RAPORT Euroopa Parlamendi soovituse kohta nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta

EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUSE PROJEKT

nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale alalise struktureeritud koostöö (PESCO) rakendamise ja juhtimise kohta

(2020/2080(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (edaspidi: „ELi leping“) ja eriti selle artiklit 36, artikli 42 lõiget 6, artiklit 46 ja selle protokolli (nr 10) alalise struktureeritud koostöö kohta,

– võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 2017. aasta otsust (ÜVJP) 2017/2315, millega luuakse alaline struktureeritud koostöö ning määratakse kindlaks selles osalevate liikmesriikide nimekiri[1],

– võttes arvesse nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri[2],

– võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/909, millega kehtestatakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) projektide ühised projektijuhtimise reeglid[3],

– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsust (ÜVJP) 2018/1797, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri[4],

– võttes arvesse 12. novembri 2019. aasta nõukogu otsust (ÜVJP) 2019/1909, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri[5],

– võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

– võttes arvesse nõukogu 19. novembri 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

– võttes arvesse nõukogu 17. juuni 2019. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

– võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2018. aasta soovitust, mis käsitleb alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud siduvamate kohustuste täiteetappe ning millega määratakse kindlaks kitsamad eesmärgid (2018/C374/01)[6],

– võttes arvesse oma 16. märtsi 2017. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhiseadusliku, õigusliku ja institutsioonilise mõju ning Lissaboni lepingust tulenevate võimaluste kohta[7],

– võttes arvesse relvakaubanduslepingut, mis jõustus 2014. aasta detsembris,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 118,

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A9-0165/2020),

A. arvestades, et ELi lepingu artikli 42 lõike 2 kohaselt hõlmab ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika liidu ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist, mis viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu ühehäälselt niiviisi otsustab; arvestades, et PESCO on oluline samm selle eesmärgi saavutamise suunas;

B. arvestades, et PESCOt tuleks kasutada Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sätestatud vastastikuse abi ja toetuse kohustuse edasiseks rakendamiseks ja arendamiseks, nagu tuletati meelde liikmesriikide poolt nõukogule ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale PESCO kohta esitatud ühisteates, mille 23 liikmesriiki allkirjastasid 13. novembril 2017, et parandada liikmesriikide valmisolekut pakkuda kaasliikmesriigile solidaarsust, kui see satub oma territooriumil relvastatud rünnaku ohvriks;

C. arvestades, et ELi lepingu artikliga 42 loodud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli (nr 10) artikli 1 punkti a kohaselt on üks PESCO eesmärke see, et liikmesriigid arendavad intensiivsemalt oma kaitsevõimet, arendades oma riiklikku panust ja vajaduse korral osalemist riikidevahelistes relvajõududes, Euroopa peamistes varustusprogrammides ning Euroopa Kaitseagentuuri tegevuses;

D. arvestades, et protokolli nr 10 artikli 1 punktis b on sätestatud, et liikmesriik peab „olema võimeline hiljemalt 2010. aastaks tagama kavandatud missioonideks kas iseseisvalt või osana riikidevahelistest relvajõudude rühmadest eriülesandega lahinguüksusi, mis on taktikalisel tasandil tugielementidega, kaasa arvatud transport ja logistika, lahinguformeeringutena korraldatud, ning mis on võimelised Euroopa Liidu lepingu artiklis 43 osutatud ülesandeid täitma 5 kuni 30 päeva jooksul eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni taotluste korral, ning mida saab lahinguvalmis hoida esialgse 30-päevase perioodi vältel, mida saab pikendada vähemalt 120 päevani“; arvestades, et artikli 1 punkti b tuleb muuta, et see vastaks nõuetekohaselt järjest keerulisemale geopoliitilisele keskkonnale; arvestades, et liikmesriigid on selle eesmärgi saavutamisest endiselt kaugel;

E. arvestades, et ELi ühise kaitsestrateegia loomine on mitmete ja üha suurenevate ohtude kontekstis vajalikum kui kunagi varem;

