. aprilli lõikes 1 osutatud kava ning täpsustavad:

(i)  kontrollitavate ettevõtjate arvu ja nende jagunemise sektorite lõikes lähtuvalt asjaomastest summadest;

(j)  kava koostamisel arvesse võetud kriteeriumid.

185.  Kui komisjon ei ole kaheksa nädala jooksul oma märkusi edastanud, rakendavad liikmesriigid enda kehtestatud ja komisjonile edastatud kavasid.

186.  Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis kavas tehtavate liikmesriikide muudatuste suhtes.

187.  Komisjon võib mis tahes etapis taotleda, et liikmesriik hõlmaks kavaga teatavat liiki ettevõtjaid.

188.  Ettevõtjaid, kelle laekumiste või maksete summa oli väiksem kui 40 000 eurot, kontrollitakse käesoleva peatüki kohaselt ainult konkreetsete põhjuste korral, millest liikmesriigid peavad teatama oma lõikes 1 osutatud aastakavas või millest teatab komisjon kõnealuse kava muutmise taotluses.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta esimeses lõigus sätestatud künnist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Kestliku arengu tagamiseks mõeldud tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ja karistused

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid loovad kontrollisüsteemi, millega tagatakse, et määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 11 ning vastavalt määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud toetuse saajad täidavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi.

Liikmesriikidel peab olema kontrollisüsteem, mille eesmärk on tagada, et järgmised toetusesaajad täidavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos osutatud kohustusi:

a)  toetusesaajad, kes saavad otsetoetusi määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise II peatüki kohaselt;

b)  toetusesaajad, kes saavad iga-aastaseid toetusi kooskõlas määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklitega 65, 66 ja 67;

c)  toetusesaajad, kes saavad toetust kooskõlas määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükiga ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükiga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)  „mittevastavuse korduvus“ – samale nõudele või standardile mittevastavus, mis tuvastatakse rohkem kui üks kord, tingimusel et toetusesaajat on teavitatud eelmisest mittevastavusest ja tal on asjakohasel juhul olnud võimalus võtta vajalikud meetmed selle eelmise mittevastavuse heastamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Lõikes 1 osutatud kontrollisüsteemide puhul teevad liikmesriigid järgmist:

3.  Selleks et täita lõikes 1 osutatud kontrollikohustusi, teevad liikmesriigid järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e)  võivad vajaduse korral kasutada kaugseiret või pindala seiresüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a;

(c)  võivad vajaduse ja võimaluse korral kasutada kaugseiret või pindala seire- ja kontrollisüsteemi kohapealsete kontrollide tegemiseks, nagu on osutatud punktis a, ning

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c a)  loovad varajase hoiatamise süsteemi;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)  kehtestavad kontrollivalimi punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal ning mis peab sisaldama juhuvalikut ja hõlmama vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaoga ettenähtud toetust.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 a.  Liikmesriigid kehtestavad kontrollivalimi käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud kontrollide jaoks, mis tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal, mille puhul nad võivad kasutada kaalutegureid, ning juhuvaliku põhjal, ning nad tagavad, et kontrollivalim hõlmab vähemalt 1 % toetusesaajatest, kes saavad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaotisega ette nähtud toetust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 b.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust eeskirjadega määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 25 osutatud kavades osalevate põllumajandustootjate lihtsustatud kontrollide kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3 c.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad käesolevas artiklis osutatud kontrollide tegemise kohta, sealhulgas eeskirjad, mis tagavad, et riskianalüüsides võetakse arvesse järgmisi tegureid:

a)  põllumajandustootjate osalemine põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste süsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 13;

b)  põllumajandustootjate osalemine sertifitseerimissüsteemis, mis on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 12 lõikes 3 a, kui kõnealune määrus hõlmab asjakohaseid nõudeid ja standardeid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on maa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

lisavad halduskaristuste kohaldamise eeskirjad, juhul kui asjaomasel kalendriaastal või asjaomastel aastatel on põllumajandusmaa, põllumajanduslik majapidamine või selle osa üle antud. Kõnealustes eeskirjades peab rikkumistega seotud vastutus üleandjate ja ülevõtjate vahel olema jaotatud õiglaselt ja erapooletult.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(k)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud.

