Otsing
Euroopa Parlamendi valimise kord
Euroopa Parlamendi valimise korda reguleeritakse nii ELi õigusaktidega, millega määratakse kindlaks kõikide liikmesriikide jaoks ühised nõuded, kui ka riigisiseste erisätetega, mis on liikmesriigiti erinevad. Ühissätetega on kindlaks määratud proportsionaalse esindatuse põhimõte, valimiskünniseid käsitlevad reeglid ja teatavad Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga ühitamatud ametikohad. Mitmed muud tähtsad küsimused, näiteks kasutatav valimissüsteem ja valimisringkondade arv, on reguleeritud liikmesriikide ...
Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand
Intellektuaalomand hõlmab kõiki ainuõigusi intellektuaalsele loomingule. See sisaldab kahte liiki õigusi: tööstusomand, mis hõlmab leiutisi (patendid), kaubamärke, tööstusdisainilahendusi, mudeleid ja päritolunimetusi, ning autoriõigus, millega kaitstakse kunsti- ja kirjandusomandit. Alates Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisest 2009. aastal on ELil intellektuaalomandiõiguste valdkonnas selge pädevus (artikkel 118).
Liidu kodanikud ja nende õigused
Üksikkodaniku õigused ja Euroopa kodakondsus on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 9. Need on Euroopa identiteedi kujunemise aluseks. Liidu põhiväärtuste tõsise rikkumise korral võib liikmesriigi suhtes rakendada sanktsioone.
Ühtse Euroopa akti sünd
Aluslepingute peamised muudatused on seotud ühenduse omavahendite süsteemi loomise, Euroopa Parlamendi eelarvepädevuse suurendamise, Euroopa Parlamendi otseste ja üldiste valimiste kehtestamise ning Euroopa Rahasüsteemi loomisega. Ühtne Euroopa akt, millega muudeti olulisel määral Rooma lepingut ja tugevdati integratsiooni suure siseturu loomise kaudu, jõustus 1986. aastal.
Euroopa Liidu Kohtu pädevus
Käesolev teabeleht kirjeldab Euroopa Liidu kohtu pädevusi. Euroopa Liidu Kohus koosneb kahest kohtust – Euroopa Kohus ja Üldkohus –, mis pakuvad eri õiguskaitse võimalusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 19, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklites 251–281, Euratomi asutamislepingu artiklis 136 ning aluslepingutele lisatud protokollis nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta).
Euroopa Liidu õiguse allikad ja kohaldamisala
Euroopa Liidul on juriidilise isiku staatus ja tal on omaette õiguskord, mis on eraldatud rahvusvahelisest õigusest. ELi õigusel on lisaks otsene või kaudne mõju liikmesriikide õigusaktidele, ning sellest saab liikmesriikide õigussüsteemi osa. Euroopa Liit on ise õigusallikas. Õiguskord on tavaliselt jaotatud esmaseks õiguseks (aluslepingud ja õiguse üldpõhimõtted), teiseseks õiguseks (põhineb aluslepingutel) ja täiendavaks õiguseks.
Õigusalane koostöö tsiviilasjades
Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba piiriülene liikumine kasvab pidevalt. Euroopa Liit arendab piiriülese toimega tsiviilõiguse asjades õigusalast koostööd, luues seega seoseid eri õigussüsteemide vahel. Selle peamised eesmärgid on õiguskindlus ning õiguskaitse lihtne ja tõhus kättesaadavus, mis tähendab kohtualluvuse hõlpsat tuvastamist, kohaldatava õiguse selget väljatoomist ning kiireid ja tõhusaid tunnustamis- ja täitemenetlusi.
Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üldaspektid
Aluslepingutes pööratakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisele suurt tähelepanu. 2009. aastal jõustus mitu olulist uut aspekti: tõhusam ja demokraatlikum otsustamismenetlus, mis tuleneb vana sambastruktuuri kaotamisest, Euroopa Kohtu pädevuse laienemine ja liikmesriikide parlamentide uus roll. Põhiõigusi tugevdatakse õiguslikult siduva Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.
Euroopa Komisjon
Euroopa Komisjon on ELi institutsioon, kellel on seadusandliku algatuse ainuõigus ja suur täidesaatev võim sellistes valdkondades nagu konkurents ja väliskaubandus. Komisjon on Euroopa Liidu peamine täitevorgan, mille moodustab volinike kolleegium, kuhu kuulub igast liikmesriigist üks volinik. Komisjon kontrollib liidu õiguse kohaldamist ja seda, et liikmesriigid järgiksid aluslepinguid. Komisjon juhib ka komiteesid, mis vastutavad ELi õiguse rakendamise eest. Endine komiteemenetluse süsteem asendati ...
Euroopa Liidu Kohus
Euroopa Liidu Kohus on üks ELi seitsmest institutsioonist. See koosneb kahest kohtust: Euroopa Kohus ja Üldkohus. Euroopa Liidu Kohus on pädev asju lahendama Euroopa Liidus. Euroopa Kohus ja Üldkohus tagavad Euroopa Liidu esmase ja teisese õiguse õige tõlgendamise ja kohaldamise liidu territooriumil. Nad kontrollivad ELi institutsioonide õigusaktide õiguspärasust ja teevad otsuseid selle kohta, kas liikmesriigid on järginud esmasest ja teisesest õigusest tulenevaid kohustusi või mitte. Samuti tõlgendab ...