F. arvestades, et ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia kohane ambitsioonitase hõlmab kriisiohjamist ja partnerite võimekuse suurendamist, et kaitsta Euroopat ja selle kodanikke; arvestades, et ükski liikmesriik ei saa end kaitsta üksinda, kuna ELi ees seisvad ning liidu kodanike, piirkondade ja taristute vastu suunatud julgeoleku- ja kaitseohud on ühised mitmetahulised ohud, millega ei saa tegeleda liikmesriik omaette; arvestades, et tulemuslik ELi süsteem ressursside tõhusaks, sidusaks, strateegiliseks ja ühiseks kasutamiseks oleks kasulik ELi julgeoleku ja kaitse üldisele tasemele ning see on kiiresti halvenevas julgeolekukeskkonnas vajalikum kui kunagi varem; arvestades, et vaja on teha suuremaid jõupingutusi küberkaitsealases koostöös, näiteks tuleb tõhustada teabevahetust, koolitust ja operatiivtuge, et hübriidohtudega paremini võidelda;

G. arvestades, et PESCO peamised osalejad on osalevad liikmesriigid, kes annavad liidu käsutusse võimed ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamiseks (ELi lepingu artikli 42 lõige 1 ja artikli 42 lõige 3) ning kasutavad neid ELi operatsioonidel ja missioonidel, kui nõukogu usaldab neile liidu raames teatava ülesande täitmise (ELi lepingu artikli 42 lõiked 1, 4 ja 5, artikkel 43 ja artikkel 44), ning arendavad muu hulgas, kui see on asjakohane, Euroopa Kaitseagentuuri raames oma kaitsevõimet (ELi lepingu artikli 42 lõige 3 ja artikkel 45);

H. arvestades, et PESCO pikaajaline eesmärk on pakkuda liidule operatiivset tegutsemisvõimet, kasutades sõjalisi vahendeid, mida täiendavad tsiviilvahendid, et luua liikmesriikidele kättesaadav sidus kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika sõjaliste operatsioonide tarbeks; arvestades, et PESCO peaks tugevdama ELi võimet tegutseda rahvusvahelise julgeoleku tagajana, et aidata tulemuslikult ja usaldusväärselt kaasa rahvusvahelise, piirkondliku ja Euroopa julgeoleku tagamisele, hoides samal ajal ära ka ebakindluse levimist, ja suurendama koostegutsemisvõimet, et kaitsta ELi kodanikke ja maksimeerida hangete dubleerimise, ülevõimsuse ja kooskõlastamatuse vähendamise kaudu kaitsekulutuste tõhusust;

I. arvestades, et vastavalt nõukogu otsusele 2017/2315, millega loodi alaline struktureeritud koostöö, on ühtsete jõudude põhimõtet järgides ja tingimusel, et välditakse dubleerimist ja esmatähtsaks peetakse koostegutsemisvõimet, liikmesriikide tõhusamast kaitsevõimest kasu ka NATOle, kuna see tugevdab alliansi Euroopa sammast ja vastab korduvatele nõudmistele parandada atlandiülest koormuse jagamist; arvestades, et NATO on endiselt paljude liikmesriikide julgeolekustruktuuri nurgakivi;

J. arvestades, et PESCO loob siduva raamistiku osalevate liikmesriikide vahel, kes kirjutasid alla 20 siduvale kohustusele ELi lepingus sätestatud viies valdkonnas ning lubasid sellega püsivalt ja struktuurselt kaitsevõimet liidu raamistikus ühiselt rahastada, kavandada, arendada ja kasutada; arvestades, et need kohustused peaksid tähendama seda, et lihtsalt kaitsekoostöölt liigutakse liikmesriikide kaitsejõudude täieliku koostegutsemisvõime ja tugevdamise suunas; arvestades, et siduvaid kohustusi hinnatakse PESCO sekretariaadi poolt igal aastal riiklikes rakenduskavades, millega osalevatel liikmesriikidel on võimalik tutvuda; arvestades, et nendest siduvatest kohustustest hoolimata ei ole PESCO-le loodud tõhusat vastavuse tagamise mehhanismi; arvestades, et PESCO projekte tuleks rakendada viisil, mis kajastab tööstuslikku võimekust, dubleerimisega seotud probleeme või osalevate liikmesriikide eelarvepiiranguid; arvestades, et PESCO vastavuse tagamise mehhanismi tuleks parandada;

K. arvestades, et osalevad liikmesriigid peavad näitama üles täielikku poliitilist seotust 20 siduva kohustusega, mille nad on heaks kiitnud; arvestades, et sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid kestavad tavaliselt kauem kui kolm aastat; arvestades, et praegused riikliku sõjalise võimekuse kavandamise tsüklid on enamasti ajendatud varem loodud NATO kaitseplaneerimise protsessist; arvestades, et rohkem edusamme tuleks teha PESCO märkimisväärsel integreerimisel riiklikesse kaitseplaneerimise protsessidesse, et tagada osalevate liikmesriikide võimekus PESCO projektid lõpule viia;