(c)  näevad ette, et halduskaristust ei tohi määrata järgmistel juhtudel:

i)  kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

ii)  kui mittevastavuse põhjuseks on avalik-õigusliku asutuse korraldus;

iii)  kui mittevastavuse põhjuseks on pädeva asutuse või muu asutuse viga ja kui võib põhjendatult eeldada, et toetusesaaja, keda halduskaristus puudutab, ei oleks saanud viga avastada;

iv)  kui mittevastavuse põhjuseks on lihtne hooletus.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud halduskaristusi kohaldatakse, vähendades kõnealuse määruse kõnealuses jaos loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mis ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Halduskaristusi kohaldatakse, vähendades artikli 84 lõikes 1 loetletud ning asjaomasele toetusesaajale seoses toetusetaotlusega, mille ta on esitanud või esitab rikkumise tuvastamise kalendriaasta jooksul, tehtud või tehtavate maksete kogusummat või jättes ta sellest ilma.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Kõnealuste vähendamiste ja väljaarvamiste arvutamisel võetakse arvesse kindlakstehtud mittevastavuse laadi, raskusastet, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Määratavad karistused peavad olema hoiatavad ja proportsionaalsed ning vastama käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast.

Hooletusest tingitud mittevastavuse korral on vähendamine üldjuhul 3 % käesoleva artikli 1 lõikes osutatud maksete kogusummast. Vähendamise kindlaksmääramisel lähtutakse mittevastavuse laadi ja raskusastme hinnangust, võttes aluseks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad kehtestada varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.

Liikmesriigid kehtestavad ja võtavad kasutusele artikli 84 lõikes 3 osutatud varajase hoiatamise süsteemi, mida kohaldatakse mittevastavuse üksikjuhtumite korral, mis esineb esimest korda ja mille kergemate tagajärgede, ulatuse ja kestuse tõttu ei järgne toetuse vähendamist või sellest ilmajätmist. Asjaomane ametiasutus teavitab toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmeid ja kavandada parandusmeetmeid, mida tuleb võtta mittevastavuse heastamiseks. Kui sellele järgneva kontrolli käigus, mis tehakse kolme kalendriaasta jooksul, tehakse kindlaks, et mittevastavust ei ole kõrvaldatud, kohaldatakse esimese lõigu kohast vähendamist tagasiulatuvalt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi raames näha ette kohustusliku koolituse toetusesaajatele, kes on saanud varajase hoiatuse.

Liikmesriigid näevad varajase hoiatuse saanud toetusesaajatele määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] III jaotise 1. peatüki 3. jaos sätestatud põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste süsteemi raames ette tingimuslikkust käsitleva erikoolituse, millest osavõtu võib teha kohustuslikuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

206.  Korduvuse korral on vähendusprotsent suurem, kui see on hooletusest tingitud mittevastavuse korral ja esimest korda sisse nõutud.

3.  Mittevastavuse korduvuse korral on vähendusprotsent üldjuhul 10 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Edasise korduvuse korral ja õigustatud põhjuse puudumisel käsitletakse toetusesaaja tegevust lõike 4 tähenduses tahtlikuna.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

207.  Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent suurem kui lõike 3 kohaselt korduvuse korral kohaldatud protsendimäär või toetuse saajate hulgast väljaarvamine ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

4.  Tahtliku rikkumise korral on see vähendusprotsent vähemalt 15 % lõikes 1 osutatud maksete kogusummast ning võib ulatuda täieliku maksetest ilmajätmiseni ning selliseid tagajärgi võib kohaldada ühe või mitme kalendriaasta jooksul.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad endale jätta 20 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Liikmesriigid võivad endale jätta 25 % artiklis 86 osutatud vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamisest tulenevatest summadest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 100 a

