Otsing

The Artificial Intelligence (AI) Act moved close to final adoption when the European Parliament voted in favour of the text on 13 March. It will become law after the final endorsement of the Council of the European Union, making the Union the first major world power to adopt horizontal legislation governing AI. The act defines the rules for using and selling artificial intelligence systems in the EU, and regulates general-purpose AI tools such as ChatGPT and AI-based biometric surveillance. It also ...

On 24 January 2024, the European Commission tabled a proposal for a Council recommendation on enhancing research security. The procedure does not require the European Parliament's involvement. Research security refers to the safeguarding of scientific activities against misuse and undue influence by third countries or non-state actors. Risks to research include the illicit transfer of knowledge or technology resulting in a threat to the EU's security or undermining its values. Competence for identifying ...

The European automotive industry is striving to adapt to market changes driven by the dual green and digital transition. Electrification has become the main strategy for reducing CO2 emissions, especially in urban traffic. At the same time, the average size and weight of cars have greatly increased. Big electric cars are the trend, but are they really the solution? Could better planning and optimisation of resources help?

On 27 February 2023, the European Commission published a proposal for a regulation to allow voluntary digital labelling of EU fertilising products. This initiative follows similar EU legislative initiatives establishing the digital labelling of goods in other economic sectors, such as batteries. The rationale for digital labelling is provided by the deployment of digital solutions, such as QR codes, that can lower the cost of labelling while facilitating the updating of content, and also by the increasing ...

Digitaalne ühtne turg toob kasu majandusele, vähendab keskkonnamõju ning parandab e-kaubanduse ja e-valitsuse kaudu elukvaliteeti. Kuna teenused lähevad üle püsiplatvormidelt mobiilsetele platvormidele, on selleks vaja ELi raamistikku pilvandmetöötluse, piiriülese sisule juurdepääsu ja sujuva mobiilse andmeside jaoks, tagades samal ajal eraelu puutumatuse ja küberturvalisuse. Euroopa digitaalne ühtne turg oli COVID-19 kriisi ajal väga oluline. Digiteenuste õigusakti ja digiturgude õigusaktiga muudetakse ...

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning andmeteenused on nüüdseks muutunud tavapärasest telefonisidest tähtsamaks nii tarbijate kui ka ettevõtjate jaoks. Tellitava sisu järsu kasvu ja 4G/5G suurema levikuga seoses on EL kehtestanud telekommunikatsiooni õigusraamistiku. See hõlmab igat liiki telekommunikatsiooni, sealhulgas ringhäälingut. Uuringutest nähtub, et need teenused annavad igal aastal ELi SKPsse 86,1 miljardit eurot, kusjuures uute meetmetega võib lisanduda veel 40 miljardit eurot ...

Digiteenuste platvormid ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, mõjutavad tugevalt meie sotsiaalset keskkonda. Need uuendused on ümber kujundanud meie suhtlemise, ostlemise ja internetist teabe hankimise viisid ning muutnud need meie argielu lahutamatuks osaks. Neid muutusi käsitletakse Euroopa digitaalarengu tegevuskavas aastateks 2020–2030, seades esikohale turvaliste digiruumide loomise, digiturgudel õiglase konkurentsi tagamise ja Euroopa digitaalse suveräänsuse suurendamise. Samal ...

In 2023, the Commission adopted a proposal for a decision of the Parliament and of the Council amending Decision (EU) 2017/1324, to ensure the EU's continued participation in the Partnership for Research and Innovation in the Mediterranean Area (PRIMA) under Horizon Europe. A partnership between the EU and 19 states, including 11 EU Member States, PRIMA seeks to build research and innovation capacities, and to develop knowledge and common innovative solutions for sustainable agro-food systems and ...

Innovatsioonil on meie majanduses üha olulisem roll. See toob kasu nii ELi tarbijatele kui ka töötajatele ning on määrava tähtsusega, et luua paremaid töökohti, kujundada keskkonnasäästlikumat ühiskonda ja parandada meie elukvaliteeti. Innovatsioon on oluline ka ELi konkurentsivõime säilitamiseks maailmaturul. Innovatsioonipoliitika on sillaks teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise poliitika ning tööstuspoliitika vahel ja selle eesmärk on luua soodne raamistik ideede turule toomiseks.

ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse poliitika on algusest peale olnud Euroopa õigusloome oluline osa. Seda laiendati 1980. aastatel Euroopa teadusuuringute raamprogrammiga. 2014. aastal koondati suurem osa ELi teadusuuringute rahastamisest programmi „Horisont 2020“ alla, mis hõlmas perioodi 2014–2020 ja mille eesmärk oli tagada ELi globaalne konkurentsivõime. Selle järeltulija programm „Euroopa horisont“, praegune ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programm ajavahemikuks 2021–2027, käivitus ...