L. arvestades, et PESCO loodi algselt uuendusliku koostöövormina, millega ühinesid liikmesriigid, kes soovisid ja suutsid viia oma kaitsekoostöö kõrgemale tasemele; arvestades, et 25 osaleva liikmesriigi olemasolu ei tohi põhjustada PESCO piiratust käsitluse tõttu, mille puhul taandub koostöö vähimale ühisele nimetajale; arvestades, et osalevate liikmesriikide arv näitab valmisolekut tihedamaks koostööks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas;

M. arvestades, et PESCO projektide kolme esimese laine tulemusena on algatatud ja vastu võetud 47 projekti; arvestades, et seni pole ühtegi neist veel käivitatud; arvestades, et esimese laine projektide puhul on peamiselt tegemist kaitsevõimeprojektidega, milles osaleb suurim arv liikmesriike; arvestades, et PESCO projektide kaasav olemus ei tohi ohustada osalevate liikmesriikide kõrgeid eesmärke; arvestades, et on oluline, et PESCO keskenduks projektidele, mis pakuvad tõelist lisaväärtust;

N. arvestades, et PESCO 47 projekti vahel ei näi olevat kõikehõlmavat ühist loogikat; arvestades, et praeguses projektide loetelus puuduvad sidusus, laiahaardelisus ja strateegilised eesmärgid, mis ei võimalda kõrvaldada ka kõige ilmsemaid kaitsevõimealaseid puudujääke, samuti ei kõrvaldata piisavalt ega täielikult suurimaid puudusi, mis on põhieesmärkide protsessi rakendamisega võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks teinud; arvestades, et üks nendest projektidest on tarbetu dubleerimise vältimiseks peatatud; arvestades, et ülejäänud projektidega ei ole saavutatud piisavat edu või neid ähvardab peatamine ning umbes 30 projekti on endiselt ideetasandil või ettevalmistusetapis; arvestades, et kaugeleulatuvate sõjalise võimekuse projektide väljatöötamine võib võtta kuni 10 aastat; arvestades, et valdav osa PESCO projektidest ühtib Euroopa Kaitsefondi ja NATO puudujääkidega;

O. arvestades, et PESCO teine etapp algab 2021. aastal; arvestades, et kõnealune teine etapp peab andma konkreetseid ja märkimisväärseid tulemusi, mis tähendab, et projektid on vaja tähtsuse järjekorda seada;

P. arvestades, et teatavate PESCO projektide puhul, näiteks EUFORi kriisidele reageerimise operatsioonide tuumik (EUFOR CROC), sõjaväeline liikuvus ja logistikakeskuste võrgustik, ollakse keskendunud operatiivtegevusele, samas kui teised projektid, nagu küberturbe kiirreageerimisrühmad ja küberturvalisusealane vastastikune abistamine, on rohkem suunatud sõjalise võimekuse arendamisele; arvestades, et mõlemad lähenemisviisid on vajalikud selleks, et oluliselt kaasa aidata ELi ühise integreeritud julgeoleku- ja kaitsestrateegia väljatöötamisele;

Q. arvestades, et mõned strateegiliselt tähtsaimad PESCO projektid võivad aidata oluliselt kaasa sidusa, kõiki aspekte hõlmava ühtse väekogumi loomisele;

R. arvestades, et kõige suuremad Euroopa kaitseprojektid, nagu tulevane õhuvõitlussüsteem (Future Air Combat System (FCAS)) ja peamine maapealne lahingusüsteem (Main Ground Combat System (MGCS)), jäävad praegu PESCO kohaldamisalast välja;

S. arvestades, et on väga oluline seada tähtsuse järjekorda ja kaotada võimearendusplaanis kindlaks tehtud puudujäägid ning tugineda kaitseküsimuste iga-aastasele kooskõlastatud läbivaatamisele eesmärgiga suurendada Euroopa strateegilist sõltumatust;

T. arvestades, et vaid mõnes PESCO praegustest projektidest tegeletakse piisavalt võimearendusplaanis ja kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise tulemusel kindlaks tehtud võimealaste puudustega või võetakse juba tarvilikul määral arvesse võimearendusplaanist tulenevaid suure mõjuga võimetealaseid eesmärke, ja et neid peaks pidama prioriteetseks;

U. arvestades, et PESCO, kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise, riiklike rakenduskavade ja võimearendusplaani vahelist kooskõla, sidusust ja vastastikust tugevdamist peab veelgi parandama;