Kiirmenetlus

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2.  Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 100 lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  määruse (EL) 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artikleid 9 ja 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

(a)  määruse (EL) 1306/2013 artiklit 5, artikli 7 lõiget 3, artiklit 9, artikli 26 lõiget 5, artiklit 34, artikli 35 lõiget 4, artikleid 36, 37, 38, 43, 51, 52, 54, 110 ja 111 ning asjaomaseid rakenduseeskirju ja delegeeritud õigusakte kohaldatakse jätkuvalt EAGFi puhul seoses põllumajanduslikul eelarveaastal 2020 ja varem tekkinud kulude ja tehtud maksetega ning EAFRD puhul seoses määruse (EL) nr 1305/2013 alusel komisjoni poolt heaks kiidetud maaelu arengu programmide raames tehtud kulude ja maksetega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 103

välja jäetud

Üleminekumeetmed

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 101 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust seoses eranditega, mida tehakse vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud eeskirjadest ja nendele lisaks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 ja artiklit 208,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)  Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet, majanduskasvu ja investeeringuid maapiirkondades, edendades sotsiaalset kaasatust, vähendades piirkondade vahel arenguerinevusi, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust. Samuti tuleks ÜPPd reformida, et lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega ja selle mõjuga kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele, tagades, et elanikkond saab toitvat, ohutut ja tervislikku toitu, ning edendada kestlikku arengut ja vee, mulla, õhu ning muude loodusvarade tõhusat majandamist ning bioloogilise mitmekesisuse, elupaikade ja maastiku kaitset, kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustuste ja lubadustega, sealhulgas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)  Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem kestlikule põllumajandusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, sealhulgas seoses poliitikavaldkondade arengusidususega, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma erivajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8 a)  ÜPP rakendamine peaks olema kooskõlas arengukoostöö eesmärkidega, millele on osutatud aluslepingu artiklis 208 ning mis hõlmavad muu hulgas kestliku arengu tegevuskava 2030. Kooskõlas selle poliitikavaldkondade sidususega ei tohiks käesoleva määruse alusel võetavad meetmed ohustada arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ega liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmist vastavalt kliimamuutusi käsitlevale Pariisi kokkuleppele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(11)  Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele, mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega. Samuti peaks need aitama saavutada kestliku arengu eesmärke. Järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid ja selleks, et kasutada liidu rahalisi vahendeid optimaalselt, tuleks liidu ja liikmesriikide vahendite kavandamisel ja eraldamisel konsulteerida paljude sidusrühmadega. Sellise konsulteerimise peaksid korraldama nii liikmesriigid enne ÜPP strateegiakava kindlaksmääramist kui ka komisjon enne riiklike strateegiate kinnitamist. Arengupartnerid tuleks kaasata küsimuste puhul, mis on seotud poliitikavaldkondade arengusidususega ja ÜPP mõjuga arengumaade, eelkõige vähim arenenud riikide elanikkonnale.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21 a)  Et anda komisjonile vahendid, mis võimaldavad tal täita oma kohustusi tagada ÜPP rakendamisel poliitikavaldkondade arengusidusus, nagu on sätestatud määruses (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus], tuleks ette näha laiendatud seiresuutlikkus, et hõlbustada ÜPP välismõju jälgimist, eriti seoses arengumaadega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25 a)  Võttes arvesse ÜPP uut rakendamismudelit, milles pannakse rõhku tulemustele, tuleb mõõta kõikide ÜPP eesmärkidega, nagu on sätestatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 5 ja 6, seotud väljundeid ja mõju, et tagada kindlus ÜPP vahendite tulemusliku kasutamise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25 b)  Eelarvetõhususe põhimõtte kohaselt ei tohiks ÜPPs avalikke vahendeid kasutada viisil, mis loob keskkonna, rahvatervise või arenguabi jaoks uusi kulusid. Sellist kahjustavat tegevust ei tohiks ÜPP raames rahastada. Et tagada kindlus ÜPP ja liidu kulutuste tulemuslikkuse kohta, peaks liidu finantshuvide ohustamise mõiste seetõttu hõlmama ohtu keskkonnale, rahvatervisele ja poliitikavaldkondade arengusidususele. See aitab tagada ka kooskõla ÜPP ja muude liidu poliitikaprioriteetide ja -eesmärkide vahel. Teiste valdkondade lisakulude minimeerimine peaks tagama avaliku sektori kulutuste tõhususe.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)  Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Tegevuskava koostamisel tuleks kaasata artiklis 94 osutatud partnerid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata liidu keskkonnaõigusele, samuti liidu ja liikmesriikide kestliku arengu tegevuskava 2030 raames võetud kohustustele ja aluslepingust tulenevatele kohustustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)  Nagu oli ette nähtud ka määrusega (EL) nr 1306/2013, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed juhul, kui on tõsiseid puudusi juhtimissüsteemis, sealhulgas mittevastavus liidu põhinõuetele ja aruandluse ebausaldusväärsus. Läbi vaadata tuleks aga maksete peatamise tingimused, et mehhanism tõhusamaks muuta. Peatamise finantstagajärjed tuleks otsustada sihtotstarbelise vastavusmenetluse tulemusena.

(31)  Nagu oli ette nähtud ka määrusega (EL) nr 1306/2013, peaks komisjonil olema õigus peatada maksed juhul, kui on suuri puudusi juhtimissüsteemis, sealhulgas mittevastavus liidu põhinõuetele ja aruandluse ebausaldusväärsus. Sidususe puudumist ÜPP ja liidu muu poliitika, muu hulgas kestliku arengu eesmärkide, kliima-, keskkonna- ja inimõigustealaste kohustuste rakendamise vahel tuleks pidada suureks puuduseks liikmesriikide juhtimissüsteemides. Läbi vaadata tuleks aga maksete peatamise tingimused, et mehhanism tõhusamaks muuta. Peatamise finantstagajärjed tuleks otsustada sihtotstarbelise vastavusmenetluse tulemusena.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)  Komisjon vastutab aluslepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega. Komisjonil peaks seega olema õigus rakendusaktidega otsustada, kas liikmesriikide tehtud kulutused on liidu õigusega vastavuses. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kulutustega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata tähtaeg, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid mittevastavusel olema.

(41)  Komisjon vastutab aluslepingu artikli 317 kohaselt liidu eelarve täitmise eest koostöös liikmesriikidega. Komisjonil peaks seega olema õigus rakendusaktidega otsustada, kas liikmesriikide tehtud kulutused on vastavuses liidu õiguse, prioriteetide ja rahvusvaheliste lepingutega, muu hulgas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega. Nende eesmärkide hulgas tuleks pöörata erilist tähelepanu poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttele ning liidu kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkidele, mis on sätestatud aluslepingu artiklis 191. Põllumajanduspoliitika ja selle rahastamine ei tohiks takistada liidu muude poliitikavaldkondade toimimist. Liikmesriikidele tuleks anda õigus oma makseotsuseid põhjendada ning lahendada nende ja komisjoni vahelised lahkhelid lepitusmenetluse teel. Selleks et anda liikmesriikidele minevikus tehtud kulutustega seoses õiguslikud ja rahalised tagatised, tuleks kindlaks määrata tähtaeg, mille vältel komisjon otsustab, millised finantstagajärjed peaksid mittevastavusel olema.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(49)  Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Teatises rõhutatakse ka ÜPP ülemaailmset mõõdet ja märgitakse ära liidu võetud kohustus edendada poliitikavaldkondade kestliku arengu sidusust. Seega on tekkinud vajadus jagada liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel ja poliitikavaldkondade arengusidususega seotud põhjustel ning selleks, et saavutada kestliku arengu eesmärgid ning sidusus liidu muude sise- ja välispoliitikavaldkondadega liikmesriikide ja liidu tasandil. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning nende eesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49 a)  Liikmesriigid peavad ÜPP poliitikasuundade ja vahendite kavandamisel ja rakendamisel võtma arvesse ka strateegilist lisasuunitlust, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandustulemuste kooskõla liidu arengupoliitikaga, pidades eelkõige silmas vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse ja põllumajandusreservi kasutuselevõttu turu kriisiolukorra lahendamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)  Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. Dokumendisüsteemis tuleks esile tõsta eespool nimetatud kolmandate riikide ettevõtjate panus kestliku arengu tegevuskavasse 2030 või mõju sellele. Samuti tuleks dokumentides juhtida tähelepanu ÜPP ja eriti selle välismõõtme panusele liidu arengueesmärkide täitmisesse vastavalt aluslepingu artiklile 208.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)  ÜPP oluline osa on tingimuslikkus, mis aitab tagada maksete suure kestlikkuse, nt seoses pestitsiidide kasutamisega, ning tagada liikmesriikides ja nende vahel põllumajandustootjate võrdne kohtlemine, eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada see eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkuse, kontrollide ja nõuete rikkumisega seotud karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(67)  Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt tunnustada kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja panust pettuse ja avalike vahendite väärkasutuse vastasesse halduskontrolliraamistikku.