V. arvestades, et NATO kaitseplaneerimine aitab kaasa NATO liikmeks oleva 21 osaleva liikmesriigi riiklikule kaitseplaneerimisele;

W. arvestades, et liikmesriikide, ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks luua võimalikult kiiresti, kui see on vajalik ja asjakohane; arvestades, et ELi ja NATO prioriteetide koostoime tuleks paremini ühtlustada, et saavutada ELi võimekusealased eesmärgid;

X. arvestades, et pidades silmas kahe organisatsiooni erinevat olemust ja nende vastavaid kohustusi, võiks PESCO olla tõhus ja täiendav vahend võimete arendamise prioriteetide käsitlemiseks ja ELis kindlaks määratud sõjalise võimekuse tagamiseks ning see võib aidata kaasa NATO eesmärkide saavutamisele;

Y. arvestades, et koos ELi üldise strateegiaga võiks spetsiaalne kaitse- ja julgeolekustrateegia, näiteks ELi julgeoleku ja kaitse valge raamat, mida on soovitatud mitmes parlamendi raportis, soodustada ühist arusaamist praegustest ja tulevastest probleemidest ning anda PESCO ja võimearendusplaani jaoks olulisi juhiseid, mis tulenevad pikaajaliste strateegiliste eesmärkide ja meetmete mõistmisest;

Z. arvestades, et praegu sõltuvad PESCO projektid 25 osaleva liikmesriigi rahalisest panusest; arvestades, et eeldatakse, et COVID-19 pandeemia tagajärjel riikide kaitse-eelarved vähenevad; arvestades, et paradoksaalsel moel võiks praegusest 47 PESCO projektist mitu järgmist asjakohase rahastamise korral liikmesriikide valmisolekut tugevdada, kui peaks tekkima uus laiaulatuslik rahvatervise kriis: sõjaväeline liikuvus, Euroopa meditsiinistaap ja paljud teised projektid, mis on seotud logistika ja transpordi, tervishoiu ja katastroofiabiga, valmisolekuga keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumarelvade vastu ning võitlusega pahatahtliku kübertegevuse ja vaenulike desinformatsioonikampaaniate vastu; arvestades, et kui strateegilisele võimekusele, mida ELil ja liikmesriikidel praegu napib, mõeldud rahasummasid kärbitakse, siis väheneb ka ELi ja liikmesriikide võime võidelda ühiselt tulevaste pandeemiate, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude ja muude suure rahvusvahelise mõjuga ettearvamatute ohtude vastu;

AA. arvestades, et kahesuguse kasutusega transporditaristu rahastamisest saavad kasu nii tsiviil- kui ka sõjaväeline liikuvus, ning arvestades, et ühtlustatud haldusmenetluste rakendamise abil saaks liigutada vahendeid nõuetekohaste tarneteede kaudu kogu ELis ning aidata kaasa ühise julgeoleku- ja kaitsekeskkonna ülesehitamisele;

AB. arvestades, et PESCO ja tulevane Euroopa Kaitsefond peavad teineteist täiendama ning nendevahelisi seoseid tuleb edasi arendada, et tagada võimearendusplaanis kindlaks määratud keskse tähtsusega võimed;

AC. arvestades, et teatud PESCO projektidest pärineva ja tulevasest Euroopa Kaitsefondist eraldatava arenguvõime võimaliku kaasrahastamise saamine on innustanud osalevaid liikmesriike taotlusi mitmekordistama ning soodustanud mõttevahetusi ja koostööd; arvestades, et kõik projektid peavad lähtuma ELi parimatest strateegilistest huvidest;

AD. arvestades, et mõnel erijuhul võib kolmandate riikide osalemine üksikutes PESCO projektides, juhul kui nad vastavad kokkulepitud poliitilistele sisulistele ja juriidilistele tingimustele, olla liidu strateegilistes huvides, eriti kui tegemist on tehnilise oskusteabe või lisavõimaluste pakkumisega, ning kui see puudutab strateegilisi partnereid; arvestades, et kolmandate riikide mis tahes osalemine PESCO projektides ei tohiks õõnestada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edendamise eesmärki;

AE. arvestades, et kolmandate riikide osalemine võib olla ainult erandlik ning otsustatud juhtumipõhiselt ja ELi liikmesriikide kutsel, arvestades, et selline osalemine, mida tuleb teha väga tingimuslikult ning väljakujunenud ja tõhusa vastastikkuse alusel, peaks pakkuma teatavatele projektidele lisaväärtust ja aitama tugevdada PESCOt ning ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat ning täitma suuremaid kohustusi;