(67)  Sellega seoses tuleks nõuetekohaselt tunnustada kodanikuühiskonna, sealhulgas meedia ja valitsusväliste organisatsioonide rolli ja panust pettuse ja avalike vahendite väärkasutuse vastasesse halduskontrolliraamistikku. Eelnimetatud sidusrühmi tuleks julgustada ka esile tõstma vastuolusid ÜPP ja olemasoleva liidu poliitika rakendamise vahel, eriti võttes arvesse liidu keskkonna- ja arengupoliitikat, ning teatama nendest määrusega (EL) .../... [ÜPP strateegiakavade määrus] ametisse seatud komisjoni ärakuulamise eest vastutavale ametnikule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(82)  Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka eeskirju, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega, ja eeskirju, mille eesmärk on saavutada kontrollide ühetaoline kohaldamine liidus.

(82)  Komisjoni rakendamisvolitused peaksid hõlmama ka eeskirju, mille eesmärk on saavutada liikmesriikide kohustuste ühetaoline kohaldamine seoses liidu finantshuvide kaitsega, mis peaks hõlmama eelarvetõhususe põhimõtet, mille kohaselt ei lubata ÜPP makseid, mis tekitavad ELi eelarvesse täiendavaid kulusid, ja eeskirju, mille eesmärk on saavutada kontrollide ühetaoline kohaldamine liidus. Komisjon peaks seetõttu kehtestama ka eeskirjad, millega tagatakse kooskõla liikmesriikide poolse ÜPP rakendamise ja liidu muude poliitikavaldkondade vahel, pöörates erilist tähelepanu aluslepingu artiklites 11 ja 191 sätestatud keskkonnanõuetele ning alusepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususega seotud kohustustele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)  ÜPP analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

a)  ÜPP ja kestliku arengu tegevuskava 2030 ning kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe analüüsi, haldamise, seire-, teabevahetuse ja rakendamise meetmed, samuti kontrollisüsteemide ning tehnilise ja haldusabi rakendamisega seotud meetmed;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x)  komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks vastavalt artiklile 23;

c)  komisjoni poolt kaugseirerakenduste kaudu võetud meetmed põllumajandusressursside seireks ning liikmesriikide osalemine põllumajandustegevuses, mis on kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 ja kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppega, vastavalt artiklile 23;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(aa)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

f)  ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parandamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud, millesse on kaasatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 94 osutatud asjaomased osalejad, eriti kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja rahvusvahelised sidusrühmad, akadeemilised eksperdid ja valitsusvälised organisatsioonid;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(cc)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

h)  rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise (muu hulgas ÜPP ülemaailmsete tagajärgede kohta), koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, liidu ja rahvusvahelisel tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

j a)  ÜPP mõju kolmandatele riikidele, eriti arengumaadele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i)  liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

d)  liidu õigusnormide ja asjaomastest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate, liidule kohustuslike eeskirjade ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ff)  juhtida liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis;

a)  juhtida õiglaselt ja kestlikult liidu põllumajandusturge ülemaailmses kontekstis, sealhulgas turujärelevalve mehhanismide loomise ja laiendamise kaudu piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil, võttes arvesse arengueesmärke;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(gg)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

b)  tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid ning selliste põllumajandustavade rakendamise edenemise seire, mis aitavad saavutada kliimaeesmärke ning kestliku arengu tegevuskavas 2030 ja kliimamuutusi käsitlevas Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärke;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

d)  suurendada maailmaturgude läbipaistvust, tagades seejuures poliitikavaldkondade arengusidususe;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning erasektorit kaasates.

Artikli 7 punkti c kohaselt rahastab komisjon meetmeid, mis hõlmavad ÜPP rakendamiseks ja selle liidusisese ja ka liidust välja ulatuva mõju seireks vajaliku teabe, sealhulgas satelliitandmete, georuumiliste andmete ja meteoroloogiliste andmete kogumist või hankimist, ruumiandmete infrastruktuuri ja veebisaidi loomist, ilmastikutingimuste alaste eriuuringute teostamist, põllumajandusmaa kasutuse muutuse ja mulla seisundi seire toetamiseks kasutatavat kaugseiret ning agrometeoroloogiliste ja ökonomeetriliste andmete ja mudelite ajakohastamist. Vajaduse korral rakendatakse nimetatud meetmeid koostöös EEA, JRC, riiklike laborite ja asutustega ning kodanikuühiskonda ja erasektorit kaasates. See hõlmab ühist juurdepääsu ning osalemist rahvusvahelistes algatustes ja andmeallikates, mille hulka kuuluvad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, kliima- ja keskkonnaandmed ning andmed ja/või teave, mille abil on võimalik parandada maailma turgude läbipaistvust või kestliku arengu eesmärkide saavutamise jälgimist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 23 a

Poliitikavaldkondade arengusidususe seire

1.  Vastavalt aluslepingu artiklile 208 tuleb ÜPP mõju toidusüsteemidele ja arengumaade pikaajalisele toiduga kindlustatusele regulaarselt ja sõltumatult hinnata. Seire puhul tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, millist mõju avaldab liidu ja arengumaade vahelise põllumajanduse ja toidu kaubandusvoog

a)    toidu tootmisele, töötlemisele ja turustamisele vähim arenenud riikides;

b)    kohalikele väiketootjatele ja naissoost põllumajandustootjatele;

c)   arengumaade poolt tundlikeks peetavatele toodetele;

d)    toodetele sektoritest, kus on eraldatud ÜPP tootmiskohustusega seotud toetusi ja kus on kasutatud ÜPP kriisiohjemeetmeid.

2.  Hindamise käigus vaadeldakse andmeid, mis on saadud liidu turuvaatlusrühmadelt, juhtumiuuringutest ja kestliku arengu eesmärkide aruannetest, ning partnerriikide ja muude asjaomaste sidusrühmade, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonide esitatud andmeid. Sel eesmärgil tuleb liidu turuvaatlusrühmade valdkondlikku ja geograafilist ulatust laiendada partnerriikide poolt tundlikeks peetavatele toodetele ning need peaksid hõlmama ka vähim arenenud riike. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 100 vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse täiendamiseks, määrates kindlaks hindamise ulatuse ja menetluse.

3.  Kui seireandmetest ilmneb kahjuliku mõju oht arengumaa põllumajandus- või toidutootmisele ja -töötlemisele või toiduga kindlustatusele, annab komisjon varajase hoiatuse, algatades konsultatsiooni liidu ning mõjutatud põllumajanduskogukondade ja partnerriigi valitsuse vahel, et leppida kokku meetmetes. Mõjutatud osalistel on võimalik kasutada sotsiaalseid kaitsemeetmeid.