AF. arvestades, et kokkulepe kolmandate riikide osalemise kohta PESCO projektides on juba ammu vajalik;

AG. arvestades, et seoses poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) rolliga PESCO ja võimete arendamise kontekstis on parlament juba nõudnud, et ELi lepingu artiklis 38 osutatud PJK volitusi tõlgendataks kitsalt;

AH. arvestades, et PESCOt juhivad osalevad liikmesriigid, mis võib viia projektide ebapiisava koordineerimise ja ebapiisava üldise järjepidevuseni; arvestades, et PESCO sekretariaadi volituste pikendamine võib parandada koordineeritust;

AI. arvestades, et ELi tasandi süvenev kaitsekoostöö liikmesriikide vahel peaks käima käsikäes liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi kontrollivolituste tugevdamisega;

AJ. arvestades, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma sõjaväelise liikuvuse ja koostegutsemisvõimega seotud projektidele, mis on ootamatu konflikti või kriisi korral üliolulised; arvestades, et PESCO peaks aitama kaasa sõjaväelise liikuvuse vallas tõhusa Schengeni ala loomisele, mille eesmärk on vähendada piiridel tehtavaid menetlusi ja taristu koormust miinimumini; arvestades, et sellega seoses tuleks pidada kiiduväärseks Rail Baltica projekti, mis on keskse tähtsusega Balti riikide integreerimiseks Euroopa raudteevõrku, ning tuleks tagada selle täielik tõhusus;

AK. arvestades, et PESCO võib sellega seoses toetada julgeoleku ja kaitse suuremat sidusust, koordineerimist ja koostegutsemisvõimet ning aidata kaasa liidu solidaarsuse, ühtekuuluvuse ja vastupanuvõime tugevdamisele;

AL. arvestades, et parlament peaks koos nõukoguga täitma aluslepingutes ette nähtud seadusandlikke ja eelarvelisi ning poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid;

AM. arvestades, et parlament nõuab, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja edastaks oma iga-aastase aruande PESCO rakendamise kohta;

AN. arvestades, et osalevate liikmesriikide PESCO raames tehtavad ühised teadus- ja arendustegevuse alased jõupingutused rajavad teed olulistele tehnoloogilistele läbimurretele, mis omakorda annavad liidule tänapäevaste kaitsevõimete valdkonnas konkurentsieelise;

1. soovitab nõukogul ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal

a) teavitada parlamenti ja arutada sellega PESCO läbivaatamisega seotud küsimusi ning tagada parlamendi seisukohtade asjakohane arvessevõtmine kooskõlas ELi lepingu artikliga 36, pidades eriti silmas PESCO 2020. aastal lõppeva esimese etapi praegust strateegilist ülevaadet, et tagada suurem vastutus, läbipaistvus ja kontroll;

b) viia ellu liidu strateegilised eesmärgid ja määrata kindlaks ühised ohud, rakendades muu hulgas 2016. aasta ELi üldises strateegias seatud kaugelevaatavaid eesmärke, sealhulgas käimasoleva strateegiliste suunistega seotud töö kaudu, mis tuleb ellu viia koostöös kõigi sidusrühmade ja institutsioonidega, ning tugevdada PESCO operatiivmõõdet;

c) koostada strateegilisi suuniseid puudutava arutelu tulemuste põhjal võimalikult kiiresti täieulatuslik ELi julgeoleku ja kaitse valge raamat; võtta teadmiseks asjaolu, et strateegiliste suuniste esimesi tulemusi on oodata 2022. aasta esimesel poolel;

d) tagada mitmesuguste ELi kaitsealaste algatuste ja operatsioonide vahel koostoime ja sidusus;

e) julgustada sihipäraste ettepanekute ja piisava teabevahetuse teel osalevaid liikmesriike liikuma kaitsevaldkonnas kitsalt riiklikult fookuselt tugevamale Euroopa fookusele ja tegema struktuurseid pingutusi, et esmatähtsana kasutataks rohkem Euroopa koostöö põhist tegutsemisviisi, kuna ükski osalev liikmesriik ei suuda kaitsevõimes tuvastatud puudujääke üksi kõrvaldada; julgustada osalevaid liikmesriike ja liidu liikmesriike lähiaastatel üldisemalt mitte vähendama oma kaitsekulutusi ja eeskätt rahalist kaasatust Euroopa koostööprojektides;

f) suurendada ELi eelarves soovi kaitsevõimet tugevdada, eriti järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tulevase Euroopa Kaitsefondi ja sõjaväelise liikuvuse piisava rahastamise kaudu;