4.  Kui varajast hoiatust ei anta, kuid kahjulik mõju esineb, võib mõjutatud osaline esitada kaebuse. Kaebused võtab vastu Euroopa Parlamendi poliitikavaldkondade arengusidususe alaline raportöör ja neid käsitlevad komisjoni ärakuulamise eest vastutavad ametnikud. Mõjutatud rühmad ja teised huvitatud isikud võivad esitada tõendeid.

5.  Komisjon edastab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande hindamise tulemuste, saadud tõendite ja liidu poliitikameetmete kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(kk)  eeskirjad, milles käsitletakse artikli 7 punktide b ja c kohast rahastamist;

a)  eeskirjad, milles käsitletakse artikli 7 punktide b, c ja k kohast rahastamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i a)  need ei tekita sotsiaalset ega keskkonnakahju ning on kooskõlas liidu poliitikaeesmärkide ja rahvusvaheliste lubaduste ja kohustustega, nagu on osutatud määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artiklites 5 ja 6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Kui liikmesriigid ei esita ega rakenda lõikes 1 osutatud tegevuskava või kui kõnealune kava on ilmselgelt ebapiisav olukorra parandamiseks või ei ole kooskõlas liidu rahvusvaheliste lepingutega või poliitikavaldkondade arengusidususega, võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse artikli 19 lõikes 3 osutatud igakuised maksed või artiklis 30 osutatud vahemaksed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, taastada kriiside järgselt teavituskampaaniate kaudu tarbijate usaldust, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Artikli 7 punkti e kohaselt rahastatava teavitamise eesmärk on eelkõige aidata kaasa ÜPP selgitamisele, rakendamisele ja arendamisele ning tõsta üldsuse teadlikkust selle sisust ja selle eesmärkidest, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine, keskkonnakaitse, loomade heaolu, maapiirkondades sotsiaalstruktuuride säilitamine, ning selle ülemaailmsest mõõtmest, võttes seejuures vastutuse ÜPP mõju eest eelkõige arengumaadele, ning teavitada kodanikke kriiside järgselt erapooletute ja objektiivsete teavituskampaaniate kaudu, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada kestlikku liidu põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriikide poolt artikli 57 lõike 2 kohaselt loodav süsteem sisaldab kõiki süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmab ka valdkondi, kus vearisk on kõige suurem.

Liikmesriikide poolt artikli 57 lõike 2 kohaselt loodav süsteem sisaldab kõiki süstemaatilisi kontrolle, mis hõlmab ka valdkondi, kus vearisk on kõige suurem ja kus selline risk võib oma olemuse tõttu põhjustada suurimat kahju keskkonnale, kliimale ja rahva- või loomatervisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kontrolle ei tehta EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus.

Liikmesriigid ei tee kontrolle EIP või muude selliste rahvusvaheliste finantseerimisasutuste tasandil, milles liikmesriigil on osalus. Need süstemaatilised nõuetele vastavuse ja sidususe kontrollid tehakse liidu või muul asjakohasel tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4 a.  Liikmesriigid tagavad, et ühtse süsteemi kaudu kogutud andmeid, mida komisjon vajab, et analüüsida, seirata ja hinnata ÜPP, ÜPP strateegiakavade ja toetatavate sekkumismeetmete mõju liidu arengueesmärkidele ja arengumaadele, jagatakse tasuta komisjoniga ja vajaduse korral liikmesriikide riiklike asutustega, kes vastutavad ÜPP strateegiakavade koostamise eest, ning ÜPP strateegiakavade riiklike korraldusasutustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 76 a

Vastutustundlike investeeringute ja heade tavade tõendamine

Kui ettevõtjad soovivad, et nende investeeringuid ja häid tavu, mis võivad negatiivse mõju üles kaaluda, võetaks arvesse määruse (EL) .../... [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 7 kohase hindamise raames, esitavad nad komisjonile vajalikud tõendid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis.