g) tagada, et PESCOt kasutatakse tõhusalt selleks, et liikuda ELi kestliku ja tõhusa kaitsekoostöö suunas, parandades ühise eesmärgina osalevate liikmesriikide kaitse- ja koostegutsemisvõimet, eriti jõudude kättesaadavuse, koostegutsemisvõime, paindlikkuse ja rakendatavuse osas, mis on kooskõlas eesmärgiga saavutada ELi strateegiline sõltumatus, säilitades samal ajal tiheda koostöö huvitatud osalevate liikmesriikide vahel, suurendades ELi ja NATO koostööd ELi ja NATO liikmete vahel ning säilitades tiheda koostöö teiste rahvusvaheliste partneritega;

h) tagada, et kooskõlas võimearendusplaanist tulenevate prioriteetidega rahastatakse Euroopa Kaitsefondist PESCO mõju maksimeerimiseks selliste PESCO projektide põhjal saavutatud võimekust, mis on strateegiliselt tähtsaim; tagada, et PESCO projektide valik on kooskõlas võimearendusprioriteetidest tulenevate suure mõjuga võimetealaste eesmärkidega;

i) tunnistada, et parlament koos nõukoguga täidab aluslepingutes ette nähtud seadusandlikke ja eelarvelisi ning poliitilise kontrolli ja konsulteerimise ülesandeid;

j) lisada otse PESCO projektitsüklisse seos PESCO ja Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi ja Euroopa Kaitsefondi vahel eesmärgiga aidata tõhusamalt kaasa liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna eesmärkide saavutamisele; sätestada, et enne eelarveotsuste tegemist tuleb iga projekti kohta koostada dokumentatsioon;

k) suunata PESCO jõupingutused projektidele, mille eesmärk on tugevdada süstemaatiliselt ÜJKP sõjalist valdkonda,

i) mis aitavad rohkem operatiivsusele keskendudes kaasa märkimisväärsete võimelünkade kõrvaldamisele, mis võimaldab reageerida vahetult vajadusele, et Euroopa armeed operatsioonides osaleksid,

ii) millel on strateegiline ja integreeriv mõõde, näiteks EUFOR CROC, sõjaväeline liikuvus, logistikakeskuste võrgustik või küberturbe kiirreageerimisrühmad, või

iii) mis loovad lisasünergiat ja mastaabiefekti, kui see on asjakohane;

l) suunata PESCO tähelepanu tõelise strateegilise Euroopa mõõtmega struktuuriprojektidele, et tugevdada seeläbi Euroopa kaitsesektori tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi;

m) rõhutada teatavate väheste strateegiliste projektide ja eelkõige strateegiliste abivahendite (juhtimine ja kontroll, transport, luure) olulisust, mida tuleks pidada esmatähtsaks, kuna need panevad aluse paremini integreeritud Euroopa kaitsele;

n) võtta teadmiseks asjaolu, et PESCO loodi Lissaboni lepingu raames selleks, et tuua kokku liikmesriigid, kes on valmis ühendama oma ressursid ja võimed ühiste ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; pidada vajalikuks, et liit töötaks komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja vastutusel järk-järgult välja ühise raamistiku, mille raames liikmesriigid koostavad oma riikliku kaitsepoliitika ülevaateid, jagavad tulemusi ja koondavad luureandmeid, et panna alus tõelisele Euroopa mõõtmega kaitsele;

o) tunnistada sellega seoses, kui väärtuslikud on komisjoni poliitilised suunised, mis käsitlevad kaitsepoliitikat ja eelkõige vajadust astuda julgeid samme tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu suunas ning võtta kasutusele ELi julgeolekut käsitlev integreeritud ja terviklik lähenemisviis; võtta seisukoht, et komisjoni uue kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraadi loomine peaks aitama saavutada suuremat sidusust, õiglast koostööd ja integreeritud koordineerimist kaitsevõime loomisel kõigis liikmesriikides, tugevdama ELi sõjalist taristut ning tõhustama ELi tööstust ja siseturgu;

p) tunnistada, et parlament peaks täitma olulist osa ÜJKP elluviimise ja hindamise kontrollimisel ja järelevalves; teavitada täielikult parlamenti ja konsulteerida temaga 2020. aastal lõppeva PESCO esimese etapi hetkel käimasoleva strateegilise läbivaatamise raames; võtta seisukoht, et koos liikmesriikide ELi tasandi kaitsekoostöö süvendamisega tuleks suurendada ka parlamendi kontrollivolitusi;