2.  Liikmesriigid saadavad komisjonile selliste kolmandates riikides asuvate ettevõtjate loetelu, kellega seoses on kõnealune summa makstud või laekunud või oleks pidanud makstama või laekuma asjaomases liikmesriigis. Vajaduse korral kutsub komisjon kolmandate riikide, sealhulgas arengumaade eksperte hindama liikmesriikide tasandil rakendatava ÜPP välismõju.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a a)  artiklis 76 a osutatud tõendite esitamine vastutustundlike investeeringute ja heade tavade kohta;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 a)  Euroopa Parlament pidas oma 30. mai 2018. aasta resolutsioonis 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP) kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ühise põllumajanduspoliitika vahendeid 15 %, ning avaldas eelkõige vastuseisu igasugusele radikaalsele vähendamisele, mis võib selle poliitikavaldkonna olemust ja eesmärke kahjustada. Ta pidas sellega seoses küsitavaks ka ettepanekut vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 b)  Arvestades otsetoetuste ja kõigi muude esimese samba toetuste ja teise samba vahendite olulisust põllumajandustootjatele, nende märkimisväärset mõju maapiirkondade investeeringutele ja tööhõivele ning ÜPP põhjapanevat rolli, ei ole mitmed ÜPP teise samba jaoks ette nähtud tõsised kärped vastuvõetavad. Oluline on, et EL-27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid kokku jäävad vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, samal ajal kui algne summa eelarvestatakse põllumajanduse kriisireservi: 383,255 miljardit eurot 2018. aasta hindades (st 431,946 miljardit eurot jooksevhindades).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1 c)  Põllumajanduse rahastamist ei tohiks vähendada selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine EList või uute Euroopa Liidu poliitikameetmete rahastamine.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000 euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2012. aastasse üle kanda, ilma et neid kantakse tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)  Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a)  Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada ELi ühtsel turul võrdsed võimalused. Otsetoetused tuleb kiiresti liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  EAFRD finantsjuhtimise suhtes tuleks kehtestada sätted seoses eelarveliste kulukohustuste, maksetähtaegade, kulukohustustest vabastamise ja katkestustega. Maaelu arengu toetusena makstavaid sekkumisi rahastatakse liidu eelarvest aastate peale jagatud kulukohustuste alusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada liidu fondide vahendeid kohe, kui ÜPP strateegiakavad heaks kiidetakse. Seetõttu on vaja sobivalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab sekkumiste raames teha toetusesaajatele makseid õigel ajal.

(22)  EAFRD finantsjuhtimise suhtes, mis töötati välja ühissätete määruse vastavaid sätteid silmas pidades, tuleks kehtestada sätted seoses eelarveliste kulukohustuste, maksetähtaegade, kulukohustustest vabastamise ja katkestustega. Maaelu arengu toetusena makstavaid sekkumisi rahastatakse liidu eelarvest aastate peale jagatud kulukohustuste alusel. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada liidu fondide vahendeid kohe, kui ÜPP strateegiakavad heaks kiidetakse. Seetõttu on vaja sobivalt piiratud eelmaksete süsteemi, et tagada regulaarne rahavoog, mis võimaldab sekkumiste raames teha toetusesaajatele makseid õigel ajal.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(a)  loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, erakorraliselt pikendada 1. märtsini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega, millele on osutatud esimeses lõigus, pikendada 1. maini, kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 7 teise lõiguga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina finantsmääruse artikli 12 lõike 2 punktist d kantakse ka kriisireservi kasutamata summa, mis on 2020. aasta lõpus alles, üle 2012. aastasse ilma artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid hõlmavatele eelarveridadele tagasi kandmata ja tehakse põllumajandusreservi rahastamiseks kättesaadavaks.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a.  Kohandamise määra tuleks kohaldada vaid põllumajandusettevõtetele vastaval kalendriaastal määratud otsetoetuste suhtes, mis on suuremad kui 2000 eurot.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)  enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 75 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;