q) püüelda selle poole, et liikmesriikide relvajõudude keskse tähtsusega võimekuse osad, nagu tulevased põhilised maa-, mere-, õhu- ja muud platvormid koondatakse PESCO alla või on sellega vähemalt tihedalt seotud, et

i) suurendada ühise ÜJKP sõjalist tegevusvalmidust ja

ii) tagada, et PESCO jõupingutused täiendavad olemasolevat võimekust ja seda kasutatakse viisil, millega kõrvaldatakse olemasolevad puudujäägid ja korvatakse üldkulud;

r) töötada välja uuenduslikke stiimuleid, et tõhustada ÜJKP missioonide ja operatsioonide koostegutsemisvõimet ja lähetamist;

s) suurendada investeeringuid tsiviilotstarbelise transpordi taristu omavahelisse ühendamisse, mis on kooskõlas sõjaväelise liikuvuse kavandamisega;

t) kaaluda ELi lahingugruppide süsteemi reformi raames süsteemi toomist PESCO alla, et suurendada selle operatiivvõimet, modulaarsust ja paindlikkust, luues alalised rahvusvahelised üksused, mis täidavad ELi lepingu artikli 43 lõike 1 kohaseid sõjalisi ülesandeid ja tõhustavad ELi suutlikkust viia ellu kriisiohjamisoperatsioone, sealhulgas neist kõige keerulisemaid, nagu rahu taastamise operatsioonid, ning kasutada seda strateegilise väljaspool operatsiooniala asuva valmisolekuväena;

u) toetada ja edendada vajaduse korral PESCO projektide rühmitamist võimete järgi ning hinnata nende strateegilist tähtsust, pidades silmas eesmärki saavutada kõiki aspekte hõlmav ühtne väekogum ja koondada oma jõupingutused neile projektidele, mille abil saavutatakse kõige tõenäolisemalt Euroopa strateegiline sõltumatus; vaadata üle 47 projektist koosnev praegune loetelu ja rühmitada või tühistada osalevate liikmesriikide äranägemisel need projektid, mis ei ole piisavalt edukad või millest ei tulene ELile piisavalt vastastikust kasu;

v) edendada vastavust PESCO 20 kohustusega, määrates kindlaks selged ja lihtsad vastavusnäitajad ning tagades, et tulevased projektitaotlused on seotud konkreetse ELi võimearendusprioriteediga; tagada, et projekti edenemise ülevaated põhineksid selgetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, sealhulgas kaasrahastamise puhul Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi / tulevase Euroopa Kaitsefondi raames; tagada, et need kriteeriumid on indikaatoriteks kõigile PESCO projektides osalevatele liikmesriikidele; tagada, et osalevad liikmesriigid parandavad veelgi oma riiklikes rakenduskavades, milles kirjeldatakse, kuidas nad kavatsevad täita 20 PESCO kohustust, sisalduva teabe kvaliteeti ja üksikasjalikkust;

w) parandada ELi kaitseplaneerimise ja -arendamise vahendite ning algatuste sidusust; kasutada PESCO projektitsükli ja muude kaitsevõimeprotsesside (näiteks ELi peaeesmärgi protsess, võimearendusplaan ja kaitseküsimuste iga-aastane kooskõlastatud läbivaatamine) koostoimet, et soodustada sihipärasemate, paremini läbimõeldud, paremini välja töötatud ja struktureeritud projektide esitamist; veenduda, et esitamise tsükkel võimaldaks ühel ja samal ajal rakendada mitut Euroopa algatust, kaasa arvatud Euroopa Kaitsefondi;

x) julgustada osalevaid liikmesriike kaasama võimearendusplaani oma riigikaitse kavandamise protsessidesse, selleks et aidata kõrvaldada võimekuse puudujääke;

y) kinnitada taas PESCO sekretariaadi keskset rolli kõikide projektide ühtse kontaktpunktina ning kutsuda sekretariaati üles tegema regulaarseid projektide edenemise ajakohastatud ülevaateid parlamendile ja kõikidele sidusrühmadele, kasutades projekti koordineerimise eest vastutava(te)lt liikmesriigilt (-riikidelt) kogutud teavet; julgustada osalevaid liikmesriike pidama PESCO sekretariaadiga seoses riiklike rakenduskavade läbivaatamise ja ajakohastamisega tõhusamat dialoogi;

z) kutsuda osalevaid liikmesriike üles tagama märgatavaid edusamme praeguste PESCO projektide saavutamisel;

aa) selgitada PESCO protsessis poliitika- ja julgeolekukomitee rolli, mida ei ole ELi lepingus sätestatud, ning tagada sellega seoses Euroopa Liidu sõjalise komitee (ELSK) oluline roll ad hoc sõjalise nõu andmisel komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale;

ab) kaasata ELSK kõiki aspekte hõlmava väekogumi kindlaksmääramisse;

ac) kontrollida ELi kaitsenõukogu loomist, mis põhineb praeguse välisasjade nõukogu kaitseministrite taseme formaadil, mis on ka Euroopa Kaitseagentuuri ministrite taseme juhtorgan ja ELi kaitseministrite PESCO formaat, et tagada vajaduse korral ressursside prioriseerimine ning tulemuslik koostöö ja integratsioon liikmesriikide vahel;

ad) selgitada või määrata kindlaks seos PESCO ja Euroopa Kaitsefondi juhtimise vahel ning teavitada parlamenti PESCO projektide Euroopa Kaitsefondi poolse rahastamise järelkontrollist;

ae) kaaluda, nagu mõni osalev liikmesriik on palunud, PESCO projektide esitamise tsükli muutmist, mille tulemusena võiksid projektid olla fokusseeritumad, läbimõeldumad ja struktureeritumad;

af) selgitada kolmandate poolte PESCOs osalemisega seotud reegleid, võttes arvesse ELi otsustusprotsessi sõltumatuse ja täieliku vastastikkuse tähtsust ning arusaama, et ELi jaoks peetakse kõige kasulikumaks üksikjuhtumipõhist tegutsemisviisi, võttes arvesse

i) vajadust koostada ja vastu võtta terviklik ja põhjalik dokument, millega reguleeritakse edasist koostööd PESCO projektides osalevate kolmandate pooltega, ja

ii) asjaolu, et kõigi PESCO projektide tasemel tuleks asjaomaste liikmesriikide poolt tagada kolmanda osapoole kaasamisega seotud otsustusprotsess;

ag) toetada ideed, et tulevased PESCO projektiettepanekud peaksid põhinema tulevastel ohtudel; tugevdada partnerlust NATO, ÜRO, Aafrika Liidu ja muude organisatsioonidega; tagada PESCO projektide kõigis olulistes aspektides VKEde osalus ja kaasamine;

ah) tagada, et PESCO projektidega arendatakse edasi ja suurendatakse osalevate liikmesriikide tööstuslikku suutlikkust nanotehnoloogia, superarvutite, tehisintellekti, droonitehnoloogia, robootika jms valdkonnas, kindlustades omakorda neis valdkondades Euroopa iseseisvuse ja sõltumatuse välismaistest importijatest ning hõlbustades uute töökohtade loomist;

ai) võtta teadmiseks, et COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELil ei ole tervishoiu valdkonnas piisavat pädevust; tunnistada, et samal ajal tuleb luua ELi ühine kaitsestrateegia, et reageerida rünnakutele ELi piiridel ja territooriumidel, ning et PESCO on positiivne samm selle eesmärgi suunas;

aj) tunnustada Euroopa relvajõudude olulist rolli COVID-19 pandeemiaga seotud probleemidele reageerimisel nii tervishoiualase hädaolukorra lahendamise kui ka tsiviilmissioonide ja -operatsioonide toetamise kaudu, ning asjaolu, et Euroopa relvajõududel on ka piiriülene mõõde ja solidaarsusfunktsioon; näha, et uued ambitsioonikad PESCO projektid võivad aidata kaasa Euroopa ühiste võimete arendamisele selles valdkonnas, viies edasi varasemate projektide raames tehtud tööd, eriti katastroofiabi siirmist võimaldava sõjaliste võimete paketi ja Euroopa meditsiinistaabi osas;

ak) kutsuda nõukogu ja osalevaid liikmesriike üles keskenduma kübervastupidavusvõimele ning töötama välja ühise strateegia ja menetlused, et reageerida PESCO projektide vahendusel küberintsidentidele ja muuta liikmesriikide struktuurid vastupidavamaks;

al) tuletada meelde Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioonis Euroopa tuleviku konverentsi kohta[8] väljendatud seisukohta, mille kohaselt peaksid eelnevalt kindlaks määratud poliitilised prioriteedid hõlmama julgeolekut ja ELi rolli maailmas, ent tegu ei ole ammendava loeteluga, ning tunnistada, et see võimaldaks kaasata kodanikke arutelusse PESCO tugevdamise üle, mis aitaks liikuda liidu autonoomse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika suunas;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.